Teist liiki liivahiired

Lähemalt liivahiirte geneetikast ja välimusest

Moderaator: triini22

Teist liiki liivahiired

PostitusPostitas Pinto (Teema autor) » 29. jaanuar 2012, 15:43

Mongoolia liivahiired on küll kõige populaarsemad, kuid tegelikult on maailmas üle saja liigi liivahiiri. Liivahiiri võib kohata nii Aafrika, kui ka Aasia kuivadel aladel. Wikipeadias on liivahiirte liigid ka nimekirjana ära toodud.

Põhjus, miks ma mõtlesin erinevatest liivahiirtest kirjutada, on see, et nägin hiljaaegu Tallinnas Lauteri tänava loomapoes esimest korda Eestis liivahiiri liigist Pachyuromys duprasi (inglise keeles fat-tailed gerbil, soome keeles rasvahäntähyppymyyrä või duprasi). Eestikeelse nime osas pöördusin Andrei Miljutini poole, kellelt sain vastuseks, et on kasutatud nime rasvsaba (Loomade elu, 1987), ja jämesaba-liivahiir (H. Ling. Imetajate süstemaatiline nimestik, 1983). Kuna aga loom pidi olema Eestis üsnagi võõras, siis pidi paremini sobima sõnaga "liivahiir" nimi (et sugulusest aru saada) ja seega sobiks teda nimetada rasvasaba-liivahiireks.
Looduses elab see liik Sahara põhjaosas (Egiptuse, Liibüa, Tuneesi ja Alžeeria aladel).

Rasvasaba on mongoolia liivahiirtest väiksemad (kaaluvad ~40g, harvem kuni 90g), hamstri sarnase ümara kere ja teravatipulise näoga. Kõrvad asetsevad üsna madalal külgedel ja seetõttu meenutab nende nägu natuke rebase nägu. Neil on üsna pisikesed käpad oma keha kohta. Värvuselt on nad natuke sarnased dark eyed honey värvi mongoolia liivahiirele (kollane selg, üksikute mustade karvadega ja valge kõht).
Rasvasaba puhul on väga iseloomulikuks nende pehme, karvutu, roosa ja vihmaussi meenutav saba :-D Tervel jämesabal on saba ilus ümar ja paks. Saba toimib samamoodi kui kaameli küür- seal talletab hiir oma rasvavarusi, mida kasutab siis, kui vett ei ole kättesaadaval.

Rasvasaba-liivahiirte pidamine sarnaneb mongoolia liivahiirte pidamisele- neile sobib elupaigaks terraarium (minimaalselt 60x40x30cm), neile peab võimaldama liivavanne, nad on üsna suured närijad ja kaevajad, neil on õrn saba ja toituvad peamiselt taimetoidust. Erinevalt liivahiirtest on nende menüüd vaja aeg ajalt täiendada loomse toiduga- putukad, kassi/koera krõbinad või soolata keedetud liha. Värsket tohib neile anda natukene korraga, sest tekitab kergesti kõhulahtisust. Nende toidu puhul peab pingsamalt jälgima ka rasvaste pähklite ja seemnete osakaalu, sest loomakesed muutuvad üsna kergelt ülekaalulisteks.
Loomakesi võib erinevalt mongoolia liivahiirele pidada ka üksinda (ja tihtipeale ongi nii hoopis parem, kuna nad on üsna agressiivsed üksteise suhtes), kuid ta tahab üsna palju tegelemist ja sotsialiseerimist juba pisikesest peale (üsna lühikest aega on neid alles lemmikuna peetud ja ei pruugi olla nii inimsõbralikud kui mongoolia liivahiired). Kahe looma (ka emase ja isase) üksteisele tutvustamine on enamasti aega nõudev tegevus ja ei pruugi üldse õnnestuda, kuna loomad on usinad territooriumi kaitsjad.
Rasvasabad ei ole väga uudishimulikud ja käituvad pigem nagu kuldhamstrid- magavad, pesevad ja jooksevad parema meelega rattaga, kui uudistavad inimest. Kakeldes ja une pealt ülesse ajades võivad nad teha üsna kõva kriiskavat häält.
Eluiga on neil 3-5(8) aastat, suguküpseks saavad 2kuuselt, tiinus kestab 20 päeva, poegi sünnib 2-6 ja neid võib emast võõrutada 5nädalaselt (parem on siiski 6nädalat emaga hoida). Peale paaritumist võib emane muutuda väga agressiivseks ja isase isegi tappa, kui neid eraldi ei pane.

