Kuri /nunnud jänkulapsed - kas see on põhjus paaritamiseks?

[katrin537]

...issake, millised kirjavead ja kuidas saab üldse loomi pidada, kui ei tea neist eriti midagi Ei saanud komenteerimata jätta

[Endised kasutajad]

...issake, millised kirjavead ja kuidas saab üldse loomi pidada, kui ei tea neist eriti midagi Ei saanud komenteerimata jätta

kas sa sellepärast vastasidgi siia, et vinguda MINU KIRJAVIGADE üle...
ei no jh...
kusjuures kui ma olen teadlik loomadest, kas ma siis ei või küsida teiste käest, nede juhtumitest ja üldse, kuidas on neil läinud...
ei no jh...

[nännukas]

kusjuures kui ma olen teadlik loomadest, kas ma siis ei või küsida teiste käest, nede juhtumitest ja üldse, kuidas on neil läinud...
ei no jh...

see teadlikkus jätab küll soovida paaritamine peaks ikka olema selline asi, mis enne korralikult läbi mõeldud. sellist asja ei saa aga olla kui ei tea, kui kaua jänes poegi ootab...
ja muuseas on siin väga palju teemasid, kus räägitakse nii sellest kui kaua isast ja emast koos hoida, kui kaua tiinus kestab jne...
kui oleksid enne asjasse natukenegi süvenenud, siis sul selliseid küsimusi ei oleks...
ja viisakas oleks ikka korralikult kirjutada ka jah. minul nt oli suht raske algul aru saada, millest sa üldse kirjutad. sinu vanuses ei peaks enam õigekirjaga probleeme olema ju

[Kissu]

"Õigekiri longab" tiitli panin -mõmm-`ile. Kahjuks muud väga teha ei ole, kui inimene ikka aru ei saa, et ebaviisakas on kirjutada `nii nagu torust tuleb` siis ei saa me sinna mittemidagi parata. Ainuke kes sellest kahju saab on tema ise, esiteks kui tema maine kukkub (sest 15 aastane noor neiu võiks osata siiski või vähemalt püüda siiski natukene, eriti kui ta abi tahab saada teistelt) ning teiseks inimesed lihtsalt ei saa tema postitustest aru ja seega ei saa adekvaatseid vastuseid anda. Nii kuna see nüüd väga Offtopic juba siis lõpetame selle kirja vigade kallal ingumise ning las neiuke mõtleb ise selle üle järgi ja teeb omad järeldused.
Nüüd siis paaritamine. Paaritamine on loomale väga kurnav protsess. Loom ei ole Barbie nukk kellega sa võid peret mängida ja vaatad kuidas välja kukub. Loom on siiski elusolend ning sa peaksid ka tema tunnetega arvestama.
Nagu öeldud paaritamine ning tiinus on loomale vägagi kurnav. Sa peaksid olema kursis võimalustega emasele elu võimalikult lihtsaks teha sellel raskel ajal. Sa peaksid olema valmis igasugusteks probleemideks mis tiinusega võivad kaasneda.
Loe nüüd vähemalt takkajärgi siin lontulas teemasid mis tiinusega seotud on. Ehk jõuad ennast veel natukenegi harida ja kui hästi läheb hakkab ka midagi tarka külge.
Ühesõnaga sel teemal pole midagi enam rääkida muud kui laita kasutaja ükskõiksust oma loomade hea olu kohta. Teema lukku!

[Kissu]

Eraldatud siit teemast

Ja mis puutub paaritamisse selleks, et na"ha seda ruigamise protseduuri, siis seda ma ei soovitaks.

Tegelikult lihtsalt nii ilusti ütlemine ei pruugi aidata noorte puhul kahjuks - foorumi kogemus. Aga mõte oli sama, tuleks uurida ja puurida ning infot koguda enne kui paaritama hakkata. Sest, et ega paaritumise prtsessiga reeglina asi ei lõppe ju. Aga kahjuks paljud noored ei mõtle kaugemale.

[Jänkumamma]

OK, vo~tame siis karmimalt.
Istun praegu USAs, Ja"nkupapal kylas. Kasutasin vo~imalust ja tellisin siia yhe jube po~neva raamatu ja"nkudest, nende ajaloost, psyhholoogiast ja kyylikuksolemise traagikast ("Stories rabbits tell").
Olen juba seda jo~udnud veidi sirvida ning mulle hirmsasti meeldib, kui "kyylikuhullud" raamatu autorid on.
See selleks.
Muu hulgas leidsin ka sellise statistika, et enne lihavo~tteid ka"ib USA kyylikufarmides meeleheitlik pisitittede tegemine. Peale lihavo~tteid maandub aga enamus neist titekestest varjupaikades. Tsitaat raamatust: 1998. aastal avaldas yks Montreali loomade varjupaik statistika, mille kohaselt saavad nad igal aastal peale lihavo~tteid 350-500 kyylikupoega, kellest 98% pannakse magama, kuna neid ei soovita endale koduloomaks vo~tta.
Nii et kas paaritame edasi?

