Vaatasin, et sellist teemat ei olegi veel tehtud.
Teen siis otsa lahti.
Asi sai alguse sellest, et Lattel oli raskusi kakamisega. Lähemal vaatlusel oli näha, et tema taguots oli väga punnis, suurest punnitamisest juba selline paistes, hemorroidide taoline, verd täis valgunud ja see asi mida ta punnitas, välja ei tulnud. Välja tuli ainult sellist veresegust vedelikku ja jubedat jubedat roiskunud haisu. Kiire kõne Triinule ja kodused protseduurid algasid. MUl oli tegelt enne ka umbes aimdus, kuidas tuhkrut sellisel puhul aidata, aga igaks juhuks kontrollisin asjade käiku arsti käest üle. Kuna ma ei ole nõrganärviline ja ennegi igast asju tehtud, siis mind ei kohutanud kodus abi osutamine (üritan kaine mõistusega asja võtta).
Tuhkrud sõid eile õhtul kanakaelu, nagu ka umbes miljon korda varem. Ju see Latte siis oli nii agar ja tittedega võidu õgis nii et sõi ka kõik kondid endale sisse. See on muidugi ammu teada, et kanakaelad panevad kõhu kinni, aga Lattel oli sool täiesti tihedalt täis kuivi kondikilde.
Aktsioon algas kõigepealt sellega, et Latte sõi sisse päris suure koguse õli, ise lakkus oma taguotsa vahet pidamata ja käis liivakastis, aga peale mingi olematu koguse vedelikku sealt midagi muud välja ei tulnud. Vinüülkindad kätte, väike sõrm õlist läbi ja aktsioon algas. Minu tore mees tegi kohe ka kontide välja tõmbamiseks vastava tööriista (ta on MacGiver mul). Ja siis kild killu haaval hakkasime neid tükke välja tõmbama, tuhkur ägisemas punnitamisest. Ma ise arvan, et suurema osa sellest asjast saime kätte, aga ilma abita ei oleks see luude kogus sealt välja tulnud.Taastumiseks ja edasiseks valutumaks kakamiseks sai kogu lugu astelpaju õliga sisse määritud. Eks õhtupoole teeme veel kontrolli, kas on sealt midagi välja tulemas või mitte ja Latte meil tulevikus enam kanakaelu küll ei saa......
Meil on Tikril ka kunagi ammu ammu sooleummistus olnud. Tal see ummistus maost kaugemale ei jõudnud ja olukorra päästis see, et ta oli võimeline endale sisse söödud vahtkummi ise välja oksendama. Pärast korduvat öist oksendamist oli ummistus likvideeritud ja hommikune kontroll kliinikus enam ummistust ei tuvastanud. Pahatihti lõppevad sellised asjad ka operatsiooniga ja mõningatel juhtudel ei õnnestu tuhkrut enam päästa.
Kogu selle jutu lõpetan läbiva suure tähega ja loodan et keegi ei pane seda pahaks: ÄRGE SEDA KODUS JÄRGI TEHKE! KUI ON KAHTLUSED SOOLEUMMISTUSE SUHTES, SIIS PALUN PÖÖRDUGE KIIREMAS KORRAS ARSTI JUURDE! VÕI VÄHEMALT HELISTAGE JA KÜSIGE NÕU!