Küülikul kevad südames?

[nommi]

Siiani on meie küüliku (isane) puberteet kulgenud märkamatult, pole veel olnud ühtki märki, mis pubekaeast märku annaks, kuigi vanust juba pea kümme kuud. Aga kaks viimast nädalat üritab kargutada kõike, mis liigub. See juures jookseb ümber jalgade ja sageli pea jala alla. Ise suudan sellega arvestada, et üks tegelane sõna otseses mõttes jalus sebib, aga lapsel see veel alati meeles pole. Seega ongi tekkinud hirm, et loom kogemata viga saab. Viimasel nädalal ei pea teama ihaldusobjekt enam ka liikuv olema, kõik elav kõlbab paarituseks ja no ei ole tore, kui istud kuskil ja jänes elueest üritab sind kargama hakata.
Loodan siin, et tal vaid kevad südames ja selline käitumine on mööduv. Ei tahaks teda kastreerima hakata. Samas kui see selline kestev käitumine on, siis ehk oleks kastreerimine ka küüliku jaoks parem valik, sest pidevas kiimas ei ole tal vaesekesel kinlasti eriti tore elada.
Kuidas teie kogemused on? Kas on mõtet oodata möödumist, või võtta op juba plaani?

[kertu0208]

Kindlasti tee ära. Ma lasin oma Jänksil teha ja olen väga rahul. Aga vali kindlasti arst, kellel on ka küülikute kastreerimise kogemus.

[Liisi]

Kastreerimine on kiire ja mugav lahendus. Pealegi on siis võimalik talle kunagi näiteks sõbranna võtta : )

[Kissu]

Tegelikult on lihtne öelda "tee ära". Samas tasuks ikkagi meeles pidada, et ka kastreerimine on operatsioon ja sellega kaasnevad omad riskid. Tasuks lasta arstil omale neid ikka põhjalikult seletada enne otsuse tegemist.

Mu väikevennal on isane küülik, kellega olid ka samalaadsed probleemid ning nad lasid küüliku kastreerida. Pärast seda aga ei ole küülik üldse enam sellise iseloomuga nagu varem. Varem armastas ta mööda aeda ringi joosta, koera ja inimesi taga ajada, sülle pugeda, mürada ja mängida. Nüüd lösutab suvalises nurgas ja ei viitsi ennast üldse liigutada enam. Välja saades läheb istub auto alla ning jääbgi sinna, kuni sa teda kutsud, et tuppa lasta. Pean ütlema, et kuidagi kurb on see vaatepilt. Võibolla minule kui kõrvaltvaatajale tundub see muutus eriti drastiline, kuna käin külas umbes 4-5 kuu tagant. Samuti võib olla, et tegu on erandiga aga mind see vaatepilt küll kastreerimist propageerima ei pane. Teine asi on see, kui on plaanis küülikule kaaslane võtta, ehk siis oleks tal veidi rohkem motsivatsiooni ennast liigutada pärast kastreerimist.

Minu enda isasel küülikul selliseid probleeme polnud ja seega pole teda kastreerinud. Küülik on aktiivne ja elurõõmus ka 5 aasta ning 2 kuu vanuselt.

[daxy]

Meil sai kassil see operatsioon pea 10 aastat tagasi ära teha - temal sellest mingit iseloomu muutust ei tulnud. Pigem muutus ta siis päevapealt, kui tema kaaslane tema kõrvalt ära kadus. Kuid see on tõsi, et operatsioon on ikkagi operatsioon. Ei ole kuigi kerge vaadata ja oodata, et kas loom ikka ärkab narkoosist üles.

Meil Rex avastas ka enda jaoks kargutamise ja andsin talle koheselt selle jaoks pehme mänguasja kätte. Nüüd on muidugi juba nende kuude jooksul mitu looma selleks kulunud. Aga see on ka kõik, kui see mänguloom on vahepeal nädal aega kompkas, siis ta ei käi kedagi ega midagi muud ahistamas, et ühesõnaga suudab viisakalt käituda küll.

Mina soovitaksingi oodata selle opiga, anna jänkule mingi kindel asi, mida ta kargutada võib, kui mujale läheb, siis aja ära, tal on mõistus peas, küll ta siis varsti ise ka juba aru saab, et mida ja millal ahistada.

[nommi]

Vot seda käitumise muutumist peale opi olen ka kuulnud ja see on ka üks neist põhjustest, miks kastreerima ei torma. Sest kui kargutamine kõrvale jätta on ta ju väga hea iseloomuga seltsiv loomake. Pole ta iial keda hammustanud ega isegi mitte urisenud kellegi peale. Lisaks kastreeritakse siiski narkoosiga ja kuidas see omakorda veel loomale mõjub... Eks kõige targem ongi loomaarstiga rääkida ja siis otsus teha.

