www.pisi.ee

Tere!
Mina mõttlesin et äkki keegi võib siia Kirjutada näiteks kuidas on kõige lihtsam puuri meisterdada ja millist võret ei tohi kindlasti kasutada,üldiselt näiteks kuidas kiiku teha jne .Minu küsimus on kas tuhkru kiiku meisterdades võib näiteks äärtes pitsiline olla?

http://www.rate.ee/albums/reimokiss/p9797690 seda oli päris kerge teha http://www.rate.ee/albums/reimokiss/p9797660

To reimokiss! Pane pildid phohobucketisse, sest need, kellel pole sellist asja nagu rate.ee ei näe neid pilte!

Mina küll näiteks näen. Kuigi jah, head puuripildid võiks ka nt pisi enda albumis olla.

Siin näiteks juttu ju isetehtud asjadest/kiikedest. Aga muidu kõige lihtsam on nii, et paned 2 lappi pahempidi kokku ja nurkadesse paelad (sissepoole) siis õmbled sahh-sahh ääred kokku ja jätad ainult ühe augu kust siis saab kiige õigetpidi keerata. Keerad ringi ja õmbled/ liimid augu kokku. Nurgas olevate paeladega saab kiige puuri külge kinnitada.
Pits ei tohiks segada (ainult küüned võivad pisikestesse aukudesse sattuda.)

Mina kuulun ka nende pisilaste hulka, kes ratest pilte ei näe( pilt on must ja peal on tekst "et ei näe? registreeru..."

Pitsi ma ei soovita kasutada. Üldse ma ei kasutaks mingeid otstarbetuid kaunistusi. MIKS? Sellepärast et nt päris mitmed kutsikad armastavad teatud vanuses asju lutsida ja närida, just oma pesasid ja võrkiigeääri jne. Pits on just selline peenike säbru mida on hea nõkitseda. Mõned lutsivad fliisi nurkasid, mõned närivad fliisi ääri igavusest, mõned närivad kiikede riputusnööre jne. Üldiselt tuhkrud ei näri kõike mis ette juhtub, aga mõnedel kutsikatel on igav ja nad igatsevad oma ema ja pesakonnakaaslasi ja siis hakkavad selliseid naljakaid asju tegema.

Aitähh vastuste eest!Järgmine kõsimus:
Kas nad siis närivad pappkaste ka kui teha pappkastist selline väike onnike auguga?

Jah võivad närida. Mu Delisa närib isegi ühte puidust korvi Ei tea , mis näriliseks ta ennast kujutab..

Meil on gini kohvrist tehtud onn. Ma pole tähele pannud, et sinna hambaid sisse löödaks aga küüniseid kasutatakse küll selle kallal
Sisse on pandud paar tsärki, mida ma enam ei kasutanud ja nüüdseks on neiu ise ka sinna puurist pehmeid tekke ja asju viinud...
Ja meil on ka üka tavaline kast, kus on nurka tehtud auk ja seal sees on tavalised ajalehed, osad niisama ja mõned on kokku kortsutatud, seal meeldib ka käia. See on põhiline koht kuhu söögid peidetakse.

Mul nt. Deeli on hakanud viimased 2 nädalat närima kõiki papist majakesi ja kaste mis ette jäävad ei tea mis talle sisse läks. Muidu varem küll ei näritud ühtki pappkarpi- nüüd tõmbab lausa puruks kui saab.
Onnikesi võid ju teha, kuid tuleb arvestada sellega, et ta võib selle kohe maatasa teha ( Deeli papponnike on siiani vastu pidanud 7 kuud, hetkel veel on ka terve, kuigi juba hamba jälgedega)
Meil on tuuseldamiseks üks banaanikast, mis täidetud seest ajalehtede ja erinevate kilekottide ja muu "sodiga"- Deelile meeldib ka seal sehkendamas käia... nüüd viimasel ajal aga lõhub kasti, kui hambad sangaaukudesse saab

Kilekotid on mis moodi seal? kas ta nendesse kinni ei jää?

Pole nagu jäänud.... ise tuuseldab seal...kotid on känkras kastis. Nii õhukesi läbipaistvaid kui ka tavalisi poekilekotte. sikutab vahel aint kasti sangaaukudest(banaanikastil on ju ka peal suurem auk) neid kotte välja...
Vahel viskan mõne tema kõriseva palli ka sinna kasti, siis aetakse seda taga.
Üksi ta mul toas ei ole, ja seega ilma järelvalveta ka kastis ei tuuselda.

Olgu siis küll Ma Nellyle kilekoti luxust lubada ei saa, kuigi talle kotid meeldivad, sest ta on koguaeg vabalt...