[AnnikaL]

OK, vo~tame siis karmimalt.
Muu hulgas leidsin ka sellise statistika, et enne lihavo~tteid ka"ib USA kyylikufarmides meeleheitlik pisitittede tegemine. Peale lihavo~tteid maandub aga enamus neist titekestest varjupaikades. Tsitaat raamatust: 1998. aastal avaldas yks Montreali loomade varjupaik statistika, mille kohaselt saavad nad igal aastal peale lihavo~tteid 350-500 kyylikupoega, kellest 98% pannakse magama, kuna neid ei soovita endale koduloomaks vo~tta.
Nii et kas paaritame edasi?

Mis imelikku juttu Sa siin ajad? Mis puutub Eestisse USA või Montreali küülikufarmides toimuv?
Siin on olukord lausa vastupidine-lemmikloomapoed ostavad kääbusküülikuid sisse Poolast ja mujalt maailmast kuna kohapeal pole poegi sobival hulgal pakkumisel.
Iga omanik otsustab ise mis oma loomaga teeb ja paarituseks pole küll kellgi luba või nõusolekut tarvis

[Kissu]

Annika arvesta, et siin loevad su nõuandeid mitte 30 aastased nagu sa ise vaid 10 aastased. Kas sa tahad oma hindele võtta selle, et omanik ei oska pärast tiine küüliku või küülikupoegade eest hoolitseda? Kas sa tahad oma hingele võtta selle, et omanik ei oska pärast küülikupoegadega midagi peale hakkata? Ning lõpuks sellise jutuga kihutad sa ainult takka seda, et noored paaritavad ja paaritavad läbimõtlematult ja järjest - näiteks raha või millegi muu eesmärgil. Emasloomale ja poegadele mõtlemata.
Loomulikult ei saa keegi keelata. Aga siinsed inimesed reeglina hoolivad ka selle 10 aastase küülikust, mitte ainult sellest, et meie turul oleks palju küülikuid.
Sealt edasi kui me ei hooliks siis ei oleks sellel foorumil enam üldse mõttet, sest kes viitsiks siis enam nõu jagada ka muude hädade puhul?
Edit:
Paar asja tuli veel meelde.
Estieks Soovis, Kuldses Börsis ja siin foorumis pakutakse pidavalt küülikupoegi.
Teiseks kui poemüüjate seisukohalt vaadata, siis mõnes mõttes isegi mõistaks sind. Kuna teadlikumad küülikupidajad ei vii poegi poodi müügile. Kuid noored enamasti viiksid. Aga see ei tähenda, et foorumlased peaksid seda toetama? Minu poolest võivad poemüüjad kas või Inglismaalt küülikuid sisse tellida.

[Mio]

Kissu: Sa oled mu guru
(Põlvili ja teeb muhameedi kummardust )

[Liisa]

Mina siiski usun, et kuulutused Soovis, KBörsis ja mujal tulevad sellest, et inimesed justnimelt ei saa poodi oma loomi viia. Sest ei võeta.
Samuti on Eestis justkui juba piisavalt küülikufarme, ei näe küll vajadust koduseid lemmikuid paljundada?

[Liisa]

Muide, see lihavõtte-eelne ja -järgne asi on hakanud ka Eestis toimima. Esiteks tunnevad poed huvi sel ajal poegade poodi võtmise vastu (kuulsin üht vestlust pealt) ja teiseks oli mõni aeg peale seda lehtedes hulganisti äraandmiskuulutusi.

[Riin]

Minu arvates ei saa panna kõike ainult laste süüks. Olen kohanud küll ja küll täiskasvanuid, kel pole ei sooja ega külma sellest, mis nende lemmikute järglastest peale raha kasseerimist saab. Lontus on väga palju asjalikke lapsi, kes armastavad ja hoolitsevad oma loomade eest väga hästi.
See, et mõni tegelebki loomade aretamisega, ei tähenda veel, et ta ka nende suurte hulga loomade eest piisavalt hoolitseks.
Käisin mõni aeg tagasi Raja talus ja ausalt öeldes see, mis tingimustes miniküülikud olid, polnud küll midagi kadestamisväärset. Ometigi kirjutatakse neist lehes ja näidatakse telekas. See, et nad peavad oma elupäevad veetma nagu lihaküülikud pisikestes puurides, ilma et nad saaksid vabalt joosta, ei ole küll see, mida võiks noortele eeskujuks tuua. Tegin ka märkuse, et mõnel küülikul olid küüned nii pikad, et vaeseke vaevalt üldse joosta saakski. Mulle muidugi teatati, et nad teevad seda tihti, kuid küüned kasvavad lihtsalt super kiiresti. Mul on endal ju kodus lontu ja tean väga hästi, kui palju kulub aega sellise pikkusega küünte kasvamiseks.
Tahan lihtsalt selle jutuga öelda, et pole mõtet alati manitseda lapsi, millegipärast ei küsi keegi siin lontus täiskasvanute käest, et miks ta ometi paaritab küülikuid pidevalt ?

