Kui olin päris väike,sain alumise naabri kassi käest küünistada,päris korralikult vist,ise täpselt ei mäleta enam,tegin kõva kisa.Hiljem ütles ema,et see kass oli magama pandud...nii et minu pärast...Siis meenub,et olin juba veidi suurem ja põgenesin ühe pisikese karvase kurja koera eest,see oli jube,kuidas ta mind mööda tänavat taga ajas,karjusin elu eest.Kahjuks jättis see mulle kurva tagajärje,pärast seda tekkisid kõnehäired,millega võitlesin aastaid.
.Õnneks ei jäänud ma koeri kartma.Kord hammustas mul käe katki võõras koer,läksin külla ja panin käe kohe koerale lõua alla,nii et oma viga.Üks teine kord läksin mööda tänavat ja hoovist tormas välja koer ning lõi kohe hambad säärde ja kadus,huvitav,huvitav...millega ma selle ära olin teeninud.Oma koeri on ka lahutada tulnud.Läksin kaklevaid koeri paljaste kätega lahutama ja sain korralikult pureda.Naljakas oli,kui loomapoes suur papagoi tiris nokaga mu tuulepluusi puruks,ma ei pannud tähelegi,et seisin tema puurile liiga lähedal,lai varrukas läks vist puuri sisse.
,Roti käest on saanud naksata teised pereliikmed.Mehel rippus rott Rossu nina otsas...Naerame seda siiani südamest,kui jälle meelde tuleb!
.Panin roti talle hästi näo lähedale ja äkki hooga hüppas ninna,irv!Muidu ei olnud ta üldse agressiivne.Tütart hammustati huulest.Ütles,et ei julge koolis öeldagi,et rott hammustas.(Ta ei ole eriline loomafänn,aga loomi täis koduga on ära harjunud...)