Roti toitumisest

Mida süüa anda, kui palju, kui tihti? Mida vältida?

Moderaatorid: E4-, Amelia

Roti toitumisest

PostitusPostitas nuu (Teema autor) » 05. jaanuar 2004, 15:24

teen nüüd ühe pikema kopi-paste oma märkmetest (üritasin suvel rotiteemalist kodulehte teha, aga see on praeguseks sinnapaika jäänud):
________________

Rotid on omnivoorid e. kõigesööjad nagu inimesedki. Rott vajab oma toiduks ka loomseid komponente ja erineb selle poolest mitmetest taimetoidulistest närilistest (küülik, merisiga). Looduses söövad rotid lisaks juur- ja puu- ja teraviljadele, seemnetele ning pähklitele ka ussikesi, mune, surnud loomi ning püüavad-tapavad konni, kalu, roomajaid, linde, ka imetajaid. Seega on nad pooleldi kiskjad ja vajavad mitmeid aineid, mis on kõige kättesaadavamad just loomsetest allikatest. Roti suurem arukus võrreldes taimetoiduliste närilistega ongi seotud vajadusega küttida -- peab ju saakloomadest nutikam olema.

Rotid söövad meeleldi peaaegu kõike seda, mida inimesedki ja just nagu inimestelegi maitseb neile kõige rohkem see, mis neile tegelikult kõige vähem kasulik on: magus ja rasvane. Seega oleme meie need, kes peavad otsustama, kas me tahame, et meie rotid toituksid tervislikult ja oleksid terved, või me hellitame nad ära kookide, kartulikrõpsude ja kommidega.

Kõige tervislikum oleks ise kodus värsketest keemiavabadest toiduainetest roti vajadustele vastavalt valmistatud rotisöök. Enamasti on lihtsam ja mugavam siiski korraga valmistada suurem kogus mingit kauem säilivat sööta (kuivsegu) kui iga päev rottidele eraldi sööki valmistada. Tavaline inimeste toit neile päris hästi ikka ei sobi, sest on sageli liiga magus, soolane, vürtsine või rasvane. Inglisekeelsetelt netilehekülgedelt võib leida kuivsegu retsepte, millistest Eesti oludele kergemini kohandatav paistab olevat Suebee dieet. Loomulikult võiks vajalike ainete tabelite järgi ka ise menüü koostada.

Poes müüdav näriliste toit ei ole rotisöögiks kindlasti piisav, sest kui üks asi on mõeldud kõigile, siis ei ole ta tegelikult kellelegi päris hea. Enamasti arvestatakse närilisetoidu valmistamisel just taimetoiduliste liikidega, rott aga vajab kindlasti ka loomseid komponente. Veel vähem sobivad spetsiaalselt küülikute või merisigade või hamstrite vajadustega arvestavad toidud. Samas ei näe ma mingit probleemi, kui neid vahel muule toidule lisaks ja vahelduseks pakkuda. Arvestada võid muidugi sellega, et suur osa ettepandust võib söömata jääda, sest vähemalt mina ei ole veel näinud ühtegi rotti, kes oleks heinagraanuleid või lausa heina söönud. Tegelikult võib rottidele rahulikult pakkuda ka madala valgu- ja rasvasisaldusega kvaliteetset koera või kassisööki, mis neile üldjuhul väga maitseb, aga ka see on sobilik ainult teistele söökidele lisaks ja toidulaua rikastamiseks.

Loomapoest ostetud spetsiaalselt rottidele toodetav söök peaks olema väga hea valik (kuigi võrreldes kodutoiduga sisaldab kindlasti rohkem värv- lõhna- säilitus- jms –aineid). Kahjuks ei ole kahest margist (Sluis, Kolibri - kriitika), mida olen poest leidnud, kumbagi minu rotid nõustunud korralikult sööma. Kui nad aga poole välja praagivad, siis ei ole kasu sellest, et kusagil laboris on välja arvutatud, et see toit sisaldab kõiki aineid just rotile vajalikus koguses.