[nännukas]

Tahan lihtsalt selle jutuga öelda, et pole mõtet alati manitseda lapsi, millegipärast ei küsi keegi siin lontus täiskasvanute käest, et miks ta ometi paaritab küülikuid pidevalt ?

põhimõtteliselt olen riinuga päri, sest lastel on teadupärast ka vanemad, kes peaksid vastutama selle eest mida nende võsukesed teevad. koduloomad on ka nende loomad ja seega peaksid nad vastutama ka nende käekäigu eest.
samas ei saa ka manitsejatele miskit ette heita, kuna lapsed tihtipeale ei tea erinevate asjade tagajärgi ja seetõttu on paslik koputada nende südametunnistusele ja teha tööd, mis lapsevanemate poolt kodus tegemata.
aga millegipärast on jah tekkinud trend, et kui keegi küsib ükskõik mida paaritamise alal, saab ta üldjuhul kaela päris suure koosa ja hukkamõistu. see võib aga viia selleni, et laps teinekord enam ei tahagi küsida ja teeb lihtsalt seda mida heaks arvab. aga kas see on see, mida me tahame? foorumi mõte peakski olema infot vahendada ja vähem teadjamatele tarkust jagada.
paaritamise teemast üldiselt: loomulikult peaks manitsema inimesi eelnevalt oma tegude üle mõtlema, kuid igaüks otsustab ikka ise ja ei ole mõtet teda avalikult hukka mõista.
mis puutub veel lastesse ja täiskasvanud aretajatesse/paaritajatesse, siis veelkord: iga lapse taga on üldjuhul ka vanem, kes võibolla tegelebki rohkem selle paaritamisega. laps on ainult vahendaja foorumis tihtilugu... ja enamasti paaritab laps selle looma korra ära ja saab oma kogemuse kätte, samas kui mõni täiskasvanu peabki oma loomi ainult ühel eesmärgil... julgen arvata, et see viimane tegevus (kuigi ehk teadlikum) on looma seisukohast tihti halvem.
sai pikk lugu, aga tahtsin kohe selle teema koha peal südant puistata.

[AnnikaL]

Samuti on Eestis justkui juba piisavalt küülikufarme, ei näe küll vajadust koduseid lemmikuid paljundada?

Küülikufarmid- mingi konveier? Sealt tulevad masstoodanguna sotsialiseerimata lemmikud kes hakkavad käest kätte käima kuna pole inimsõbralikud.
Paaritada tuleb aga lemmikuid sellepärast, et ka teistel oleks võimalus omada ilusat ja armast kodulooma.
Üllatavalt palju loomakesi sureb varases nooruses ja pole mingi ime, et tahetakse uus asemele saada. Kust aga võtta uus kui pole paaritusi?
Bioloogiliselt on emane loodud vaid sünnitama. Emase (küüliku) kurnamisest saab rääkida alles siis kui on rohkem kui 3-4 pesakonda aastas.
Niikaua kuni on tahtjaid-niikaua on ka pakkumisi. Aga mingit müstilist ettenutmist pole küll tarvis.
Kuskohast saite endale lemmiku? Ikka nii, et keegi paaritas ja siis saite sealt poja.

[Kissu]

Mina võtsin omale näiteks 2 küülikut just nende nn. käest kätte käivaite küülikute seast. Muide väga toredad ja lahedad küülikud on. Seega see pole küll reeglina küüliku süü, et küülik edasi antakse. Pigem on see omaniku süü, kes on ostnud omale küüliku ning ei ole osanud tema eest hoolitseda. Telnet oli ka alguses kuri, kuid nüüd kus ta pooled päevad puurist väljas veeta saab on ta kõige tupsununnum küülik keda ma tean. Ja Lumepall on küll siiani natukene arg, kuid sellegipoolest ei tee ta kellelegi liiga, ega ürita isegi mitte hammustada.
Põhimõtteliselt on Riinul õigus, et ka täiskasvanud on paljuski süüdi, kuid täiskasvanud ei tule nõu küsima ja neile ei saa loengut pidada. Nad teevad teo reeglina vaikselt ja salaja ära ning siis nutavad tulemusi taga. Aga laste puhul peab neid hoiatama nende tegude tagajärgedest ja jällegi on võimalus, et mõni täiskasvanu ehk juhtub lugema ja jätab ka oma küüliku paaritamata?
Mina pooldan siiski, et inimesed, kes paaritada kavatsevad, teaksid millega nad tegelema hakkavad. Nad peavad uurima enne pikalt ja laialt kuidas ja mis. Nad peavad teadma kuidas hoolitseda tiine küüliku eest, kuidas hoolitseda poeginud küüliku eest ning kuidas hoolitseda poegade eest. Ning peavad mõtlema mida nad poegadega teevad ja kuidas kindlustavad neile hea ja armastava kodu.
Ei saa soovitada inimestele, et mine paarita, mine paarita ilma, et nad teaksid üldse kuidas see asi käib. Aga täpselt selle mõtteni ma jõudsin osade kasutajate postitusi lugedes. Kuigi võibolla mõte päris selline ei ole aga arvan, et noored loevad siit raudselt üleskutset küülikufarmi pidamiseks. Kurb...
Igastahes ma ei viitsi rohkem vaielda sel teemal. Üldiselt kavatsen edasi laita maha noorte kogenematute küülikupaaritajate paaritamise hulluseid. Siis tean, et väikeste küülikulaste ja küülikuemme tervis ja heaolu ei ole vähemalt minu hingel.
Edit: Muide mainin ära, et ei laida ainult küülikute paaritamist vaid ka rottide ja merisigade paaritamist. Seega ei ole see minu isiklik arvamus vaid noorte küülikupaaritajate suhtes vaid üldse noorte liigagarate paaritajate suhtes, kes asjast mittemidagi ei tea.