Ja üks pilt rasvasaba-liivahiirest (Googlis on neid pilte palju):
Pilt
http://www.biolib.cz/en/image/id142204/

Teksti allikad:
http://www.gerbiiliyhdistys.fi/harvinaiset/duhoito.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Fat-tailed_Gerbil
http://www.petermaas.nl/gerbils/fattailedgerbils.htm


Kui aega leian, siis üritan ka teiste liikide kohta miskit kirjutada. Senikaua saate lugeda rasvasabast ja oma kogemusi teiste liivahiirte liikidega jagada :)
Kasutaja avatar
Pinto
Üldmoderaator
Üldmoderaator
 
Postitused: 4375
Teemad: 115
Pildid: 21
Asukoht: Tartu lähistel
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 35
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Teist liiki liivahiired

PostitusPostitas Sinisukk » 29. jaanuar 2012, 20:32

Hästi loetava teksti oled kokku pannud! Kiitus ja au :)

Tegemist on küll väga armsa karvakeraga, aga saba peletab mind eemale. Roosad ja karvutud sabad (just sabad) on minu jaoks hirmutavad. Nii nagu ka osadel rottidel. Sellist saba on raske aksepteerida.
Minu jaoks meenutabki ta rohkem hamstrit kui mingit sorti liivakat. Kuid on tore leida ka teisi liike Eestist. Kas oskad öelda, palju neid meie maal leidub?

Jään huviga ootama su järgmisi tutvustust teistest sorti liivahiirtest! :)
Kasutaja avatar
Sinisukk
Peaaegu põliselanik
Peaaegu põliselanik
 
Postitused: 163
Teemad: 2
Pildid: 4
Asukoht: Tallinn, Nõmme
Teda kiideti: 0 korda
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Teist liiki liivahiired

PostitusPostitas samton » 29. jaanuar 2012, 21:09

Äkki võiks neid eesti keeles - otsetõlkena - rasvasabadeks nimetada? "Rasvasaba"-liitega loomi on päris mitmeid...
See ei kõla küll paraku eriti peenelt. :D
Handle every stressful situation like a dog.
If you can't eat it or play with it,
just pee on it and walk away.
Kasutaja avatar
samton
Üldkorrapidaja
Üldkorrapidaja
 
Postitused: 4493
Teemad: 72
Pildid: 126
Asukoht: Kohtla-Nõmme, Ida-Virumaa
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 59
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Teist liiki liivahiired

PostitusPostitas mesimummu » 29. jaanuar 2012, 21:57

Kuulen pakssabadest esimest korda, kuid saba on väga lahe :lol:
Huvitav kuidas ta liigub,kas see on kuidagi püsti või ta lohistab seda? :-D
Valgetuhkur Ritter Sport &
Moonshine Evil Princess Vesuuv ♥
Kasutaja avatar
mesimummu
Pere liige
Pere liige
 
Postitused: 1097
Teemad: 7
Pildid: 0
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 23
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Teist liiki liivahiired

PostitusPostitas Pinto (Teema autor) » 30. jaanuar 2012, 15:38

Samton- eestikeelse nime osas pöördusin Andrei Miljutini poole, kellelt sain vastuseks, et on kasutatud nime rasvsaba (Loomade elu, 1987), ja jämesaba-liivahiir (H. Ling. Imetajate süstemaatiline nimestik, 1983). Kuna aga loom pidi olema Eestis üsnagi võõras, siis pidi paremini sobima sõnaga "liivahiir" nimi (et sugulusest aru saada) ja seega sobiks teda nimetada rasvasaba-liivahiireks. (Panin selle jutu ka esimesse postitusse).

Sinisukk- Mina nägin loomapoes kahte rasvasaba. Kas neid on mõni pood või eraisik ennem ka Eestisse toonud, selle kohta mul infot pole. Kindel on see, et ta on Eestis ikkagi väga vähelevinud.

