Veel üks universaalne teema
, kus saaks rääkida kes kus kunas ja kuidas jalutada harrastab
Alvin on algusest peale päris palju vabadust õues nautinud, väiksemana oli see lihtsam, võisin otse maja ees ta lahti lasta, aga praegu peab natuke kaugemale jalutama või sõitma. Väiksemad, pimedama tiirud teeme ikka nööri otsas, ning ka siis läheb lõa otsa, kui liigne jooksutuhin peale tuleb. Ega muud probleemi pole, ta nii kiiresti ja nii pikalt ikka ei jookse, et järgi ei jõua, tal lihtsalt teatud tüütud tõmbekeskused, kust püüan teda eemale hoida. Majade vahel loomulikult põhiprobleem on seisvad autod, eriti kui neid terve rivi on, sinna alla pugemine on üks kuldne eesmärk tal, mõnikord ka õnnestub, siis peab päris kaua ootama, kuni ta sealt jälle välja tavatseb tulla. Suvel loomulikult on sihtmärgiks põõsad, mida suurem ja rohelisem, seda parem, või üks väga konkreetne puu Sütiste metsas, mille juurte alla pugeda (Sütistes loomulikult suvel ei jookse, aint nüüd sügisel, kui põõsad raagus ja hein lamandunud). Alvin suudab kuskil 10min (isegi kuni 30min) väga väiksel territooriumil jalutada/tiirutada, ei pea ma muud tegema kui paigal passima ja temaganatuke mängima, aga mingi hetk tuleb rännukihk ja võetakse sirge suund kohta X, ei piisa ümber pööramine, ette kargamine ega korraks sülle võtmine, nii kui maha panen, seatakse jälle nina suunas X. Ei aita muu, kui lasta tal selles suunas joosta kuni ohutu ja siis jälle tagasi tassida. Suunataju on tal ikka väga hea, selle konkreetse puu Sütiste metsas leiab ainult väikse tiirutamise peale sajakonna meetri, mitme künka ja paljude puude kauguselt, samuti pole tal minu üllatuseks probleemiks saba seljas Männi pargist koju joosta ~400 meetrit. Täna suutis kõrvalt staadionilt, mis videoski näha, iseseisvalt tuvastada nii maja, trepikoja kui ka korteri ukse, mul pold muud vaja, kui järel kõndida ja välisuksed avada.
Püüame kambakesi ikka korra päevas teda jalutada, alati ei viitsi/õnnestu ja teame ka ilmasid, mis talle üdse ei meeldi. Ajaliselt olid meie suvised jalutused tund aega, aga hetkel on näha, et uni on liiga magus, üle 30min ei olda, kui ilm väga vilets, niiske ja pime, siis piisab ka 5 minutist ning juba tõmmatakse nöör pingule (ikka nii pingule, et Alvin tagajalgadel seisab) ja tahetakse tuppa. Ega ma alati alla ei anna, maal kord läksime ka poolvihmase ilmaga õue, nii kui maha panin, oli välkkiirelt minu jope sees ja vaadati poolavatud hõlmast välja. 15 min võttis aega, siis alles soostuti ennast õues aktiivsemalt liigutama koerte rõõmuks ja tralli jätkus pikemaks.
Ja viimaseks, et mida Alvin õues teeb, esiteks nuusib, siis püüab kaevata ning talle meeldib tagaajamine. St nii see, kui talle järgi jooksen, kui see, kui teda püüan tabada, saab ilusti aru, et tegu mänguga, hüppab ja kargab ning ka ründab või nt jookseb piki lasteaia aeda tuhatnelja ja püüab tabada momenti, kui minust mööda ja aia alt läbi lasteaia teriitooriumile saab joosta, üks kord on õnnestunud