[Suur Hiir]

Palun ette vabandust, kui kellelegi nüüd nina pihta käib järgnev jutt.
Mis valu rahval selle paaritamisega on? Olgu - väidetavalt on emane loodud sünnitamiseks. Sellest võib järeldada, et ka inimeseloomade emane on loodud sünnitamiseks. Aga see ei käi ju nii. Inimeseloom ise paaritub mõistlikult. Mõeldakse enne lapse heaolule ja muudele aspektidele, mis kasvamisega kaasnevad (Siinkohal jätame kõrvale pered, kus paaritumine käib mõistusevastaselt. Saate vast aru, mida silmas pean. ) ning alles siis hakatakse vastavalt käituma.
Miks ei peaks sama kehtima loomade kohta - enne mitte paaritada, kui on kindel kodu järeltulijaile olemas. Ehk siis - kõik normaalseks arenguks vajalik olemas. Einoh, kui neil on kohe kindlad kodud olemas, siis lasku käia, aga see on väga kurb ja ebaeetiline, kui ei saada poegadest lahti ja siis nad kas vetsupotist alla lastakse või jõkke visatakse. Jah, ma tean, et nüüd tuleb vastus, et pojad, mis kätte jäävad, saab poodi viia või endale jätta äärmisel juhul. Aga alati ei ole see nii kerge.
Varasematest sõnavõttudest on selgunud, et mistahes paaritamine rahateenimise eesmärgil ei tasu ära. Miks te, rahvas, seda siiski siis teete?? Selgitage, palun, mõistmatule paaritamisvastasele oma motiive.

[AnnikaL]

Inimeseloom ise paaritub mõistlikult. Mõeldakse enne lapse heaolule ja muudele aspektidele, mis kasvamisega kaasnevad (Siinkohal jätame kõrvale pered, kus paaritumine käib mõistusevastaselt.
Miks ei peaks sama kehtima loomade kohta - enne mitte paaritada, kui on kindel kodu järeltulijaile olemas. Ehk siis - kõik normaalseks arenguks vajalik olemas.

Enamasti ongi kõikidele kodud ette olemas, aga ikka juhtub (ka inimestega, et paaritud ja loodad saad 1 lapse aga saad kolmikud)
Seega satuvad ikka mõned lemmikloomapojakesed müüki ja nii saavadki soovijad omale sõbrakesi. Eks nii mina kui Sina ja kõik me siin oleme saanud omale lemmiku vaid kellegi paarituse tulemusena.Mis selles laiduväärset on?
Räägime et kogenematud ei tohi paaritada, aga kust saavad nemad kogemuse? Miks sellele ei vastata?
Saan aru, et kui on küllastus, siis pole vaja. Aga seni kui on nõudmist on ka pakkumisi. Turg dikteerib. Nii on iga asjaga.

[r]

Varasematest sõnavõttudest on selgunud, et mistahes paaritamine rahateenimise eesmärgil ei tasu ära. Miks te, rahvas, seda siiski siis teete?? Selgitage, palun, mõistmatule paaritamisvastasele oma motiive.

