Peko murdis loomakliinikus hapnikupuuris olles enda vasaku kihva igeme kohalt ära. Arst rahustas mind, et välja näeb see asi hullem, kui tegelikult on, aga ma ei saa lõpetada ülemõtlemist - viis ja pool aastat kaht kihva omanud tõhul on praegu kindlasti raske. Käsil on teine päev. Probleem selles, et kihvale ei saa mingit ravi pakkuda; Pekol on kopsupõletik ning tema seisundi tõttu tuleks operatsiooni (s.o anesteesiat) vältida vähemalt paar kuud. Kas kellelgi on olnud sama mure?
Lugesin, et välismaal võimaldatakse ka hamba "sealimist" (ingl k), justkui katmist siis. Saan aru, et see võiks infektsiooni ära hoida. Kas Eestis tehakse sarnaseid protseduure? Kohutav tundub mõelda, et nüüd pean paar kuud ootama, lihtsalt lootes, et "äkki ei juhtu kihvaga midagi".
Peko ei taha üldse vett juua, keerab pea ära, kui talle lähenen. Hädaga sööb nutrit ja a/d konservi (lahustan vähese sooja veega). Hakkasin nutma, kui nägin teda proovimas oma lemmik-kommi söömas (ferret bits), iga kord kui suhu pani, siis kiunatas ja sülitas välja, võttis suhu tagasi, keeras pea küljele, ja niutsus taas... Kuna tal on nii tõsine olukord juba kopsupõletikust, siis ma väga kardan tema hamba pärast.
Kas on kellelgi olnud igeme juurest murdunud kihva, mis on vastu pidanud ka ilma kohese opereerimiseta?
Hetkel saab Peko järgmiseid ravimeid: loxicom valu ja põletiku vastu, enro antibiootikum ja augmentin antibiootikum. Samuti bronhidilaatorit.
Tema olukord on muidugi palju parem võrreldes seisundiga, milles ta EMÜ kliinikusse viisime - arstid tegid uskumatult head tööd ja päästsid Peko elu, sellepärast teebki kurvaks, et selline õnnetus juhtus