Postitas väike kuradike » 10. august 2010, 10:01
Ma nüüd isiklikust kogemusest rääkida ei oska, sest lapsi mul pole, aga siin siis minu viis senti.
Nagu eespool juba mainitud, siis nii palju kui on tuhkruid on neil ka iseloome. Kõik on erinevad, mõned on hästi leebekesed, ja lasevad ennast väntsutada. Mõned on tõelised energiapommid, kes võivad ka mänguhoos näksata. Paraku tuhkrukutsikat võttes ei tea kunagi, mis iseloomuga tuhkur temast kasvab. Seetõttu, kui peres on lapsi, siis peaks tuhkru võtmise väga tõsiselt läbi mõtlema.
Kui soov on suur, ja teate, et teil jääb aega nii laste kui tuhkrute jaoks, siis võiks paika panna plaanid. Mida teha, kui tuhkur lapsele liiga kipuks tegema, mida teha kui laps tuhkrule kipuks liiga tegema. Kuidas lahendada eluaseme probleem - kas tuhkrule on näiteks eraldi tuba kus ta saaks elutseda. Või hoiaksite teda puuris, siis kas on piisavalt suure puuri jaoks ruumi. Ja arvestama peab, et tuhkur kipub puuris kolistama, et välja saada, seega ööune huvides võiks puur mitte asuda lastega ühes toas.
Mina üldiselt ei poolda tuhkru puuris hoidmist, kuigi enamuse seal veedetud ajast nad ilmselt magaksid. Tuhkur on ikkagi selline loom, kes, kui ta ainuke tuhkur peres on, tahab inimestega väga palju suhelda, ja nende läheduses viibida. Siis tema puuri pistmise puhul võib ta tigedaks muutuda. Ja ka armukadedus võib mängu tulla.
Ega rohkem vist ei olegi öelda, kui et kindlasti tuleb kõik väga tõsiselt läbi mõelda, ja plaanid paika panna. Siis ei ole midagi ületamatut. Aga sellist asja ei tohi kindlasti teha, et võtate tuhkru "prooviks", ja kui lastega ei sobi, siis annate ära. See ei ole vastutustundlik käitumine, ja traumatiseerib loomakest.
Tuhkrupätid Arnold ja Sylvester, a.k.a šuurikute seiklused.
Ja Mõmmi, kes meil igavesti meeles.