Mujal maailmas kasutavad paljud rotipidajad oma loomade põhisöödana laboris kasvatatavate/kasutatavate rottide söötmiseks toodetavat toitu (lab blocks), mis on väljanägemiselt sarnane koeratoidule – pruunikas, koosneb suurtest kuubikujulistest tükkidest. Sellise toiduvaliku plussiks on kindlasti see, et rott ei saa endale maitsvamaid (ja seega tõenäoliselt ebatervislikumaid) palasid välja valida ja ülejäänut järgi jätta, sest kõik on läbisegi ühes tükis. Üks soovitatumaid kaubamärke on näiteks Harlan Teklad, mis sisaldab vähem säilitus- ja lisaaineid ning mille koostisest ei moodusta enamust mais. (oleks tore, kui seda oleks võimalik ka Eestis saada). Kriitikud ütlevad aga, et suurte uurimislaborite jaoks toodetav sööt ei ole siiski kõige mõistlikum valik, sest laboratooriumides on tavaliselt vajalik, et loom püsiks mingi aja vältel tippvormis, aga kas ta selle toidu najal ka rõõmsate vanaduspäevadeni elaks, kui lastaks, seda ei tea keegi...

Ükskõik missugust kuivsegu rotile ka ei anna, igal juhul on vaja lisaks pakkuda värskeid toiduaineid nagu puu- ja köögiviljad, keedetud muna, liha, maks, tervislikumad “jäänused” oma toidulaualt jne. Uus toiduports tuleks anda iga päev, värsket kraami võib anda isegi mitu korda päevas. Kindlasti peab kogu aeg olema saadaval kvaliteetne joogivesi. Veepudelit ja teisi toidunõusid võiks iga päev pesta.

Eelistada tuleks värskeid või külmutatud aed ja puuvilju. Konservid sisaldavad konservante, soola, suhkrut.

Rotid ei saa oksendada. Mingil juhul ei tohi neile anda riknenud toitu. Ka eelmisest lõikamisest jäänud kuivanud ots juur- ja puuviljadel tuleks ära visata.


SOOVITATAVAD (nimekiri ei ole kindlasti täielik, loetelu eesmärgiks on vaid lugeja mõtet liikuma panna): peakapsas, lillkapsas, broccoli, porgand, kartul, kaalikas, spinat, tomat, kurk, herned, kõikvõimalikud oad (värskelt, külmutatult või keedetult, aga mitte kuivatatult). Igasugu marjad (eriti kasulikud on mustikad, vaarikad, jõhvikad), õunad, kirsid, ploomid, pirnid, arbuus, kõiksugu melonid, apelsinid (ainult viljaliha), viinamarjad, banaanid, virsikud. Veel: teraviljad (ka helvestena), leib, pasta (keedetud või keetmata), puder, suhkruvaene müsli või (maisi)helbed, sojatooted, muna, maks, kana, kala, seemned, idandid.

MAIUSTAMISEKS: päevalilleseemned, pähklid, kuivataud puuviljad (ka jogurtiglasuuris), avokaado, kodujuust, popkorn, poe närilisemaiustused (vähese suhkru ja rasvasisaldusega), koeraküpsised.

NÄRIMISEKS: Kuigi see, et rotid peavad tingimata saama hammaste kulutamiseks kõva toitu, on tegelikult müüt (terve rott hõõrub ise hambaid kokku, et hoida neid õiges pikkuses ja õige teravusega), võiks rottidele midagi närimiseks anda, sest neile lihtsalt meeldib see. Sobivad näiteks: keedetud kanakondid, koorega pähklid, koerte närimiskondid (eelnevalt purustada rotile parajateks tükkideks või siis riputada puuri sellisesse kohta, kus see ei saaks uriiniga määrduda), puuvilja mahlas leotatud puuklotsid, jäätisepulgad, papagoide puidust mänguasjad.

ERIOMADUSTEGA
:
- Sojatooted, viinamarjad (eriti punased), broccoli, tomat- aitavad ennetada kasvajaid
- kuivataud ploomid, seller, petersell, apelsinid - aitavad ennetada rabandust (soovitatakse vanadele rottidele ja neile, kel suguvõsas on rabandusi esinenud)
- banaan, ploomid, küüslauk, tee, baklazhaan, vaarikad, sibul, sinep – antibiootiliste omadustega
- jõhvikad, ploomid, maasikad, sibul – kaitsevad viirushaiguste eest
nelk, datlid, ingver, küüslauk – on head liigesepõletiku korral



ETTEVAATUST! TOIDUD, MILLEGA EI TASU LIIALDADA
(korrigeeritud 28. augustil 2006)

