Postitas Mio » 14. august 2005, 02:11
Et küülik kastreeritud saab, ei tähenda jah, et ta koheselt suguvõimetu oleks. Minu veterinaari andmetel ei tohtinud neid 6 nädalat "naistesse" lasta. Aja jooksul nad küll pehmenevad, mis puudutab soo jätkamise isu, aga vaat, see reviiri valvamine muutus Mio puhul vaat, et hullemaks. Ehk võib see olla tingitud sellest, et kastreeritud isane on ju pisut "naiselikum" ja jänkutüdrukud on kanged reviirikaitsjad. Isased rohkem pissivad, et minu piirkond, et teisi isaseid ei tuleks. Minu emased ei lase ühtki küülikut peale oma "elukaaslase" ja sõbra ligi. Me nii lootsime, et meie esimene isane, Mio, saaks peale emase, Maia, ka sõbraks uue kastraadi, Måns'iga, aga kuitahes palju me neid ka omavahel ei harjutanud, jäi Mio alati vihaseks Måns'i vastu. Nüüd on Mio hoopistükkis kokku kolinud oma õeraasu, Skrufs'iga (kellel võttis ca 2,5 nädalat ja nii mõnii lendav karvatuust temaga sõbraks saamiseks - tuli ju Mio tema reviiri elama, isegi, kui ta alguses teises puuris elas) ja on seal väga rahul. Ka õeke, kes ju enne poolteist aastat üksi elanud, on märksa erksam ja mõnuleb nii toredasti venna kaisus. :syda: Lõpp hea, kõik hea.