Meilgi jookseb aeg-ajalt mõni "kotipoiss" ringi - eriti lahedad tunduvad need kotid, mis rohkem krõbisevad. Need õhukesed sangadega kilekotid, millesse poes asju pakitakse, on lahedad näiteks nagu traksidega õlale võtta ja siis nagu kokkukukkunud langevari seljas sellega ringi joosta. Leiva-saiakottidesse on kihvt ennast sisse suruda ja siis enesetappu mängida. Ma algul ka kartsin, et lämbuvad ära aga neil on ju küüned ja hambad, millega endale õhuauk sisse kratsida/hammustada.
Kunagi oli meil üks hirmutav kogemus mingi pesuvahendi pudeliga - me loputame neid korduvalt kuni seal sees enam kübetki keemiat pole ja siis läheb see suurele õuekoerale mängimiseks. Üks meie tüüpidest otsustas ka sinna peadpidi sisse pugeda. Õnneks taipasin tavalisest veidi erineva kolina peale vaatama minna. Värskes õhus sai ka hingamine peagi taas korda.

Aitähh jällegi vastuste eest!
Mul jälle üks küsimus kas mingeid riideid ei või kasutada ka tuhkrute asjade valmistamiseks, näiteks karvaseid ja sametist jne .

Ikka võib, peaasi, et tuhkur nendesse kinni ei jää, nagu ees mainiti, et pits pole just kõige parem asi.
Meil on tehtud ühest karvasest vesti moodi asjast urg... Kuigi plika sinna sisse ei viici ennast vedada, aga ta magab selle peal...

Võib ikka, meil läksid teksad ja vana särk kiigeks. Peab lihtsalt vaatama, et riie oleks parajalt mugav ja vastupidav ning et see loomale endale ka meeldiks.

karvaste asjadega peaks selles mõttes ettevaatlik olema, et kui on pikad karvad, siis need võivad sellest "meisterdusest" eralduda(närimine, kraapimine, lutsimine jne) ja sattuda tuhkru soolde, põhjustades sooleummistust.

Ma vaatasin, et fliis tekitab staatilist elektrit ja minu poisid saavad kohe ühe siraka kui nina vastu puuri võret panevad. See on päris vastik tunne, aga ma mõtlen, et kas see võiks olla ka ohtlik loomadele?

Staatiline elekter nii inimestel kui loomadel tekib siis, kui meie kehad liiguvad mingil materjalil ja hõõrdumise tulemusena tekivad elektrilaengud, mis siis meie kehast väljumise asemel niikauaks kehasse kogunema jäävad, kuni sobiva väljundi leiavad. Enamasti toimub see sellepärast, et meil ei ole sobivat maandust, näiteks kummitallaga saapaid jalas. Sellesse staatilisse elektrisse, mis meil igapäevaselt esineb, ei sure keegi Ebamugav on see kindlasti, aga eluohtlik ei tohiks olla. Loomade puhul samamoodi. Küll aga ei pruugi loomad aru saada, miks nad kuskilt surakat saavad, ja see ehmatab neid. Seega, loomade puhul võiks staatilise elektri allika siiski eemaldada.

Meil on üks fliisist tekk, mis käib meiega igal pool kaasas ja Nelly on juba ära õppinud, kuidas mind sellega pigem kiusata. Käib ja hõõrub ennast särakat täis ja siis tuleb minu juurde ja ma saan kena laksu kätte. Eriti mõus on see siis, kui see külmalt ninalt tuleb. Alguses ehmatas ta ise ka ära, aga nüüd juba ükskõik sellest. Ja tekist me loobuda ei saa. Ilma selleta ta normaalselt käituda ei oska...

Mõtlesin, et peaks leidma fliisile alternatiivi mingi, mõni pehme materjal aga samas, mis ei tekitaks niiväga seda staatilist elektrit, ma üritan puuri ära maandada vastu radikat miski päev. Lisaks veel fliisi pealt vastik karvu kätte saada.

Mul tuhkrud küll fliisi käest särtsu ei saa, aga koerad saavad Aga koerte puhul ma pigem arvan et särtsu ei tee fliis, vaid fliisi sees olev poroloon. Koostääs fliisiga siis annab see poroloon head sirakat, iga kord kui ma koeri katsun, saavad särtsu nii koerad kui ka mina. TUlemus on see et kui ma koertele lähenen, siis nad juba keeravad pea ära, et ära anna meile särtsu

Niih... ma olen sihuke suht...hmmm...kitsi ja lahtise käega siis vist selles mõttes, et kui ma poes näen mingit lahedat asja, mida endalegi tahaks, siis ei raatsi ma selle eest kopikat välja käiva, vaid pigem uurin seda ja teist pidi ning mõtlen välja alternatiive, kuidas seda kodus ise teha. nii on Debby saanud endale 2 isetehtud kiiku - ülilihtsa, suure ja mugava kiigu vanast froteerätist (otsad käristasin tsuti ribadeks ja sidusin puurivõre külge. kiire ja Debbsile väga meeldib. pealegi saab seal nii ja naabidi laiutada - kiik jookseb ühest puuriotsast teise). Teise kiigu tegin suuremast 3-nurksest kaelarätist. kahte otsa tegin augud ja ajasin nööri läbi, pikemad otsad sidusin niisama puuri külge. kah mõnus lebo koht. rääkimata sellest, et mõlemat kiiku on hea pesta, eriti seda kaelaräti oma - kuivab 2h vabalt ära teksasäärtest olen teinud tunnelid...kuid need väga talle ie meeldi. Ventilatsioonitorust sai tunnelid. need had asjad - saab painutada nii kuidas tahad ning seega loomale huvitavamaks muuta