Postitas margitikas » 25. aprill 2010, 16:07
Alternatiiv. Kui eraldan linnu vanematest, panen ta suht väiksesse puuri. Lind tunnetab suurepäraselt, et võred on sein-kaitse minu ja tema vahel. Nii tõstan linnupuuri enda juurde lauale ja panen käe ta juurde puuri. Väikses puuris pole tal eriti kuhugi eest minna, kui käe puuri panen ja midagi head annan. Linnu kiireks ja turvaliseks kättevõtmiseks on omad nipid, seda tulebki algul teha kiiresti, et lind mõistaks, et põgeneda pole vaja ja ei jõua. Panen linnu õla vasta ja siis räägin nendega. Tihti poetakse juuste alla. Nii õpetan lindu õlal olema ja kätt mitte kartma ja mitte eest ära lendama. Seda tuleb teha algul iga päev,kui aega on mitu x päevas. 2-3 päeva vahet, eriti, kui suuremasse puuri panna, on linnul kohe uuesti kartus sees ja jagab suurepäraselt, et on võimalus eest ära lennata. Suures puuris tuleb tibu kaua taga ajada ja see teeb linnu kartlikuks. Seda on mulle muide mitu linnuomanikku öelnud, et dresseerimise aeg on väiksem puur kasuks. Muidu võtan tibusid juba pesakastis pidevalt kätte ja selliseid linde, kes kätt kardaks, väga polegi. Pigem teen seda uute lindudega. Nüüd võib keegi öelda, et väike puur on paha-paha, kuid kui lind on mingi aeg käes ja õlal olnud, saab ta mul tuppa lendama ja teiste lindudega suhtlema lasta. Seegi on elukooliks vajalik osa. Pimeda saabudes olen õppinud linnu asukohta meelde jätma ja teda käega kinni võtma, igasugune võrk ja rätik rikuks jälle kõik suhted ja räsiks sulestikku. See on minu taktika linnuga sõbraks saamisel ja minul see töötab.