www.pisi.ee

Ma olen kuulnud et liivahiired on valmis paarituma alles 6 kuuselt aga kui pojad tulevad ja emane on 3-4 kuune. mis siis saab?
midagi pole veel juhtund,lihtsalt huvi tekkis

Mul emasel oli esimene jooksukas kahekuuselt (ehk siis umbes 8-nädalaselt). Kui nii noor emane jääb tiineks, võivad pojad surnult sündida, emane sööb pojad ära või siis ei hoolitse nende eest ja pojad nälgivad surnuks, lisaks sellele võib emane kasvult väikseks jääda. Liivahiired kasvavad kuni 6-kuuseks saamiseni. Kui enne seda peab ta energiat kulutama poegade kasvatamisele, siis ei saa ta ise kasvada ja ka eluiga võib lüheneda. Nii et palun lahuta oma emane ja isane ära, kui sa seda veel teinud pole.

Liivahiir saab suguküpseks 3-4kuuselt (on olnud juhuseid, kus ka 2kuusel on jooksuaeg). Kui nii noor hiir saab pojad, siis see on sama, kui 11-12 aastane tüdruk saab lapse- tohutu koormus veel välja arenemata organismile. Emase eluiga lüheneb, tema kasv võib jääda väiksemaks, ta võib oma pojad tappa, tal ei pruugi olla oma poegade jaoks piima ja nad surevad nälga või jäävad kasvus palju väiksemaks ja sellest tulenevalt on ka nõrgema tervisega jne. See on halb nii emasele kui poegadele.

Ja samas on ka võimalus, et emane ei saa sünnitamisega hakkama ja sureb.

Jube jama - elasin kuni täna hommikuni teadmisega, et mul on 2 isast liivahiirt, neist üks alles nooruke, natuke üle kolme kuu. Ja hommikul olid pesas pojad, 6 või 7, täpselt ei saa sellest puntrast ju aru.
Nüüd õhtuks sain niipalju targemaks, et nad tuleb kohe ära lahutada. Aga ma ei ole 100% kindel, KUMB see emane on. Hommikul oli pesa peal suurem hiir, väiksem kükitas õnnetult puurinurgas. Aga kui ma nüüd nende kõhualuseid uurisin ja siin foorumis toodud piltidega võrdlesin, siis tundub väiksem hiir nagu rohkem emase moodi. Mingeid nibu moodi punne ei ole neil kummalgi. Igatahes on hetkel see väiksem koos poegadega ühes puuris, siblib närviliselt ringi, vahepeal käib lastele puru peale kaapimas ja pojad piiksuvad kusagil seal pesas. Torkima ka ei julge minna.
Kas ma saan veel midagi teha? Või tuleb lihtsalt leppida, et liiga noorelt poeginud emane ei hakkagi poegade eest hoolitsema? Kuidas ma üldse saan kindel olla, et see väiksem ikka tõesti on emane?

Emane on ikka üldjuhul see hiir, kelle sa leidsid puurist poegade juurest. Emane peaks poegi imetama.. juhul kui ta tõesti pole hüljanud pesa....sel juhul võis ta viibida poegadest eemal.

Suurtel hiirtel ei ole nibud näha. Seega vaata saba alla. Kui seal on munandid näha, siis on isane, kui pole siis emane. Siit leiad pildid nii emase kui isase hiire sabaalustest (keri alla poole, seal on täiskasvanud hiired).

Poegadele puru peale kaevamine ja ringi sibamine on täiesti tavalised liivahiirelikud käitumised. Kui sul aga nüüd isane hoopis poegadega on, siis ega nad suureks kasva.... Väga noorel emal võib probleeme tekkida piima piisavusega. Tema enda kasv võib samuti kängu jääda peale tiinust ja imetamist, kui ta pole ennem oma suurust täis kasvanud. Samas tekib minus kahtlus selles väiksema emaks olemises- nii noorel hiirel nii suur pesakond on üsna haruldane. Ta oli siis paaritumise hetkel vaid üle 2kuu vana, kui vanus paika peab. Nii pisikese hiire sisse ei mahugi 6-7 poega.... Ka jutt, et väiksem on peale poegimist puurinurka saadetud asumisele ja suurem istub pesal viitaks sellele, et suurem on ema. Isane saadetakse peale poegimist mõneks ajaks eemale.

