Miks teine emane sööb poegi?

[misselisee]

Sellest on siin nüüd palju räägitud, et miks või millal ema sööb ära oma pojad.
Minul aga küsimus selle kohta, miks sööb teine emane ära teise pojad? Täna oli meil täielik õuduste hommik. Meil oli puuris emane koos 7-8 nädalaste tütarde ja noorema täiskasvanud mitte sugulase emasega. Puur on meil väga suur, kõik üksteise vastu üli sõbralikud ja nende käitumise järgi see tiine emane paistab olevat pealik (ka kõige vanem). Hommikuks olid pojad sündinud ja kõik vedelesid mööda maad laiali. Pojakeste ema askeldas parasjagu pesa kohendada ja teine täiskasvanud emane sehkendas poegadega. Keeras neid ümber ja lakkus neid. Täiesti normaalne, nad ju pidevalt lakuvad üksteist, hoolitsevad ja miilustavad. Pidid nad ju aitama teisel emasel ka poegade eest hoolitseda. Aga ühel hetkel vaatame lapsega, et see poja limpsimine on kuidagi kahtlaseks läinud...ja seal see pooliku näoga hiirelaps vedeleski. Kohutav elamus!!! Krabasin selle emase puurist ära ja paigutasin mujale. Nüüd vahetan neid teisi noori hiiri edasi-tagasi, et nad üksteist ära ei unustaks ja ei võõrduks, lootuses kui pojad vanemad, saan kõik jälle koos kokku elama panna. Miks teine emane sööb arvatava pesakonna pealiku pojad ära?

[Pinto]

Olen ka ise näinud, kuidas teine hiir poegi sööb. Täpset põhjust ei oska aga siiani öelda.
Võimalik, et too tiine emane ei ole pealik. Liivahiirte puhul on poegade saamine vaid kõrgemale klassile ja alamatele pole see lubatud. Seega tapetakse tihtipeale teise pojad.
Teine võimalus on, et poegi söönud emasel ei ole nn emaliku hoolitsuse tunnet ja ta ei hakka neid poegi hooldama, vaid lihtsalt likvideerib nad.

Ära neid nooremaid poegi solguta niiviisi ühest puurist teise- see võib ema närvi ajada ja tapab alles jäänud pojad ka ära. Pane mõni teisele emasele seltsika ja osad jäta ema juurde. Kui ema ei näe teist hiirt, siis unustab ta tema ikkagi ära ja kokku panemisest ei tule midagi välja. Seda enam, et suuremad emaste grupid on ebastabiilsed ja varem või hiljem läheb suure tõenäosusega kakluseks. Olgu siis põhjuseks nooremate poegade puberteet, ühe hiire vananemine, pesa omale tahtmine või söögi pärast konkureerimine. Kusjuures väga suure puuri puhul võib tulla ka probleem, kus hakatakse seda territooriumiteks jagama. Emaseid on mõistlik pidada kahekaupa, äärmisel juhul kolmekesi.

OT: väga huvitav oleks su hiirtest pikemalt lugeda. Äkki teeksid neist ka eraldi teema

[misselisee]

Käitumise järgi otsustasin, et poegadega emane võiks olla pealik. Näiteks teda alati puhastatakse teiste poolt. Eriti see teine täiskasvanud emane lipitseb tema ees, alandlikult. Ei lähe ennem söögikaussigi, kui teine on ära tulnud. Pole veel kordagi näinud, et vanem emane selle noorema kasukat hooldaks. Kuigi see pealiku vahetus võis vabalt ka toimuda eile öösel, ilma suurema kisa ja kalkuseta, sest tiine viimase vindi peal emane, kes on üli leebe iseloomuga, andis lihtsalt võitluseta alla (erandjuhus) ning sellest tingitud kogu see värk. Aaga pigem, arvan seda teist varianti, et ta pole lihtsalt väga emalik tüüp ja likvideeris pojad.
Kuna vanemal see teine pesakond ja ta väga rahulik ja sõbralik, arvan, et riskin neid kõiki kokku laskma näiteks väljaspool puuri aeg ajalt.
Ja 4 hiire pidamne ilmselt ei tule kuidagi kõne alla?

Tutvustan end kohe. Pikk ja keerline see meie hiirelugu

[Pinto]

Kui teine hiir oleks võrepuuriga suures puuris oleks ehk veel lootust, aga selline aeg ajalt kokku laskmine võib ka veriseks minna. Esiteks on emane oma poegadest eemal (st närvilisem), teiseks elab teine emane üksi (ka närvilisem) ja mõlemal on erinevad lõhnad, kuna elavad teistes tingimustes.
4 emast hiirt koos on üsna riskantne. Võivad aasta rahulikult koos elada probleemideta, aga ~95% juhtudest tekib kaklus mingi hetk. Välismaised kasvatajad hoiavad emaseid kahekaupa (mõni üksik kolmik võib leiduda) ja ka ise enam ei pane emaseid üle kolme kokku (ja ka siis on nad rangema kontrolli all, kui teised). Kui oled mitu korda kaklusest puretuid hiiri eraldanud, siis enam ei taha ja parem hoian emaseid paarikaupa.