Mesimummu- see ikka lohiseb tal niisama järgi, püsti ta seda ei hoia :)

----------------------------------------------------------------------

Aga nüüd siis kirjutaks veel ühest liivahiirest, kes välimuse poolest ehk ligitõmbavam kui eelmine :)

Sekeetamys calurus (inglise keeles Bushy-tailed Jird, soome keeles tuuheahäntäjirdi, tupsuhänta, puskahäntä) võiks eesti keeles olla kohevsaba-liivahiir (kahjuks ei olnud raamatus "Loomade elu" tema kohta ühtegi märget). Looduses elavad nad Punasest merest põhja ja loode kallastel ja lähiümbruses (Egiptuses, Iisraelis, Jordaanias, Saudia-Araabias ja Sudaanis).

Kohevsabad on natukene suuremad kui mongoolia liivahiired (9.8 - 12.8 cm ja 80-95g) ja elavad pigem kivikõrbetes, kus kaevavad oma pesa rahnude ja kivide alla (mitte ei kaeva tunneleid maa alla nagu teevad mongoolia liivahiired). Neil on teravatipuline pea ja hästi esiletungivad vibrissid (vurrud). Keha karvad on kollased ja mustad (natuke agoutilik), kõht valge, saba on must (vahest valge sabatutiga, mis ei ole markeering). Saba on ka selle liivahiirlase üheks väljapaistvamaks elemendiks- 13.1 - 16.4cm pikk ja koheva karvastiku saba tõmbab kohe tähelepanu. Samas ei ole saba kõikidel isenditel ühtemoodi tiheda karvaga ja ilusa tutiga. Madalamaastmelistel isastel võib saba ots olla lausa paljas aga kõrge positsiooni isastel on see näha oma täies hiilguses. Joostes võib loom hoida saba selja peal kaardus, kuid enamasti on see sirgelt taga. Sabast haaramine on keelatud- see tuleb otsast ja enam tagasi ei kasva.

Kohevsabad on hästi aktiivsed (rohkem küll öösiti, aga ärkavad ka päeval, kui neid äratada) ja neile meeldib väga nii ronida, närida kui kaevata. Elupaigaks sobib suur terraarium (soovitavalt 250l ja rohkem), kus on palju ronimisvõimalusi- oksad, kivid, korrused, köied jne ja ka piisavalt aluspanu kaevamiseks. Aeg ajalt peab neil võimaldama ka liivas suplemist, sest karv muutub muidu rasvaseks ja ei toimi enam hästi soojuse/külma isolaatorina. Üldse peab nende puuriga rohkem vaeva nägema, sest igavusest võivad nad hakata sabalt karvu kitkuma.
Erinevalt mongoolia liivahiirtest ja rasvasaba-liivahiirtest on kohevsabasid üsna kerge omavahel tutvustada. Vajalik on küll mõnda aega võõraid loomi hoida vaheseinaga eraldatud puuris, kuid üldiselt sujub tutvustamine kaklusteta. Ka inimestega on nad väga sõbralikud ja harjuvad kergemini käele tulema. Samas peab nende käsitlemisel olema väga ettevaatlik, sest loomakesed on vilkad ja võivad käest maha hüpata, sest ei tunneta hästi kõrgust. Nad on ka tunduvalt paremad ronijad, kui mongoolia liivahiired, nii et toas joostes peab neid pingsalt valvama.

Söögiks sobivad toidud, mis mongoolia liivahiirtelegi, kuid aeg ajalt tuleb anda ka loomset toitu- putukaid, kassi/koera krõbinaid või soolata keedetud liha. Värsket tohib neile anda natukene korraga, sest tekitab kergesti kõhulahtisust. Nende toidu puhul peab pingsamalt jälgima ka rasvaste pähklite ja seemnete osakaalu, sest loomakesed muutuvad üsna kergelt ülekaalulisteks (eriti vanemas eas). Vett tarbivad nad rohkem kui mongoolia liivahiired.

Eluiga on lemmikuna 4-5aastat, suguküpseks saavad 60-80päevaselt, tiinus kestab 21-24 päeva, poegi sünnib keskmiselt 4-6 (harva kuni 9) ja nad võib emast lahutada 6-8nädalaselt.

Paar minu tehtud pilti Soome liivahiirte näituselt:
Pilt

Pilt

Googlis muidugi pilte rohkem.