Mina ei saa ka sellest aru,miks kukutakse paaritama oma loomi,plaanitsedes kohe enne paaritamist,et pärast poegi kas tasuta või alla turuhinna laiali jagada.
Näiteks lontupoegadel on ju konkreetselt olemas "turuhind" alates 500.- kodust ja 800.-poes.Kui selle hinnaga ei suuda tulevasi poegi müüa,siis see peaks ju näitamagi,et on valitud paaritamiseks-aretamiseks vale loom,kelle poegadele pole tahtjat-ostjat.See on ju nagu "keldrikasside" tootmine. Paaritada,et hiljem kinkida madudele söögiks.
Kirjutama ajendaski see,et nägin järjekordselt,et caty otsib oma emasele lontule jälle isast paarituseks.Ometi jagas just tema oma poegi sügisel alla normaalse turuhinna kibekiiruga laiali ja kevadeks oli juba üks beež poeg Soovis teisel ringil pakkumisel.Justnimelt selgus,et "jänku pole ikka meie loom".Närib jne.Kui odavalt saab,siis võib ju osta ja hiljem loobuda.Ja nüüd jälle peikat vaja,et iga laps,kellel rahanatuke taskus,omale poja saaks koju tassida.
Mina arvan,et kui loom maksab soetamisel ikka piisavalt palju,siis enne ka natuke kaalutakse,kui kohe ostma tormatakse, et hiljem maha või hooleta jätta.
Ja kuidas teha lastele selgeks,et nad oma kikk-kõrva sõbranna lontuga ei paaritaks?Neid segusid pole küll vaja ühtegi teha.Kahjuks siiski muudkui toodetakse.Tõud võiks ikka puhtaks jätta!

[Riin]

Tundub, et need suured loengute pidajad ei julge ise sugugi sõna võtta . Miks te nüüd ei selgita, miks on just ainult teil õigus lõpmatult paaritada oma loomi, aga teistel mitte. Ma ei usu eales, et te kohe esimesel korral kõike teadsite, sest üks asi on raamatutarkus, teine kogemus.
Mina isiklikult ei ütle, et väga halb on, kui keegi aegajalt imearmsaid järglasi muretseb, kuid mõistmatuks jääb just see, et üks võtab oma lemmikust kõik ja teine tõesti paaritab vaid korra, kuid sõimata saab ikka viimane variant.
See, et paaritamine ennast ära ei tasu rahaliselt, pole küll mõtet seletama hakata. No ei söö see pisike jänku midagi nii palju, et ta oma müügist saadud raha tasa ei tee ja pealegi on paljudel massiliselt paaritajatel hein ja juurvili isiklikust aiast saada.
Ei taha küll isiklikuks minna, kuid tean näiteks, et Ivika, kes tihti oma jänkusid paaritas, kasutas ka selleks vähemalt korra jänest, kel oli valehambumus . Ka see oli minu arvates täielik totter põhjendus, et sugupuu puhastamiseks kasutas ta aegajalt meetodit, et paaritas lontkõrvu ja kikkkõrvu omavahel. Vabandan väga, mulle ei meeldi tõesti kedagi solvata, kuid lihtsalt kohati viskab ära, kui needsamad suured hukkamõistjad on ise kõige alatumad oma lemmikute suhtes.
Minule näiteks meeldib poest looma osta, kuigi nii mõnigi kindlasti väidab, et paljudel on seal ebamugavad tingimused, kuid enamasti need suured paaritajad ei lase samuti oma väikestel ringi joosta, nii et mis seal vahet lõpuks on, kas ta elab mõne aja puuris poes või kodus. Vahe on aga suur paaritajale endale, sest vähemalt Tallinnas on poodi andes lontu eest saadav raha 300 krooni omaniku jaoks, kuid kodust müües on kasum palju suurem. Nii, et räägime asjadest ausalt, mitte ainult suurest armastusest ja hoolimisest. Selge on see, et kes tegelebki aastaringselt küülikute paaritamisega, teeb seda kindlalt raha teenimise eesmärgil ja ma ei mõistagi neid hukka, sest keegi peab ju seda ka tegema, kuid miks ei julge te öelda siin avalikult, et jah, teen just sellepärast seda.

[Liisa]

Noh, minu loomadest ühelgi pole veel poegi olnud. Koeral ilmselt saab kunagi olema, kui ta näitustel edukaks osutub ja mõne emase omanik leiab, et just temaga paaritada tahab ning Tango kennel leiab, et see emane on talle samuti sobiv. Aga ausalt, ma ei põe ka üldse, kui ka tema järglasi ei saa.
On õige, et tegelikult paljud foorumi täiskasvanud ei anna noortele head eeskuju paaritamise osas. Seda enam on mul hea meel, et see praegu siin jutuks tuli ja hukkamõistjaid on just küülikupidajate hulgast. Minu hukkamõist tuleb ju autsaiderilt, kel endal küülikut pole ja seega ilmselt ei tundu nii tõsiseltvõetav.
Annika, sinu jäneste pesakonnad on väga tihti müügis - selle järgi küll ei saa öelda, et neile ette kodusid oleks otsitud. Peab tunnistama, et pole ühtegi küülite kuulutust kellelt iganes näinud stiilis, et on plaanis või toimunud plaaritus sellise ja sellise looma vahel, soovijatel palun end ritta võtta. Pole näinud ka kuulutusi, et selline pesakond ja need-need pojad broneeritud.
Emane on loodud sünnitama - aga on see talle VAJALIK? Jah, ta saab sellega hakkama, tema organism on selleks hästi kohanenud. Samas, kas peaks kõik küülikuomanikud enda oma paaritama - sest see on talle loomulik? Nende emale ju on?
Lemmikloom on lemmikloom. Lemmikloom ei pea mitte mingil moel tagasi tooma raha, mis talle kulub. Lemmikloom on hobi ja armastus. Mina võrdleks paaritamise kaudu kulude nullimist oma kallima keha väljaüürimisega tulu saamiseks.
Kui küülikul on mitu pesakonda aastas, elu jooksul siis kümme või rohkem (?), on need ühe või erinevate isastega? Mille järgi neid valitakse? St kuidas mõjutab selle ühe emase järglaste hulk küülikute geenibaasi? Ja kuidas saab sellel silma peal pidada, et eri pesakondade õed-vennad ei paarituks?
Aga meie saame foorumis ainult rääkida. Oma otsused ja teod teeb igaüks meist sõltumatult. Ja vastutab nende eest ka igaüks ise, nii oma südametunnistuse kui teiste ees.

