Kui on ees isane siga ja sooviks lisa...

[Siilike123]

Meil on nüüd kolmandaringi merisiga, kes isane aga sooviks talle võta seltsilise.
Sõbralik siga tõesti aga... inimestega ikka, iseasi kuidas teiste sigadega.
Kas saaks seda kuidagi teada, kui võtta talle isane pisike sõber?
Emase võtan tekib probleem, sest nad ju sigivad aga seda just eriti ei tahaks kui aus olla. Ok korra pojad leiavad kodud aga nad vist sigivad ikka tihti ja siis tuleb eraldada ikkagi. Tahaks , et oleks neid kaks ja koos.
Merisiga ise on isane ja kuskile arvati 2 -aastane

[3rika]

Esiteks, kui võtta emane juurde, siis saaks ju isase merisea ära kastreerida. Ega seda ei saagi kindlaks teha, kuidas ta teise isasega käitub. Võib olla sõbralik ja võib ka mitte olla. Soovitaksin kellelegi külla minna oma seaga või siis kutsuda keegi enda juurde oma lemmikuga ja vaadata, kuidas sinu ruigam reageerib. Kui siiski otsustad talle isase kaaslase võtta, siis alguses võiksid nad siiski eraldatud olla, et saaksid üksteise lõhnaga harjuda. Kokku võiks neid lasta neutraalsel alal, kus kumbki siga pole varem olnud- see välistab territooriumikaitse refleksi. Sõbrustamist jätkata vähe haaval.Iga päev lasta neid veidikeseks kokku. Hea oleks kui puurid oleks ka kõrvuti, sest sel juhul saavad nad läbi kaitstud puurivõrede tutvuda ja üksteise lõhnaga paremini harjuda. Kokku saab neid kunagi alles siis lasta, kui oled kindel, et nad on üksteisega harjunud ega tee üksteisele viga.

[DessaMerisiga]

Aga samas, kui kellegile külla läheksid siis peaks sõps olema ikkagi suheliselt noor. Sest vanem isane ja vanem isane ei ole eriti hea kooslus (võib ka leppida) aga mina ei usaldaks ikkagi, pärast kahetsed. Kastreerimis varjant on ka jah olemas.
See puuride asi on ka hea- aga samas kui ta ei lepi siis peaksid nvn kahte puuri üleval pidama, teeks sama välja, et ostad emase(d).

[Siilike123]

Kahte puuri oleks keeruline, kuna pole kohta teise jaoks. Siga peaks olema 2 aastane aga täpset sünniaega ei teagi keegi. Eelmised olid ta saanud aastaselt ja nüüd aasta hiljem andsid ära. Eeldame selline kahene siis. Kastreerida nagu ei julgeks, kuna kolmanda ringi elukas. Mõtlesin kui võtta ehk pisike poeg, et nii pidid valutumat kokkukasvama arvas loomaaed. Hea kui saaks oma notsiga minna kellegi juurde külla, kellel on noor merisiga või pisemad pojad, kes võõrutatud. Endal pole tutvusringkonnas mitte ühtegi sea omanikku. Näha on aga, et üksi on ta õnnetu, tegeled korra ergastub ja siis taas õnnetu olemisega, mõtlesingi, et tal oleks toredam kui saaks teisei seltsiks. Teise puuriga merisiga saan pidada kui meil nii 10 a on 1 loom vähem aga seda ei oota mitte kohe või kui mingi imeläbi saame suurema elamise.

[Siilike123]

Mul on samas ka idee kui olemasolevale puurile teha mingi kaitsevõre, meil päris suur puur ja nii ehk õnnestuks neid nii või naa pidada kas siis koos või eraldi.. peab nuputama vaid kuidas seda võre sinna nikerdada.

[3rika]

Järjest postitused palun pane kokku muuda nupu alt. Ma nüüd ei saa aru, mis vahet sel kastreerimisel on, et kas on esimese, teise või kolmanda ringi loom? Protseduur käib ju ikka samamoodi.

[Siilike123]

Vahe on selles, et see loom on nii palju läbielanud, et kardan ta viskab vedru välja kui midagi veel temaga teha. Seega parem mitte.

