AllikasKatsealusteks võeti valged laborihiired, sama katse teostati ka ahvidega. Uurimus viidi läbi kahes etapis. Katsealused loomakesed asetati puuri, kus neil oli võimalus süüa nii palju, kui nad kogu päeva jooksul soovisid. Teadlased kutsuvad seda situatsiooni Ad. Libutumiks ehk hiirte vabaduseks süüa piiramatult.
Hiirte keskmine eluiga on 2 aastat. Puuri asetatud katsealuste hiirte päevaseks toidukoguseks võeti kujundlikult 100 kcal. Katse käigus teadlased vähendasid antava toidu kogust 25% võrra. Sellele järgnes väga huvitav tulemus: hiirte eluiga pikenes 25% võrra ehk sama palju, kui palju oli piiratud nende poolt tarbitava toidu kogust. Selle tulemusel elasid hiired tavalise 2 a asemel 2,5 a.
Katse jätkudes vähendati toidukogust veel veerandi ehk 25% võrra, kokku 50% - s.t poole vähem esmalt tarbitust. Teadlasi ootas üllatav tulemus - hiirte eluiga pikenes 50% võrra. Nad elasid uute piirangute tingimustes kolmeaastaseks, s.o poole võrra rohkem tavapäraseks peetud elueast. Toidukoguse piiramist jätkati veelgi, nüüd ulatus piirang juba 75%ni. Kuid siin eluea pikenemise limiit lõppes ja algas selle kahanemine. Katsealuste eluiga vähenes 25% võrra. Toidukoguse edasine vähendamine põhjustas eluea pideva lühenemise. Nii said teadlased korduva kõvera diagrammi, millest nähtus, et hiirte eluiga sõltus nii toidu kogusest kui ka toidu kalorsuse tasemest.
Tehes katse uuesti läbi, tõstes ja vähendades toidu kalorsust, mitte hulka, said teadlased sama tulemuse. Teadlased arvasid, et Ad. Libutum ehk süüa nii palju kui tahad, on hiirte vabadus. Kuid ilmnes, et hiired sõid rohkem, kui vajasid nende organism ja geenid. Vabadus osutus hävitavaks ja piirang lisa-aastaid andvaks, olles tagasitulek oma tegelike vajaduste juurde.
Seda lugedes tekkis küsimus, et kas siis ikka on hea 24/7 toitu ees hoida?