[ilusjanes]

See, et paaritamine ennast ära ei tasu rahaliselt, pole küll mõtet seletama hakata. No ei söö see pisike jänku midagi nii palju, et ta oma müügist saadud raha tasa ei tee ja pealegi on paljudel massiliselt paaritajatel hein ja juurvili isiklikust aiast saada.

Saan aru,et paaritamise või mittepaaritamise tüli põhjuseks on vist ainult raha,mida emase küüliku omanik saab.
Pesakonnas on kääbusküülikutel tavaliselt 2-6 poega.Tihtilugu ema hülgab millegipärast mõne poja,seega naljalt üle nelja suureks ei kasvagi.Kuu aega on tiinuse aeg,min kuu kuni kaks on pojad emaga,vähemalt kuu aega emane puhkab.4(poega)x300.-(...500.-) jagada nelja kuu peale.Kes teist sellise palga eest tööl käiks? Loomade eest on vaja hoolitseda iga päev.Vaktsiineerimised,kuivtoidud,vitamiinid.Ka isikliku aia hein ja juurvili tulevad ainult tööga.
Kaks nädalat,kui puuri algul üldse puhastada ei saa(emane võib pojad hüljata),haiseb elamine nagu sealaut.Kes ei usu,jätku praegu suvel kolmeks päevakski puur puhastamata.Edasi võib ise ette kujutada,milliseks hais läheb.
Küülikupidamine ja eriti paaritamine on ikkagi mingil moel hobi ja huvi aretuse vastu.Jah selle eest saab lõpuks ka tasu(raha),kuid RIKKAKS SELLEST KÜLL KEEGI EI SAA.Pole veel kuulnud,et keegi siinsetest paaritajatest vaid sellest rahast elaks.Kõik käivad oma igapäevatööl.Poegade eest saadav raha hoiab lihtsalt jänkule minevad kulud-tulud paigas.Kui on aeg-ajalt pojad,siis on ka arstikülastusi tihedamalt.Näiteks tavaline poegade ülevaatus.Seda võib igaüks loomakliinikust ise uurida,mis visiit maksab.
Ja kui on kodus väga heade tõuomadustega loomake,siis on minu meelest küll kurb,kui ta kunagi sureb ja tast pole ühtegi järglast maha jäänud.Samal ajal vorbitakse "krantse".
Mõtle Riin kui kurb sa ise oleks,kui Tupsust poleks sulle Nupsut jäänud.
Minul oli kunagi superilus,hea iseloomuga küülik,kellele järglasi ei teinud.Samal ajal paaritatakse kõige tavalisemaid mittemidagiütlevaid kääbusküülikuid.Paaritangi oma loomi selleks,et olgu siis turul vähemalt juba ilusad ja ehtsad lontud,mitte mingid lontude ja kikkkõrvade segud.
Ja lapsed kasvavad ka loomulikumas looduslikus keskonnas,mitte ainult arvuti taga (kus istuvad tänapäeval kõik niikuinii).
Kevadel toodi tõesti Tallinna loomapoodidesse Poolast müügiks 20 küülikupoega.Ühest küljest lisandus Eestisse värsket verd,kuid eks välismaalt võivad ka haigused kaasa tulla.

