Kuidas seda siis teha? Mina pole siiani pihta saanud. Minu emane plika on nii isekas/jäärapäine, pai ja nunnutamist tahab aga ometigi sülle võtmis ja muul moel tõstmist ei kannata, vahest sobib süles olek...vahest mitte. Vahest ükstoit läheb hästi kõrist alla siis jälle see ei kõlba ning pirtsutab. Väga isekas on ta ka, kui ta väljas lahti lasta siis ilmselt jookseks ta kohe kaugele metsa ära. (Kas ma olen talle siis kuidagi liiga teinud, et selline on?) Puuri näiteks rohtu annes hakkab ta seda sööma, järgmine kord kui panen viskab käppa ja vahest ka uriseb... sama on ka puuri puhastamisel. Tema peab ikka puuris samal ajal olema kui kassikühvliga sodi välja tõstan ning siis ikka kühvlile käppa viskama ja vahepeal urisema.
Väljas olevasse puuri pannes ta ka end enam kätte ei anna. (puur 2m pikk) Ainus võimalus on transa sisse panna ja siis ta sinna sisse läbi kohmekuste utsitada. Tema muidugi samal ajal jälle uriseb ja viskab käppa.
Ma kohe ei teagi, ühest küljest on ta kuidagi väga selline nunnukas teisest küljest jälle väike saatan, valgete ingli-kõrvadega. Kuidas moodi ma peaks tema iseloomu siis murdma, et ei oleks sellist ''halba'' poolt temas, vaid olekski selline pisike inglike?
Oehh, nüüd sai küll palju teksti, kuid loodan, et keegi viitsib läbi lugeda ja aidata
Edit: Mu ema arvates peaksin laskma ta ära paaritada, et siis rahuneb maha (poegade pärast ei pea muretsema, need võtaks ta endale ja osad neist läheksid lihaks) On see tema arvamus õige või on see siiski riski peale välja minek? (Küülik oleks paaritamise hetkel umbes pooleteise aastane)