Teksti allikad:
http://www.gerbiiliyhdistys.fi/harvinaiset/bhoito.html
http://www.gerbil.info/othersekeetuk.htm
http://www.gerbils.pwp.blueyonder.co.uk ... /bushy.htm
http://www.arkive.org/bushy-tailed-jird ... /#text=All
http://members.shaw.ca/petitepaws/jird.html
http://www.egerbil.com/bushy.html
Kasutaja avatar
Pinto
Üldmoderaator
Üldmoderaator
 
Postitused: 4375
Teemad: 115
Pildid: 21
Asukoht: Tartu lähistel
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 35
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Teist liiki liivahiired

PostitusPostitas Pinto (Teema autor) » 08. veebruar 2012, 21:04

Täna tutvustaks Gerbillus Perpallidus't (inglise keeles Pallid/Pale gerbil, soome keeles kalpeagerbiili / perpallidus, saksa keeles blasse rennmaus), keda võiks eesti keeles kutsuda näiteks kahvatuks liivahiireks (ametlikku eestikeeleset nime ei leidnud kuskilt, tõenäoliselt seda polegi). Looduses elavad nad Egiptuses. Sarnase välimusega liivahiiri (Gerbillus cheesmani, Gerbillus gerbillus ehk kääbus-kõrbehiir jne) on tegelikult palju ja neid on kogenematul inimesel üsna raske eristada.

Kahvatud liivahiired on väiksemad kui mongoolia liivahiired- keskmiselt kaaluvad 26-49g, kehapikkus ~10cm, saba natuke pikem (~13cm). Värvus on üsna sarnane eelmainitud liivahiirtele- selg kollakas, üksikute mustade karvadega ja kõht valge. Hästi on nende puhul näha ka halli aluskarva. Loomal on suured silmad, aga kitsam kehaehitus. Kõrvadel karvad puuduvad. Ka sabal on vaid vaevumärgatavad karvakesed, nii et saba näeb välja pigem laborihiire saba sarnane, kui liivahiirelik. Sabast neid aga tõsta ei tohi, sest sabanahk on õrn.
Iseloomult on nad uudishimulikud nagu liivahiired ikka, aga käes hoides peab arvestama, et paigal nad ei püsi ja parema meelega ronivad nad kiirelt mööda inimest, kui seisavad peos paigal. Ehmununa võivad nad tarduda või hüpata kuni meetri kõrgusele. Ehmatada võib neid järsk liigutus või järsku tekkiv kõva heli. Aktiivsed on nad pigem öösel, kuid kui neid äratada, siis on ka päeval valmis uudistama.

Perpalliduste pidamine sarnaneb suurel määral mongoolia liivahiirte pidamisega- elupaigaks terraarium, kus rohkelt aluspanu ja palju närimist. Liivavanne peab neile võimaldama aga tihedamini ja ka vajavad nad oksasid, kive, redeleid, korruseid jne, et rahuldada oma ronimisvajadust. Pesaks sobib kookoskoorest või savist majake ja pesamaterjaliks wc-paber ja hein (mitte hamstrite pesavatt, mis võib jalgade ümber keerduda). Märjaks saamine ei meeldi neile kohe üldse ja hoolas peab olema ka temperatuuriga- alla 18 kraadi võib neile saatuslikuks saada.
Söövad nad sama toitu, mis sobib ka mongoolia liivahiirtele, kuid aeg ajalt peab neile andma ka putukaid või kassi/koera krõbinaid. Samas värskest toidust nad väga ei hooli ja seda anda harva.

Kahvatute liivahiirte tutvustamine on üldiselt lihtne. Peab aga meeles pidama, et suurte gruppide puhul on kaklused kergemad tulema. Ka on isendeid, kes ei taha ühtegi kaaslast. Neid on targem pidada üksinda.

Eluiga on 2-4 aastat, suguküpseks saavad 14 nädalaselt, tiinus kestab 23 päeva, poegi sünnib keskmiselt 5 (1-10) ja nad võib emast lahutada 6 nädalaselt.

