Postitas triini22 » 07. aprill 2009, 11:41
Minu Pätt elas pea nelja aastaseks ja suri loomulikku vanadussurma. Krambid olid tal ainult vahetult enne surma. U kuu aega varem muutus tal kuulmine kehvemaks, st kui ta magas ja ma teda kutsusin või puuri ukse lahti tegin, ei tulnud ta kohe vaatama, kes seal kolistab. Hiljem magas ta ka veidi rohkem, kuid mitte tunduvalt. Paar nädalat varem ei hakanud tal hambad enam nii hästi wc-paberi rullidele. Paar päeva enne lõppu ei liikunud ta enam puuris eriti ringi, sõi väga aeglaselt ja nagu unustaks vahepeal ära, et tal söömine pooleli oli, siis jälle "ärkas" ja hakkas edasi sööma. Viimasel päeval ei söönud enam midagi, lesis ainult külili puuris, samuti oli alajahtunud. Kolme aastaselt polnud vanadusest märkigi, roniti, turniti, joosti rattas ja isegi 3,5a ei valmistanud probleemi 50cm kõrgusele võre külge hüppamine.
Nagu näha, siis vanadussurm ei tule äkki, see võtab aega. Mulle tundub, et su hiir oli ikkagi haige mitte liiga vana.