Kui sa nüüd suurema poegade juurde paned ja väikese eraldi, siis edasine sõltub kõik su hiirtest, kas ema elab stressi üle ja võtab pojad omaks või mitte. Samas ei saa ma jutu põhjal 100% väita, et suurem emane (ma ei näe ju ta saba alla), aga pigem viitab su kirjeldus selle poole.

Eilseid vastuseid õnnestus lugeda alles täna hommikul.
Tundub, et ikkagi väike on emane. Igatahes ta käib aeg-ajalt pesal, väntsutab tittesid natuke, siis siblib eemale, siis käib jälle pesal.
Pojad on üsna aktiivsed - piiksuvad ja siputavad. Torkida pole ma neid ikka veel julgenud ja kahjuks ei näe, kas on piimalaik või ei.
Kõik asjalikud nõuanded mu alaealise hiireema toetamiseks (toit, puurisisu jne) on väga teretulnud.

Teine hiir on üksinda väga nukraks jäänud omaette, kahju temast lausa.

Pesal käib tegelikult ka isane hiir, nii et ainult seal käimine ei tõesta, et ta emane on. Isane samamoodi lamab poegadel ja soendab neid. Vaid söötmisega ta hakkama ei saa. Äkki on võimalik sul suurema hiire sabaalust nt pildistada? Siis ei peaks väikest häirima, kui ta nüüd ongi emane.

Emmele anna mitmekülgset toitu. Kui ta sööb siis võid pakkuda ka hapukoort, maitsestamata jogurtit ja juustu. Koera/kassi krõbinad on ka head asjad imetavale emale. Pähklid lähevad ka kindlasti peale.

Puuri sisustust ära hetkel puudu. Ennem kui pojad pesast ei hakka välja käima, ära seda näpi. Papirulle võid emasele anda, et tegevust oleks, aga aluspanu ära vaheta hetkel. Pesa jaoks anna wc paberit. Küll ta seda ise hekseldab ja pehme pesa teeb. Paari nädala pärast on seda ohutum vahetada aga siis jäta ka pesa osa alles.

Teine hiir saab pärast omale poegade seast uue kaaslase ja kannatab selle väikese üksi olemise ilusti ära, kui temaga natuke tegeleda

Siin siis parim pilt suuremast hiirest, mis hetkel saada õnnestus. Kas piisab soo määramiseks?

Täiesti isane hiir
Vähemalt siis on emane ikka lastega. Tema vanuses ma küll kahtlen sügavalt, aga samas päris välistada ei saa, et ta 2kuuselt tiineks jäi. Äärmiselt kahju tast küll, aga ehk saab hakkama.

Hiireema saab kenasti hakkama ja kõik 7 rüblikut on rõõmsad ja energilised.
Aga kuna ma ei jõudnud isast piisavalt kiiresti eemale tõsta ja nad pärast poegade sündimist veel vist 10-12 tundi koos veetsid, siis leidsin täna hommikul puurist 3 uut "rosinat". Mitte miski Duffy käitumises ega välimuses ei viidanud sellele ja ma just eile mõtlesin, et nüüd on isase eraldi tõstmisest (23.mai) nii palju aega möödas, et võib kergemalt hingata.
Igatahes ma tunnen ennast praegu tõelise loomapiinaja sadistina vaest Duffyt vaadates. Olen talle andnud juustu ja pakkusin koort (ei läinud kaubaks). Pähkleid, müslit ja kaerahelbeid andsin, aga pole kindel, kui palju sellest ära süüakse ja palju lihtsalt puuri laiali pilutakse. Värsket nad ka eriti ei armasta - õuna, paprikat, kurki, maasikat olen ampsu haaval ikka pakkunud. Muud rohkemat ei oska tema heaks ka nagu teha.
Umbes nädala pärast võib siis proovida ka Jerryle uut kaaslast tutvustada.

Ega kui ta ei taha miskit süüa, siis vägisi sundida ei saa. Sööb siis seda, mis meeldib.
Eks tal raske ole oma titekarjaga, aga ega seal midagi teha ole. Olen lugenud, et mõningad välismaalased on soovimatu teise pesakonna lasknud esimesel päeval ära hävitada, et emast mitte nii väga kurnata, aga see ei ole asi, mida igaüks suudaks teha.