Pilt (Googlis on neid rohkem) ka kahvatust liivahiirest:
Pilt
http://www.nationalgeographicstock.com/ngsimages/explore/explorecomp.jsf?xsys=SE&id=1099174

Teksti allikad:
http://www.egerbil.com/pallid.html
http://www.arkive.org/pale-gerbil/gerbi ... /#text=All
http://www.gerbiiliyhdistys.fi/harvinaiset/phoito.html
http://www.gerbil.info/otherpallid.htm
http://www.gerbils.pwp.blueyonder.co.uk ... pallid.htm
Kasutaja avatar
Pinto
Üldmoderaator
Üldmoderaator
 
Postitused: 4375
Teemad: 115
Pildid: 21
Asukoht: Tartu lähistel
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 35
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Teist liiki liivahiired

PostitusPostitas liivasteffy » 09. veebruar 2012, 06:30

Oh nii armas :biglove:
Liivahiired ( Stephanie Rosalie ja Pinto Footon)
Rotsu (Rocky)[R.I.P]
Kass ♥ (Villu-Liis Reiljan)
Liivahiired on elu ♥♥♥
Kasutaja avatar
liivasteffy
Kodustatud
Kodustatud
 
Postitused: 258
Teemad: 15
Asukoht: Tartus, jaama tänaval...
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 21
Sugu: Naine
Tuju: Häbelik
Prindi postitus

Re: Teist liiki liivahiired

PostitusPostitas Pinto (Teema autor) » 27. veebruar 2012, 16:04

Tänaseks peakangelaseks on Meriones shawi (inglise keeles Shaw's Jird, soome keeles rannikkojirdi ja ka Shawin jirdi), kes võiks inglise- ja soomekeelset nime arvestades edaspidises jutus olla shawi liivahiir (ametlikku eestikeelset nime ei leidnud). Väga sarnane liik on Meriones libycus ehk punasaba-liivahiir ("Loomade elu", 1987), nii et leidub ka hübriide, sest paljud ei teinud erinevatel liikidel vahet. Tänu erinevate liikide ristamisele näevad tänapäeval shawi liivahiired üsna erinevad välja (eriti kui võrrelda näiteks Saksamaal ja Inglismaal olevaid isendeid). Looduses leidub neid Põhja-Aafrika (Maroko, Egiptuse, Tuneesia, Alzeeria) kuivadel ja soojadel aladel, aga mitte väga kaugel sisemaal, vaid pigem ranniku lähedal.

Shawid on umbes roti suurused, kuid mongoolia liivahiireliku välimusega. Isased võivad olla isegi pikemad kui 35cm ja pool sellest on saba. Shawide saba otsas ei ole nii esilekerkivat tutti (saba ots on must) ja tal on suuremad ja vähem karvased kõrvad, kui tema üsna lähedasel sugulasel mongoolia liivahiirel. (Punasaba-liivahiirel on jällegi ilus tutt saba otsas). Värvuselt on nad tumedamad, kui mongolia liivahiirte agouti värvus, aga on ka heledamaid aretatud ja leidub ka valgete täppidega (otsaees ja kaelal) ja valge sabaotsaga isendeid.
Shawid on sama uudishmulikud ja sõbralikud, kui mongoolia liivahiired. Kuna nad on aga kasvult suuremad ja paremad ronijad, siis võivad nad oma uudishimuga omale kergelt viga teha. Seega peab neid alati jooksutades valvama. Nende hambad on samuti suuremad ja seega jõuavad rohkem pahandust teha. Seda kõike aga tasakaalustab nende kõrgem intelligents ja lihtsam käsitletavus (sest nad on suuremad ja natuke rahulikumad). Nad on võimelised ära õppima nime peale kohale tulemise ja ka väljaspool puuri joostes häda ühte kohta tegemise. Aktiivsed on nad nii päeval kui öösel vaheldumisi väikeste uinakutega.