- hapendamata piimatooted võivad ärritada seedimist, põhjustada kõhulahtisust.
- must leib võib põhjustada kõhulahtisust, on sageli rasvane ja soolane
- ülearune valk (üle 15 – 18 %) võib vanematel loomadel liigselt neerusid kurnata.
- päevalilleseemned ja pähklid on väga rasvased, aga samas sisaldavad ohtralt vajalikke toitaineid
- avokaado on väga rasvane, aga sisaldab ohtralt vajalikke toitaineid
- shokolaad – shokolaadis on nii kahjulikke kui kasulikke aineid, kusjuures mõned neist on väikeses koguses kasulikud, aga suures koguses kahjulikud ja siegi eluohtlikud. Tumedas shokolaadis on nii kasulikku kui kahjulikku rohkem kui piimashokolaadis. Seega tumedat võib anda natukene, piimashokolaadi pisut rohkem. (arvutuslikult on 100 g piimashokolaadi 500 g kaaluvale rotile eluohtlik.)
- rämpstoit on rottidele sama kahjulik kui inimestelegi. Soolane ja rasvane ja magus ei tee kellelegi head.
- sinihallitusjuust – see hallitus toodab mürke, aga mõistlikus määral tarbides ei ole mürgi kogus piisav ei roti ega inimese mürgitamiseks.
- rabarber ja hapuoblikad - sisaldavad suhteliselt palju oksalaate, mis takistab mitmete vajalike mineraalainete omastamist jms. Ei soovitata haigete neerudega loomale.
- sojatooted - on keelatud tiinetele ja imetavatele emastele, sest võib soodustada mõningaid poegade arenguhäireid. Muul ajal on sojatooted kasulikud.

KEELATUD! TOIDUD, MIDA ON TARGEM VÄLTIDA
(korrigeeritud 28. augustil 2006)

    - gaseeritud joogid – rotid ei saa röhitseda.
    - alkohol – on mürk ja rotid ei saa oksendada
    - tsitruseliste (apelsin, mandariin...) koored ja mahl ning mango (tervenisti) – ainult isastele rottidele keelatud. Apelsini koorest satub ka mahla aineid, mis soodustavad neeruvähi teket. Puhas apelsini viljaliha on ohutu.
    - toored oad ja maapähklid – sisaldavad aineid, mis hävitavad A vitamiini ja ensüümid, mida on vaja proteiini ja tärklise seedimideks ning põhjustavad punaliblede klompumist. Poes müüdavad maapähklid on sageli juba röstitud ja seega neid võib kasutada.
    - roheline kartuli koor ja “silmad” - sisaldavad solaniini (mürk)
    - avokaado kivi ja nahk on toksilised, samas kui viljaliha on ohutu.
    - putukad loodusest – võivad kanda haigusi, samas kui kodus kasvatatud putukavastsed võivad olla rotile maitsvaks ja tervislikuks vahepalaks.
    ???(- lagrits – põhjustab rottidel neuroloogilist mürgitust)


/Selle postituse eraldas Kissu Roti toitumise üldisest teemast. Kui on soovi vaielda mõnele asjale siin nimekirjas vastu siis võiks kasutada üldist toitumise teemat.
Kasutaja avatar
nuu
Pere liige
Pere liige
 
Postitused: 501
Teemad: 46
Asukoht: Tallinn, Kesklinn
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 37
Sugu: Määramata
Prindi postitus

Re: Roti toitumisest

PostitusPostitas Mercar » 15. jaanuar 2008, 00:42

Isastele keelatud aine D-limoniin:
D-limoniin (ingl. k. D-limonene) seostub isaste rottide neerudes alfa-beeta-globuliiniga ja sinna ümber tekib kasvaja.

Peale tsitruseliste (sidrun, greip, apelsin, mandarin...) koorte leidub D-limoniini ka mangos, väiksemal hulgal ka mustas pipras ja muskaatpähklis. Lisaks leidub seda ka lõhna ja maitselisandites (mis imiteerivad apelsini), osades šampoonides ja ka nõudepesuvahendites.

Isaste rottide menüüst tuleks välja jätta seega ka järgnevad mahlad:
  • Tsitruseliste mahlad- D-limoniin satub mahla hulka mahla pressimisel
  • Mangomahl- sisaldab D-limoniini
  • Segamahlad, kus mango või mõni tsitrusvili koostises kirjas.
Lohe (geko liigist Rhacodactylus ciliatus)
[Pleig, Varglik, Murdjakääbik, Urglik, Vilks, Väle Kütt, Tahmanina]
Kasutaja avatar
Mercar
Hingelt Tartlane
Üldkorrapidaja
Üldkorrapidaja
 
Postitused: 3807
Teemad: 65
Pildid: 40
Asukoht: Tallinn
Teda kiideti: 41 korda
Vanus: 34
Sugu: Naine
Prindi postitus


Tagasi: Toitumine

Kes on online

Kasutajad vaatamas seda foorumit: Registreeritud kasutajad pole ja 1 külaline