Minul oli samuti Eastern rosella, kuid nüüdseks on ta juba 10 aastat parematel jahimaadel. Temast on mulle aga väga hea mälestus jäänud, elas ta meil ju kokku 13 aastat. Kuigi ta mul taltsas ei olnud, siis inimeste seltskonda otsis väga ja tahtis kõigest alati osa saada. Kui pere sõi, siis oli tema samuti oma sööginõu juures (puurist väljas olles istus aknakardinal laua kõrval). Talle meeldis väga vannis käia ja samuti meeldis talle varastada. Võitoosi ei tohtinud kunagi lahtiselt lauale jätta ja üldse kõik mis söödav oli, sellega ta minema lendas. Ükskord haaras isegi küüslaugu kaasa (hiljem siiski taipas, mis see on ja viskas maha
). Veel meeldis talle lilli närida, mistõttu ei tohtinud teda elutuppa kunagi üksi jätta. Võõraid ta pelgas, kuid kui keegi tihemini meil külas käis, võttis ta selle inimese kiiresti omaks (st ei hakanud teda nähes enam lendama ja soostus talt sööki vastu võtma). Lemmiktoit oli tal või, maisitõlvik ja muna.
Silverk, kirjuta siis ikka aeg-ajalt, kuidas teil kohanemine läheb. Kas ta veel pelgab inimesi? Tahan väga kuulda ka teistest roselladest. Loodan ka, et temast uusi pilte üles paned. Minul on rosellast kahjuks vaid mõned värvilised pildid.