[Che]

Minul täiesti olemas kogemus isase ja isase merisea kokku panemisega... Samas olemas ka kogemus emase+emase meriseaga, kes olid õed... Ja ma või öelda, et need emased kaklesid kohutavalt, samas kui isased on nagu parimad semud. Siis ei teki tavaliselt probleeme, kui võtta täiskasvanud isasele juurde pisike poeg, aga kui võtta kaks noort isast poega, siis võib mingi hetk probleem tekkida 8kuna nad saavad samal ajal suguküpseks ja tahavad juhtpositsiooni saada). Kindlasti ei tohi olla samas toas emast sellisel juhul ja kui majas on emane, siis tuleb enne korralikult käed pesta, kui isasetega tegeleda, et nad ei näeks põhjust võitlemiseks.
Alguses peaks neid siiski neutraalsel pinnal paar päeva harjutama ja kui asjad lähevad ilusti, siis võib kokku panna. Ise võtsin 3,5 aastasele meriseale juurde noore, ligi 1,5 kuuse poja. Isane mul selline rahulik ja sõbralik ka. Tutvustasin neid paar korda ja umbes kolm päeva pärast panin kokku juba, saavad kenasti läbi. Kurisemine ja üksteise "kargamine" alguses ja aeg-ajalt on täiseti normaalne ja seda ei peaks katkestama.
Lugesin ka välismaa foorumeid, seal rõhuti sellele et tähtis pole mitte merisigade sugu, vaid iseloom, need peavad klappima... Ja ühes foorumis oli kirjas, kus inimesed tegelesid teise ringi merisigadega, et nemad on tutvustanud ligi 100 paari ja kolmikut (isaste merisigade omasid siis) ja neist ainult ÜKS läks kaklema...põhjuseks oli emase juuresolek.
Mina igatahes proovisin ja olen õnnelik selle üle. Muidugi on ka see variant, et kui on suur puur, saab teha vahevõre, sest ka see pidi meriseale parem olema, kui täitsa üksi elamine.
Millegipärast Eestis on jah see arusaam, et isane+isane ei saa läbi, aga mujal maailmas seda meelt ei olda ja ka mina usun, et saab neid kokku elama panna väga edukalt, lihtsalt tutvustama peab ja iseloomud peavad klappima

[Siilike123]

Plaanis ongi võtta pisike isane siis, ootame nüüd seda isast jõulude paiku ehk. Emased kaklevad siis jäävadki aga isased peamiselt positsiooni või emase pärast.

[nirgike]

Minu meelest emastega just on nii, et lepivad lõpuks ära, aga isased võivadki kaklema jääda.

Aga eks proovida ikka võib ja kui nad ei lepigi lõpuks, siis võivadki ju jääda ühte puuri nii et võre on vahel, huvitavam neil ikka kui üksinda.

Algus ei pruugi olla roosiline, kuid kannatlikkus võib viia sihile. Mina suutsin pikapeale koos elama lepitada kaks täiskasvanud emast merisiga, kes üksteist silmaotsaski ei sallinud ja kokku saades ainult hambad sisse lüüa tahtsid. Hiljem, kui üks neist suri, tõime teisele kaaslaseks väikse meriseapoja ja temaga läks leppimine lihtsamalt küll.

Kui merisead ei ole kuigi head sõbrad omavahel, siis on hea mõte varuda puuri kõiki asju kaks - kaks joogipudelit (eri puuri otstes), kaks söögitopsi, kaks heinasõime, värske toit alati mõlemale eraldi jne, siis on vähem põhjust kakelda.

[Che]

Minul oli ka just vastupidi, et emased hakkasid kaklema ja jäid kuni surmani kaklema, kuigi olid õed ja kogu aeg koos kasvanud. Piggy on samasugune riiukukk, kes kedagi ei salli ja kõike ainult endale tahab. Olen pigem seda meelt, et iseloomud peavad klappima. Kahte domineerivat siga pole mõtet kokku panna ja kui ka puur on liiga pisike, läheb kergemini kaklusteks.

