Ravimite andmine küülikutele

[Janxz]

Peaksin andma oma jännule paar korda päevas suu kaudu antibiootikume, et põletikku ei tekiks. Kuna rohi on kibe (ise maitsesin), siis teeb jänn kõik, et see suhu ei satuks. Kahekesi veel kuidagi õnnestub paar tilka talle anda aga see on rohkem võitluse moodi. Pealegi ei taha me talle ju viga teha ning ka õmblustega võib niimoodi miskit juhtuda. Ning pärast iga manustamist on jänn jube solvunud meie peale ja ei tule tükk aega lähedalegi.

Kas kellelgi on mingeid soovitusi, nippe kuidas rohuvõtmine meeldivamaks teha.

Süstivate rohtudega läks ka natuke kehvasti- jänn hakkas end sealt näksima ja tegi naha katki. Ma määrisin natuke taruvaigusalvi peale, kuid jänn arvas, et ma mäkerdasin ta kasuka ära ning näksis ka selle osa ära. Seega oli tulemus veel halvem. Arst arvas, et antibiootikumikuur on piisav mõlema mure puhul korraga ning muid raviprotseduure ei pea tegema. Aga minu oma ju ei taha seda ühtegi läbi teha!

[Kissu]

Vaene jänku! Mul ühel rotil oli omal ajal sama probleem, et pärast süstimist olid suured veritsevad haavad külgedel. See oli ikka päris jube vaatepilt.

Tõenäoliselt on kaks põhilist soovitust. Esiteks, üritada suruda see ravim küülikule nii kurku, et tal lihtsalt ei ole teist võimalust, kui see alla neelata. Küüliku puhul sellega muidugi natukene probleeme, kuna ta võib sind lihtsalt hammustada, kui sa sõrme esihammaste vahele torkad. Teiseks see, et riivi hästi peene riiviga midagi talle maitsvat värsket ja siis lisa see rohi sinna hulka, sest mõne maiuse sisse ei anna seda panna, kuna küülik närib selle puruks ja sülitab rohu ikka välja.

[alina467]

Nii.. Meie pidime kah antibiootikume oma jännule andma. Mina tegin nii, et istusin põrandale põlvili, võtsin jännu jalgade vahele(põhimõtteliselt istusin talle peale, nii et jalad olid tema külgede vastu) õrnalt kuid kindlalt. Nuh ei tasu jänku laiaks ju kah istuda
Ok, panin siis ühe käe tal kõrvade pealt ümber pea, nii peaks ta rahulikumalt istuma, sest kõrvad neil õrn koht ja nad võttavad vaiksemalt, kui miski kõrvade juures on. Siis võtsin süstla teise kätte ja surusin otsa talle suhu. Külje pealt mitte otse eest. Nii ei hakka ta süstalt närima ja keelega välja lükkama. See toimis meil igatahe paar päeva, kuni jänks otsustas, et enam ta rohtu võtta ei taha.
Siis võtsime kasutusele uue nipi. Mees hoidis, umbes samuti nagu mina ennem, ja mina andsin rohtu, ja kui kohe üldse ei tahtnud, siis andsime pärast igat tilka rohtu talle ühe kuivtoidu graanuli(dr Stern on meie lemmik). Nii lahjendab selle mõru maitse ära ja ei tundu jännule nii hull.

Ja kõige tähtsam - pärast igat annustamist (meie pidime andma vist ühe korra päevas) sai jänku maiustust. Uskuge mind, see võtab solvumise märksa vähemaks! Ja muidugi saab jännu nii aru, et pärast "kiusamist" tuleb preemia.

[särasilm]

Oi kui tuttav probleem! Seda tagaajamist, mis meil Tilluga oli! Ikka süstlaga suhu, muud varianti ei näegi. Siis on ta sunnitud neelama ja pahane on pärast loomulikult. Kuidas hoida, et haiget ei tee? Püüa Alina soovitust järgida, ehk õnnestub. Või leiad ise mõne nipi. Mina olen kord ka selleni jõudnud, et no ei saa ega saa Tillut kätte (ta ju vabalt liigub, mitte ei istu puuris ja loomulikult sai ta aru, et puuri minna ei tohi kindlasti, seal jääb ta kaotajaks) ja lõpuks ma hiilisin talle ikka ligi ja pritsisin rohtu vähemalt suu lähedale, kuna ta hakkab kohe puhastama ja sai midagigi kätte. Muidugi oli see ka rohi, millega sain niimoodi priisata, see oli seedetegevuse ergutamiseks, ka ei kartnud ma juhuslikku silmaminekut, kardan, et antibiootikumide kogus on selline, et ülepritsimine oleks lauslollus. See on ikka viimases hädas ja mitte iga rohuga. Pärast lepituseks polegi muud kui tuleb talle pakkuda seda, mis talle meeldib... Ehk annab kiusamise andeks... Kindlasti annab, aga aega võib kuluda. Ja rääkida sõbrale, mis milleks.

[Janxz]

Arst soovitas rohtu siirupiga lahjendada aga ma olin siis ise nii paanikas, et unustasin täpsustada, millist siirupit tohib anda(ma ei ta küll ühtki spets loomadele mõeldut). Kolmandal korral nüüd lahjendasime rohtu tilga oma siirupiga ja panime ta peale rohuandmist puuri. Tahtsin teda rohkem jälgida, sest päris kindel ise pole. Sügasime ka ja premeerisime lemmikmaiusega. Tundub päris rahulik olevat- pole apaatne ja sööb ka meelsasti salatilehte, heina.

Vist aitab see törts magusamat. Aga proovin teie meetodeid ka kasutada, sest järgmised korrad pean üksi rohtu andma. Siiani ei kujutanud ettegi, kuidas see võimalik oleks.

[alina467]

Siirupi andmine on küll kahtlane. Jänkudele on magus üpris ohtlik, aga siirup on ju puhta suhkur ju. Pealegi inimeste siirup on tavaliselt suht keemia(kui just isetehtud pole). Proovi helista arstile ja täpsusta üle, mis siirupit ta silmas pidas.

Edu ja kannatust teile ja kiiret paranemist jänkule!

[Mercar]

Punase päevakübara siirupiga tohiks vast anda- see on magus ja ka loomale tervislik...