Elupaigaks sobib neile suur terraarium (200l) või ka terraariumiga kokku ehitatud puur (kuid siis võidakse hakata puurivõresi närima). Aluspanu soovitatakse panna palju, et saaks tunneleid kaeva ja lisaks kindlasti ka oksi, tunneleid ja pesasid, aga siis juba roti/deegu suurusele loomale mõelduid. Kindlasti peab neile vähemalt kord nädalas võimaldama ka liivas püherdamist, sest vastasel juhul muutub karv rasvaseks.
Emaseid shawi liivahiiri saab pidada vaid üksikult, kui isaseid on soovitav pidada kahekaupa. Emased on väga territoriaalsed ja monopoolsed, nii et nad teevad oma puurikaaslase (ka isase) elu väga stressirikkaks. Tihtipeale ei lase emased teisel shawil süüa, pesas magada ega ka teatud kohtades terraariumis liikuda. Selline terroriseerimine võib aga teisele surmaga lõppeda (nälga, janusse või lihtsalt stressi) ja seepärast pole neid soovitav mitmekesi pidada. Ka võivad nad üksteiseist terroriseerides teisel sabast haarata ja selle katki tõmmata või lihtsalt erinevaid haavu tekitada. Isegi paaritamine on nende puhul väga keeruline ettevõtmine. Inimese suhtes samas on nad väga sõbralikud.

Toiduks sobivad neile samad asjad, mis mongoolia liivahiirtelegi. Nad söövad rohkem puuvilju ja köögivilju, kui mongoolia liivahiired, kuid anda tuleb ikka mõistlikus koguses, et kõhulahtisust mitte tekitada. Ka vajavad nad natukene liha, mida võib anda kassikonservi või jahuusside/putukate näol. Ka kasside/koerte kuivtoit sobib.

Eluuiga on 3-6 aastat, suguküpseks saavad 10-12nädalaselt, tiinus kestab 24-26 päeva, poegi sünnib keskmiselt 2-8, silmad avavad nad juba 16 päevaselt ja emast võib lahutada 5-6nädalaselt. Kui emane ja isane elavad koos, siis tuleb isane peale poegimist emasest eemal hoida, sest kohe peale pogimist paarituvad nad uuesti, kuid see pesakond hukkub, sest emal pole piisavalt jõudu kahe järjestikuse pesakonna jaoks.

Paar pilti internetist:
Pilt
allikas: http://www.biolib.cz/en/image/id11806/

Pilt
allikas: http://www.petwebsite.com/pet-forums/sh ... d.php?t=51 (siin on veel mõned pildid)

Pilt
allikas: http://www.gerbils.pwp.blueyonder.co.uk ... s/jird.htm

Teksti allikad:
http://www.egerbil.com/shawsjird.html
http://www.gerbils.pwp.blueyonder.co.uk ... s/jird.htm
http://www.gerbiiliyhdistys.fi/harvinaiset/shoito.html
Kasutaja avatar
Pinto
Üldmoderaator
Üldmoderaator
 
Postitused: 4375
Teemad: 115
Pildid: 21
Asukoht: Tartu lähistel
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 35
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Teist liiki liivahiired

PostitusPostitas spuuki » 27. veebruar 2012, 16:23

Mulle meeldib väga pilt kahvatust liivahiirest.

Aga päris huvitav on lugeda. :happy:
♥tuhkrud♥
Kasutaja avatar
spuuki
Pere liige
Pere liige
 
Postitused: 551
Teemad: 7
Pildid: 6
Asukoht: Tallinn
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 23
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Teist liiki liivahiired

PostitusPostitas mesimummu » 27. veebruar 2012, 17:02

Väga huvitav :happy:
Valgetuhkur Ritter Sport &
Moonshine Evil Princess Vesuuv ♥
Kasutaja avatar
mesimummu
Pere liige
Pere liige
 
Postitused: 1097
Teemad: 7
Pildid: 0
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 23
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Teist liiki liivahiired

PostitusPostitas triini22 » 27. veebruar 2012, 18:58

Shaw liivahiir on nii mõnusalt suur. Leidsin netisit ühes foorumis ka pildid, kus on kõrvuti mongoolia liivahiir ja shaw liivahiir - Klikk.
Liivahiirte omanikud ühinege: Eesti Liivahiirte Selts
Minu liivakate kodukas
Kasutaja avatar
triini22
Liivahiirte loss & Merisigala
Liivahiirte loss & Merisigala
 
Postitused: 1362
Teemad: 24
Pildid: 8
Asukoht: Tallinn
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 38
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Teist liiki liivahiired

PostitusPostitas Sinisukk » 27. veebruar 2012, 20:44

Vau, ikka päris pirakas tegelane, vaadates triini22 antud lingilt!
Kasutaja avatar
Sinisukk
Peaaegu põliselanik
Peaaegu põliselanik
 