[nännukas]

minu arvates on see kas paaritada või mitte ikka iga loomaomaniku enda isiklik asi. lontulaste isiklikud veendumused on juba tihtipeale ammu teada... ei ole olemas ühte ja ainust õiget tegu.
teema sai alguse sellest, et noored foorumlased küsivad paaritamise suhtes nõu ja saavad üsna julmad ja kurjad vastused. tahaks siiski rõhutada et foorumis peaks olema võimalik küsida seda, mis hingel ja mitte karta sõimata saada.
üks asi on südametunnistusele koputamine, teine on kurjalt kraesse kargamine.
mis puutub veel sellesse, kas paaritamine mõjub emasloomale tervislikult, siis kui emane on steriliseerimata, võib paaritamata elamine olla talle päris karm. (vahepõikena - kõik emased loomad, kaasaarvatud inimesed, on ju mõeldud järglasi saama!!! ka lastetud naised on tihti füüsiliselt haigemad ja suuremate psüühiliste probleemidega...).
minul isiklikult oli väga valus vaadata oma küülikut pidevalt võltstiinustes end karvutuks kitkumas... peale paaritust on need mured kadunud, loom taltsas ja õnnelik. lisaks sellele on tal omaenese pojuke kodus seltsiks ja kindlasti on neil kahekesi hea... ei tunne küll et oleks miskit halvasti teinud. samas oli ka mulle see esimene kord looma paaritada. ka selle pärast ei oska ennast süüdi tunda, kuna üks kord on ikka kõigil esimene. ja saades tagasisidet peredelt kes tänu minu paaritusele on saanud endale imearmsad pereliikmed, olen rõõmus ja õnnelik.
sõnaga: loomulikult on paaritamine vastutust vajav tegevus ja see peab olema läbi mõeldud, kuid ei ole olemas ühest vastust küsimusele, kas looma paaritada on õige või vale. samuti ei peaks kõikidele paaritamise kohta küsivatele inimestele (ka lastele) kohe kurjalt kraesse kargama.

[Mio]

Oi-oi-oi, milline diskussioon!
Et häid tõueksemplare teise samalaadsega paaritada, on muidugi hea. Ja küsija suu peale ei taha ma ka lüüa. Kui aga tegemist on teismelisega, kellel juba paaritus tehtud ja küsib küsimusi stiilis, mis nüüd juhtub, siis läheb küll silme eest mustaks ja mind huvitab, kus lapse vanemad paarituse ajal olid. Eriti paneb muretsema, kui tundub, et paaritati rohkem huvi pärast, et näha, mis juhtub. Või, et tore, kui väiksed pojad tulevad. Noored ei ole ju kuigi ettenägelikud! Küülik ei ole mänguasi.
Täiskasvanute tegevusse ma ennast sisse ei aja, sest nemad peavad ise vastutust kandma oma tegude eest. Lapsed aga ei saa ja kui vanemad kah ei kanna, kes siis? Mina kui Lontu.ee mode? Usun ka, et enamus Lontukatest, kes on 18 + ja paaritavad, teevad ometi pässil ja kikk-kõrvade erinevatel tõugudel vahet. Ja eestkätt, nad oskavad ehk paremini aru saada, kui midagi on viltu minemas kogu selle tundliku aja jooksul ning teavad, kust abi otsida. Noored küsivad ju kõigepealt meilt, ja enne, kui siit vastata jõuab, võib liiga hilja olla! Vot see teeb mind kurvaks ja seetõttu tunnen ma iga päev, et minu vastutus on suur.

[kalakene]

Liisa, Riin ja Mio, ma olen teiega nõus. Endal on mul poegi saanud ainult papagoid, kaks pojukest läksid headesse kodudesse, ülejäänud 5 on oma ema ja isaga koos. Hamstrid olid mul mõlemad emased (üks on siiani), kass on emane, anname talle tablette, et ta ei saaks kassipoegi. Kassipojad on nii armsad, aga neid on nii kahju ära anda, ja raske ka, kes ikka neid tahab? Kõik kohad on kassipoegade kuulutusi täis. Veel siis ühte pesakonda siia vaja.

[Jänkumamma]

Ma no~ustun Na"nnukaga, et Lontus peaks to~esti olema vo~imalik suhelda ilma kartuseta, et ja"rsku esitan ma rumala (kordunud, ta"htsusetu jne) kysimuse. Igapa"evasuhtlemises on niikuinii alatasa selliseid olukordi, kus me teisi inimesi tyytame, kuna nad peavad meid juhendama ja abistama jne.
Mis puutub paaritamisse, siis olen ka ise Jossi korra paaritanud, sest ta on ylimalt armas ning so~bralik kyylikupapi, kelle ja"rglastes oleksin lootnud va"ga tema iseloomu na"ha. Oleksin ise vo~tnud va"hemalt yhe poja endale.
O~nneks vo~i kahjuks lasi Joss tol korral paukpadruneid ning ja"reltulijaid tal ei tulnudki...
Mis puutub aga kyylikupoegade produtseerimisse, siis ytleme sedasi, et mina ei tahaks olla see kyylikupoeg, keda Soovi vo~i Kuldse Bo"rsi abiga teisele ringile pakutakse ning kes siis peab kodude vahetamisel transpordivahendis omaette va"lja nuputama, mis temast nyyd saab: kellele teda so"o"detakse vo~i kes teda va"ntsutama hakkab vo~i kes teda taga ajama hakkab. (Sama kehtib enamus loomatittede kohta, v.a. ehk suuremad to~ukoerad, kellel praegu "minekut" on.)
Kyylikutel on ju ka tunded! Vaadake arsti juurde viidavaid kyylikuid, nad on ju hullemad pabistajad kui keskmised kahejalgsed naisterahvad!!!