[PossuJaNossu]

Minu kaks merisiga(mõlemad on isased) ei saa üldse üksteisest lahus olla. nad hakkavad siis kohe piiksuma.

[musticas]

Ma mõtlen ka enda isasele meriseale kaaslast võtta...hetkel ta on 7-kuune. Peaks ootama veel kuni ta täiskasvanuks saab ja alles siis kaaslane võtta?

[Kaleria]

Mida noorem on loom, seda lihtsamini ta kohaneb uue "korterikaaslasega". Vanemana ei pruugi ta teist omaks võtta.

[musticas]

Seda on mulle öeldud küll, samas eespool kirjutati, et kui on mõlemad noored, siis hakkavad kaklema, et näidata kumb kõvem tegelane on

[Mercar]

Eespool kirjeldati olukorda, kus loomadel korraga puberteet. Kui sa oma seitsmekuusele noore loovutusealise kõrvale võtad siis aga puberteedid eri aegadel. Üldiselt noort (puberteedi eelset) looma võetakse paremini omaks.

[musticas]

Selge, aitäh!

[KellaPella]

Minul täiesti olemas kogemus isase ja isase merisea kokku panemisega... Samas olemas ka kogemus emase+emase meriseaga, kes olid õed... Ja ma või öelda, et need emased kaklesid kohutavalt, samas kui isased on nagu parimad semud. Siis ei teki tavaliselt probleeme, kui võtta täiskasvanud isasele juurde pisike poeg, aga kui võtta kaks noort isast poega, siis võib mingi hetk probleem tekkida 8kuna nad saavad samal ajal suguküpseks ja tahavad juhtpositsiooni saada). Kindlasti ei tohi olla samas toas emast sellisel juhul ja kui majas on emane, siis tuleb enne korralikult käed pesta, kui isasetega tegeleda, et nad ei näeks põhjust võitlemiseks.
Alguses peaks neid siiski neutraalsel pinnal paar päeva harjutama ja kui asjad lähevad ilusti, siis võib kokku panna. Ise võtsin 3,5 aastasele meriseale juurde noore, ligi 1,5 kuuse poja. Isane mul selline rahulik ja sõbralik ka. Tutvustasin neid paar korda ja umbes kolm päeva pärast panin kokku juba, saavad kenasti läbi. Kurisemine ja üksteise "kargamine" alguses ja aeg-ajalt on täiseti normaalne ja seda ei peaks katkestama.
Lugesin ka välismaa foorumeid, seal rõhuti sellele et tähtis pole mitte merisigade sugu, vaid iseloom, need peavad klappima... Ja ühes foorumis oli kirjas, kus inimesed tegelesid teise ringi merisigadega, et nemad on tutvustanud ligi 100 paari ja kolmikut (isaste merisigade omasid siis) ja neist ainult ÜKS läks kaklema...põhjuseks oli emase juuresolek.
Mina igatahes proovisin ja olen õnnelik selle üle. Muidugi on ka see variant, et kui on suur puur, saab teha vahevõre, sest ka see pidi meriseale parem olema, kui täitsa üksi elamine.
Millegipärast Eestis on jah see arusaam, et isane+isane ei saa läbi, aga mujal maailmas seda meelt ei olda ja ka mina usun, et saab neid kokku elama panna väga edukalt, lihtsalt tutvustama peab ja iseloomud peavad klappima

Kas need isased olid kastreeritud või mitte? Endal olemas üks isane merisiga ja plaanin võtta veel kaks tükki aga ei tea kas võtta pigem kaks isast või kaks emast ja kastreerida praegune merisiga. Ta on selleks ajaks ilmselt kui saame merisead umbes 3 aastane.

[merisigutik]

Mina võtsin endale 2 isast merisiga 6 kuud elasid rahumeelselt kuid siis läksid kaklema kogu aeg ja ikka nii et veri välja ning praeguseks olen ma lahutanud nad (eelmine kuu sain feliksile uue puuri) ja kui võtate 2 isast merisiga siis kindlasti jääb alles risk et jod mingi aeg hakkavad üksteist vihkama aga seda ei pruugi juhtuda