Postitused: 163
Teemad: 2
Pildid: 4
Asukoht: Tallinn, Nõmme
Teda kiideti: 0 korda
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Teist liiki liivahiired

PostitusPostitas Pinto (Teema autor) » 01. aprill 2012, 21:43

Aga shawi liivahiir ei ole veel kõige suurem liivahiir :)

Kõige suuremaks liivahiireks peetakse Rhombomys opimus't (inglise keeles Great Gerbil, soome keeles isogerbiili), kelle eestikeelne nimi on liivarott (Loomade elu, 1987). Looduses elavad nad üsna suurel alal Kesk-Aasias (Türkmenistan, Kasahstan, Mongoolia, Hiina, Venemaa) ja Lähis-Idas (Iraan, Afganistaan ja lääne Pakistan), kus nad eelistavad liivasemaid alasid, kus on lihtsam urge kaevata. Kodudes neid aga ei peeta, aga Moskva loomaaias peaks nad olemas olema.

Liivarotid võivad olla kuni 40cm pikkused (kehapikkus keskmiselt 15-20cm) ja kaaluda 285g. Värvuselt on nad heledamad, kui agouti liivahiired ja kõhu poole muutub karv heledamaks (hea varjevärvus kõrbes elamiseks). Kuna nad elavad üsna muutliku kliimaga alal, siis on neil ka üsna paks kasukas (neid on ka naha pärast kütitud). Kehaehituselt meenutab ta natuke maaoravat- jässakas keha ja üsna lai pea. Saba on liivahiirelikult karvane ja lõpeb tutiga, mis tuleb otsast, kui sellest haarata. Iseloomulikuks on ka 2 vagu, mis asuvad kummalgi lõikehambal (mongoolia liivahiirel ja ka teistel liivahiirtel on vaid üks). Esikäppade küünised on suured ja tugevad, et savises pinnases edukalt tunneleid kaevata, mis võivad olla kuni 2,5m sügavused ja mitmete kambritega keerukas süsteem.

Looduses elavad nad suurtes gruppides koos oma keerukates tunnelites. Põhiliselt on nad videvikulise ja öise eluviisiga ja tegelevad suures mahus toidu kogumisega ja rändavad ka üsna palju ringi toiduotsingul. Kui pinnas on pehme, siis kogutakse toiduvarud maaalustesse kambritesse, kuid kõva pinnase puhul on täheldatud toidu, mis on põhiliselt taimne, hunnikute kogumist uru sissepääsu ligidale. Suurim avastatud toiduhunnik oli 3meetrise läbimõõduga ja 1m kõrge! Toidu kogumine on eriti oluline seetõttu, et talvel võib lumi pikaks aja maapinna katta ja ka uru suudmed sulgeda.
Omavahel suhtlevad liivarotid jalgadega põristades ja ka erinevate vilistavate häälitsustega. Kahe erineva territooriumi emased üksteist ei salli, kuid naaberterritooriumi isast võib emase juures kosjas teinekord näha küll (ka mongoolia liivahiirtel esineb naabrimehe lapsi).

Looduses peetakse liivarotte üsna suurteks kahjuriteks, kes kahjustavad nii põllukultuure, kui ka niisutussüsteeme ja võivad kanda mitmeid haigusi ja parasiite. Samas võtavad nende urge hiljem kasutusse mitmed imetajad, linnud, maod ja putukad ja nad ise on ka üsna suureks toiduallikaks kohalikele röövloomadele ja lindudele.

Emaste liivarottide eluiga on looduses 3-4aastat ja isasel 2-3aastat, kuid võib leiduda ka kuni 5aastaseid isendeid. Suguküpseks saavad nad 3-4kuuselt, tiinus kestab 23-32 päeva, poegi sünnib keskmiselt 4-7 (1-14) ja emapiimast võõrduvad nad 22päevaselt.

