www.pisi.ee

Tere!

Meil on olnud juba paar-kolm aastat isane merisiga. Alguses tegime selle vea, mida paljud teised kogenematud - arvasime, et kahe meriseaga on alguses raske ja kõigepealt saame ühega kogemust. Nüüd muidugi kahetsen seda. Ta inimest suhteliselt usaldab, aga kindlasti on tal üksi igav ja nukker.

Kas tasub talle võtta sõber? Kui suur on risk, et nad üldse läbi ei saa ja peame eraldi hoidma? Ja ilmselt peaks siis teine ka olema isane, et beebibuumi ei tekiks? Meil on plaanis hankida/ehitada suurem elamine talle ka, sellega seoses uuel territooriumil oleks ka äkki lihtsam tutvustada.
Ja no siis on veel muidugi vaja ema veenda, tema arvab et pole tal nii väga häda midagi...

Olen palju lugenud ja uurinud aga tahaks kindel olla.
Olen igasuguse nõu eest juba ette tänulik!

Kohati juhtub, et täiskasvanud isane, eriti selline, kes on väga pikalt üksi elanud, ei saa uustulnukatega väga läbi, kuid see on üsna harv, eriti kui uustulnuk ise on väga noor ja väga võistejana ei paista.

Üks võimalus on isane lasta kõigepealt ära kastreerida, ja siis paari nädala pärast (isased võivad natuke aega peale kastreerimist veel viljakad olla) uus emane kaaslane võtta ja neid omavahel tutvustada. Sellel operatsioonil on muidugi väike risk ka küljes.