[Liisa]

Kui rääkida sellest, millises toonis peaks küsimustele vastama, siis ise püüan küll alati neutraalsel toonil vastata ja sinna juurde siis viidata, millele peaks muuhulgas mõtlema. No ei tule alati välja, aga püüdma ikka peab, eksole. Nagu ma ütlesin, et saa ma tegelikult võtta mingit vastutust selle eest, mida küsija või keegi teine küsimuse-vastuse lugeja seepeale teeb. Lihtsalt ta teeb siis teadlikuma valiku.

[ilusjanes]

Pole näinud ka kuulutusi, et selline pesakond ja need-need pojad broneeritud.

Minul on broneerimise kogemusi:
Üks helistas ja palus ükskõik,millal pesakond tuleb,hoida talle emane poeg.Et tema alati hiljaks ja ilma jäänud.3-kuud hiljem,kui nendega ühendust võtsin,teatati,et juba saime.
Teine tahtis kindlasti ühevärvilist beeži,mitte mingil juhul täpilist.Kui poegi nägi,valis aga täpilise.
Kolmas tahtis karvasemat,poegade hulgast valis aga siledama.
Seega.Meil käib ka alati n.ö. broneerimine.Praegugi on juba kolmele veel mitte olemasolevale pojale soovija olemas.Kui aga õige aeg käes,eks siis näi,kuidas olukord on.Seepärast ei saagi kunagi ühegi poja juurde silti riputada,et too on broneeritud.Kui uus omanik lõplikult järele tuleb,valib ta tihti hoopis teise,mitte selle,keda algul mõtles.Soo suhtes vist küll ümber ei mõelda.
Eelnev polnud üldse pahatahtlikult Liisa kohta.Liisa on tegelikult päris tore ja asjalik .

[Riin]

Ausalt öeldes ei tea mina ka ühtegi korda nimetada, kui Liisa poleks püüdnud viisakalt ja abivalmilt küsijale vastata . Teinekord mõjub hea sõna palju paremini, kui sõim ja hukkamõist.
Väga hea, et vähemalt üks püüdis meile selgitada põhjust, miks ta paaritab oma lemmikut. Tänan Sind Juulia, saan aru, et Sina oled tõesti hingega asja juures, kui ka poegadega arsti juures käid, sest isiklikult pole ma küll enne selliseid osavõtlikke aretajaid kohanud. Pean ka tänama Juuliat, et tema oli kunagi mulle väga kurval ajal kohe nõus ühte oma Juulia last Tupsu asemele pakkuma, sest Juulial ja Tupsul oli üks ema . Muidugi olen ma tänulik ja ülimalt õnnelik, et ma endale Nupsu sain, kuid võin öelda, et tänu oma halbadele kogemustele emaste omanikega, pole enam huvitatud paaritamisest.
Mind isiklikult ei tee küll kadedaks see, et emaste loomade omanikud raha saavad, sest ise olen just sellepärast, et mina küll ei viitsiks poegadega jännata, alati isast tahtnud. Hea, kui leidub asjalikke paaritajaid ja tore, kui keegi julgeb ka tunnistada, et seda ei tehta ainult armastusest, vaid ikka ka raha pärast, ma ei mõtlegi, et keegi sellest superrikkaks saab ja muud tööd enam tegema ei peagi.

[ilusjanes]

Kui pojad kõik terved,siis ega arstile minekuks muud vajadust polnud,kui,et ta määraks soo kindlaks.
Pean aga tunnistama,et arstki on pannud kahel korral pisikeste puhul mööda.Hakkab tunduma,et ise saame sellest ehk pareminigi juba sotti.
Aga eks võib muudki ju ette tulla,kui pisikesed majas.Viimati oli üks oma silma millegagi vigastanud.Oli see siis heinakõrs või midagi muud.Sai ravi ja lootuse ,et silm saab ehk täitsa kordagi.Loomulikult too poeg enam tavaline "müügijänku" polnud,kuid toreda kodu sai omale siiski.
Eks tegemist nende nunnudega ole,kuid nad on nii toredad ja see rõõm uute omanike silmis,kui nad pisikesega koju lähevad,kui nad hiljem pilte saadavad ja kirjutavad,kuidas jänkuke neid lakkumas käib või sülle nurub... Nii tore on aeg-ajalt kuulda,kuidas pojukesel uues kodus läheb.

[Endised kasutajad]

Mida te nende poegadega teete? Saan aru küll, et nad on armsad ja nii edasi, kuid kas paaritate oma jännusi ainult selle pärast, et nendega äri teha (mõtlen jännu poegade müümist) või tõesti hoiate kõiki poegi alles? Lihtsalt uudishimust küsin.