Postitas nommi » 17. mai 2010, 08:19
Nagu juba öeldud, siis küülik ei ole süleloom. Armas on ta jah, kaisukas võib ka vabalt olla, aga vähesed neist naudivad süles olemist. Seda enam, et 5aastane laps on tegelikult nii väike, et tema süles pole eriti ruumi, ta ei pruugi nii kindlalt looma hoida, et see end turvaliselt tunneks jne.
Endal mul kodus sama kooslus: kümne kuune kääbuspäss ja viie aastane laps. Meil reegel selline, et looma sülle ei kisu. Ta saab küülikuga ka ju muud moodi tegeleda, mitte ei pea kogu aeg süles tassima. Sülle saab laps looma vaid neil harvadel kordadel, kui küülik istuvale lapsele ise sülle ronib. Ka ma ise ei võta küülikult pidevalt sülle, ainult siis, kui selleks vajadus on. Siiani on mul mõnikord käed täitsa lõhki. Nii et jah, süle looma temast saanud pole. Küll on ta aga üks suur kaisukas. Hea meelega ronib külje alla pikutama, kui kuskil istud. Vabalt tuleks kaisu magama ka, kui luba selleks olemas oleks.
Puuris ei taha vist küll ükski küülik olla. Ise ka ei tahaks pidevalt kuskil kitsas toas passida, kui näed kogu aeg, kuidas teised tegutsevad. Kui ise kodus olete (vähemalt samas toas), siis puuri uks lahti ja las ta kalpsab vabalt ringi. Tehke see üks tuba võimalikult küüliku kindlaks ja kõik on õnnelikumad. Minu meelest on küülik pere liige ja puuris olgu ta võimalikult vähe. See annab talle ka võimaluse otsida ise inimeste seltsi, kui tal selline tuju tuleb, mitte inimesed ei lähe teda kiskuma kui tema tahaks joosta ja hüpata või hoopis tükis magada. Iga loom on isiksus ja nende eripäradega võiks arvestada.
Pisiloomadeta...