Jaa, see õlitamise teema on väga hästi tuttav ning... kahjuks tüütult
korduv tegevus, mis mind lõpuks nuputama pani, kuidas sellest ometi
kord lahti saada.
Lahendus on tegelikult ülilihtne: tuleb leiutada plastikpuksid rattale, mitte
ratta võllidele. Nii, et ratas pöörleks koos puksidega jalusel. Kui panna
puksid võllide otstele(näiteks joogikõrtest lõigatud), kulutab ratas need
ikkagi mõne aja möödudes läbi ja kolin taastub.
Meil jäi Diego ravimisest järele paar väikest süstalt, millest lõikasin kaks
sentimeetrist juppi. Süstla läbimõõt on pisut suurem kui ratta rummu
augukesed, kuid pisike muukviil ajas asja korda. Tuleb lihtsalt jälgida,
et auku liiga suureks ei viiliks - pidevalt sobitada väljalõigatud puksiga.
Puks peab istuma sinna sisse väga tihkelt
.
Nüüd võib meie pere kergendatult hingata, sest ratta kolinast oleme
igaveseks lahti, isegi õlitada pole enam tarvis, sest ratas pöörleb täiesti
hääletult võllidel. Kuna meil on kaks puuri ja kaks ratast, tuli teostada
kaks sellist operatsiooni.
Arvatavasti ei tohiks meessoost isikutele selline ettevõtmine ülejõukäiv
olla
.
Resultaat igatahes väärib seda pisukest viiliga mässamist!