Päevalilleseemned pole head?

[tupsuke]

Selles artiklis kirjutab, et päevalilleseemned ei sobi jänesele: http://www.postimees.ee/181007/esileht/ ... 290052.php
Olete ka varem seda kuskilt kuulnud või lugenud? Ehmusin kohe, sest sihkvkad senini üks peamisi toite kaerahelveste ja heina kõrval.

[Kissu]

Suures koguses ei ole nad kindlasti head, kasvõi juba selle pärast, et nad on väga toitvad ja jänku võib paksuks minna. Samas mõned päevalille seemned päevas ei tohiks küll nii tohutult halvasti mõjuda.
Inimestele mõeldud (pisikestes pakkides) sihvkasid ei soovitaks väga anda, kuna need on väga soolased vahel, kuid suuremates pakkide ja mingine linnu toit on (mis koosneb vist 99% sihvkadest) täitsa okei minu meelest.

Igasuguste pähklite ja seemnete andmisel tulebgi tähelepanelik olla ja mitte liialdada, kuna need on väga toitvad!

[Starnike]

Ise pole nii eraldi andud sihkvasi, kuna olen näinud, kui ta neid sööb, pooled koored lähevad kaasa ning arvan, et need teravad koored ei ole jänesele maole head, või mis?

[Lind1100]

Samas heinast on võimalik sama teravaid osi saada. Mul õnnestus ükskord sõrm katki torgata. Mitte kriimustada vaid torgata.

[Riin]

Meie ostame lahtiselt müüdavaid sihvkasid ja anname siis Nupsule, kui ta pai poiss on olnud, st, et on kenasti suures toas potil käinud. Saab, siis sihvka või kaks korraga, nii et asi on kontrolli alla, sest ega me iga kord ka toas ole, kui tema potil käib, enamasti käib ta ikka oma puuri potil häda tegemas ja seal ta maiust ei saa. Seal ju niigi heina kuhjaga söögiks .

[särasilm]

Seda artiklit lugedes tekkis mul palju kordi mõttes küsimus, et kas see või teine asi ikka tõesti nii hull ja ohtlik on. Tillule meeldivad sihvkad ja ta võtab neid nii palju, kui hetkel vajalikuks peab. Pidevalt need muidugi ees ei ole. Samas on ju tõesti sihvkasid söödasegudes sees ja oli aeg, mil Tillu jumaldas "värvilisi terasid" - jänkudele mõeldud glasuuritud sihvkasid. Aga nüüd pole ta neid tükk aega suu sissegi võtnud. Tal üldse maitsed muutuvad. Eks iga jänku ole eriline, aga usun, et enamikul neist on puurielule ja aretuse käigus mahasurutud instinktidele vatamata säilinud terav tunnetus, mis on hea ja kasulik. Ma tõesti ei pese käsi enne Tillu silitamist!

[Kissu]

Tegelikult päris nõnda see ikka ei toimi, et küülik teab ise, mis temale kasulik ja tervislik on. Lemmikuna peetavad küülikud ikka reeglina usaldavad oma omanikku, et see ei anna talle ette asju, mida süüa ei tohiks. Valik langetatakse pigem maitsvate, kui kasulike terade ja tükkide kasuks.
Omaniku töö ja kohustus on jälgida, et küülik saaks toidust ikka vajaliku kätte ja ei sööks vaid neid värvitud saiakuubikuid, mis nii maitsvad ja ihaldusväärsed tunduvad küülikule.

Minu küülikud näiteks söövad neid kokku pressitud graanuleid. Seal ei ole mingit välja sorteerimist, kõik süüakse ära eranditult. Maitsevad neile need aga lausa nii väga, et kausist kaovad need lihtsalt hetkega. Mina segan kahed graanulid kokku - Dr. Sterni omad ning Tartus Võru tänava loomapoest ostetud graanulid (pole lihtsalt neid kusagil mujal näinud).

[annela]

Minu Tupsu söögi sees on ainult mõningad päevalille seemned.