[Mercar]

Iseloomu muutustest (kasside puhul) räägitakse et sellel ei ole mitte midagi pistmist kastreerimisega. Et kastreeritakse loomi ajal kui nad jõuavad puberteedi ikka. See on aeg mil sellised loomad (kass aga ka küülik) sageli nagunii muutuvad isepäisemaks ja vähem seltsi tahtvaks. Ja kui loomal sellel ajal tehakse opp siis sageli seostatakse oppi iseloomu muutusega, mis selles vanuses loomal on tegelikult loomulik ja toimuks ka ilma opita.

Ainevahetuse aeglustumine on bioloogiline tagajärg küll. Seega soovitatakse (kassidele) pärast spetsiaalseid dieettoite.

Samas muidugi nagu ka Kissu mainis. Iga meditsiiniline protseduur on teatud määral ohtlik. Operatsioonid eriti. Seega tasub pikalt järele mõelda ja kaaluda opi võimalikke häid ja halbu tagajärgi ja võrrelda neid hetkeolukorraga.

[alina467]

Kahe otsaga asi minu meelest. Meie küülik on ka viimasel ajal eriti pätiks läinud, ma usun ka et kevad mõjub, aga katreerima ka ei kipu veel, niikaua kui kannatust jagub.
Mina usun iseloomu muutustesse, sest hormoonid mõjutavad ka käitumist. Mehe vanemate koer oli näiteks enne steriliseerimist täielik seltskonnadaam, kohe selline, et vaatad otsa ja saada aru, et temas peitub tõeline naine. Graatsia ja vaoshoitus ise. Nüüd kui opp tehtud, on nagu poisipätt, jookseb ja lollitab ja haugub
Ja ometi opp oli tehtud talle siis kui ta oli juba ammu täiskasvanud koer ja kaks pesakondagi ära olnud. Samas minu vanemate kassid mõlemad opitud ja neil küll mingit muutust ei ole märgata, ainult märgistamise lõpetasid ära. Saa siis neist aru

[Riin]

Meil ka Nupsu paaritab kõike, eriti kahjuks mind:(. Kui ajan teda pidevalt ära, siis läheb ja kargab oma suurt kollast tibu, mis pidevalt põrandal olemas. Kõige naljakam on see, et, kui ma lähen Nupsu juurde tuppa, ta pikutab rahus rõduukse all ja nii, kui mind näeb, kargab püsti ja jookseb kapates tibu kargama .
Mina ka ei ole just sellepärast julgenud opile minna Nupsuga, et äkki iseloom muutub ja jääb nurka nukrutsema, mulle meeldib ikka iseloomuga röövelpoiss .
Homme saab ta meil kuueseks ja ega nüüd on juba hilja ka opile minna.

Ise olen näinud paari kassi, kes on peale operatsiooni muutunud meeletult suurteks- paksudeks ja laiskadeks, nii masendav.

[Liisi]

Mina julgen küll väita, et see on individuaalne.
Meie kastreeritud jänku jookseb ja müttab ikka ringi. Kass on ka sale ja pöörane.
Kui kastreeritud kass on paks ja laisk, võib see olla hoopis liiga rammusast toidust.

[Riin]

Individuaalne on see loomulikult, kuid ma ju ei tea ette, kuidas see op minu jänkule mõjub ja pärast on hilja kahetseda.

[nommi]

Tõstan teemat. Meil jälle kevad südames siin. Eelmise aasta trall kestis kokku umbes 1,5 kuud, karta on, et see aasta läheb vist kauem, kuna juba ikka nii palju varem seda kurameerimist alustati. Samas kuna eelmisel aastal see siiski oli mööduv nähtus, siis hetkel opiga ei riski.

Vot siis, mis päikesepaistelised ilmad veebruari lõpus juba teevad.

[Kissu]

Minu küülikutel on ka kevad südames. Põnn-Pall on enamuse päevast ninapidi justkui kokku kleebitud ja musitavad. Siis kui poisil sellest villand saab kukub puurivõrega laamendama. Kui üritad keelata teda, siis virutatakse jalgadega tigedalt vastu maad - ära topi oma nina meie asjadesse.

[Riin]

Seda võib küll nii vahva ja armas olla vaadata, kui nad kahekesi ammitavad ja Sind korrale kutsutakse .
Meil sama lugu, ta kohe ootab, et saaks mulle jalgadesse hüpata, kuigi endal on suur kollane tibu aastaringi olemas. Eile tegi mulle sellised põmmud ja sabatutt oli otsaga taeva poole, kuid ma hakkasin sellele laamendajale vastu. Ütlesin, et ei riidle siin midagi, õnneks on ta sellise äkkvihaga, kiirelt loob korra majja ja siis jälle heldib .

[nommi]

Meil kevad õnneks kedagi kurjaks ei muuda ja ka kurameerimise ajal on Nommi malbus ise, lihtsalt hirmus pealetükkiv.