Paar pilti:
Pilt
http://www.scientificlib.com/en/Biology/Animalia/Chordata/Mammalia/RhombomysOpimus01.html

Pilt
http://www.moscowzoo.ru/galengl.asp

Teksti allikad:
http://thewebsiteofeverything.com/anima ... pimus.html
http://www.scientificlib.com/en/Biology ... mus01.html
http://www.gerbils.pwp.blueyonder.co.uk ... /great.htm
http://animaldiversity.ummz.umich.edu/s ... pimus.html
http://www.iucnredlist.org/apps/redlist/details/19686/0
http://www.egerbil.com/great-gerbil
http://en.wikipedia.org/wiki/Great_Gerbil
Kasutaja avatar
Pinto
Üldmoderaator
Üldmoderaator
 
Postitused: 4375
Teemad: 115
Pildid: 21
Asukoht: Tartu lähistel
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 35
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Teist liiki liivahiired

PostitusPostitas liivasteffy » 02. aprill 2012, 13:50

Ohsaa . Ta hoiak on orava omaga päris sarnane :D
Liivahiired ( Stephanie Rosalie ja Pinto Footon)
Rotsu (Rocky)[R.I.P]
Kass ♥ (Villu-Liis Reiljan)
Liivahiired on elu ♥♥♥
Kasutaja avatar
liivasteffy
Kodustatud
Kodustatud
 
Postitused: 258
Teemad: 15
Asukoht: Tartus, jaama tänaval...
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 21
Sugu: Naine
Tuju: Häbelik
Prindi postitus

Re: Teist liiki liivahiired

PostitusPostitas saaramsi » 03. aprill 2012, 16:06

Nii armsad aga mulle ei meeldi saba:(
Stella ,Saara ,Maria ,Eva ja Mia ( Hamstrid )
Kasutaja avatar
saaramsi
Tihe külaline
Tihe külaline
 
Postitused: 129
Teemad: 9
Asukoht: Tartumaa
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 22
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Teist liiki liivahiired

PostitusPostitas spuuki » 05. aprill 2012, 13:45

Sabad on ju nii lahedad. :P
Liivarott meenutab jah hoiakult natuke oravat. :)
Viimati muutis spuuki 09. mai 2012, 13:10, kokku muudetud 1 kord.
♥tuhkrud♥
Kasutaja avatar
spuuki
Pere liige
Pere liige
 
Postitused: 551
Teemad: 7
Pildid: 6
Asukoht: Tallinn
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 23
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Teist liiki liivahiired

PostitusPostitas TuhkruPoiss » 08. mai 2012, 21:23

Väga huvitav lugemine! :)
Shawi liivahiir meenutab väga deegut.(Aga kas mitte deegud ja liivahiired ei ole lähedased? :) )
Ning kohevsaba-liivahiir on väga armas! Just on pika ja karvase saba poolest.
Väga huvitav oleks pidada roti suurust liivahiirt. :D
Tim & Chrys.
Kasutaja avatar
TuhkruPoiss
Pere liige
Pere liige
 
Postitused: 1484
Teemad: 19
Pildid: 11
Asukoht: Rakvere, Lääne-Virumaa
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 24
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Teist liiki liivahiired

PostitusPostitas Pinto (Teema autor) » 09. mai 2012, 08:21

Deegud ja liivahiired ei ole kindlasti lähedased liigid. Deegud on suguluses hoopis meriseaga ja mõlemad kuuluvad hoopis okassigalaste alamseltsi ja on seega okasseaga lähedasemad sugulased :) Liivahiired kuuluvad aga hiirlaste alamseltsi.
Deegud elavad Lõuna-Ameerika mägedes, liivahiired aga Euraasias ja Aafrikas kuivadel (kõrbelistel) aladel.
Kasutaja avatar
Pinto
Üldmoderaator
Üldmoderaator
 
Postitused: 4375
Teemad: 115
Pildid: 21
Asukoht: Tartu lähistel
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 35
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Teist liiki liivahiired

PostitusPostitas TuhkruPoiss » 22. mai 2012, 19:53

Ohoh okei, olen ka targem. :D
Tim & Chrys.
Kasutaja avatar
TuhkruPoiss
Pere liige
Pere liige
 
Postitused: 1484
Teemad: 19
Pildid: 11
Asukoht: Rakvere, Lääne-Virumaa
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 24
Sugu: Naine
Prindi postitus


Tagasi: Geneetika

Kes on online

Kasutajad vaatamas seda foorumit: Registreeritud kasutajad pole ja 1 külaline