www.pisi.ee

Gerbil palus mul sõna võtta.

Olen küll bioloog, kuid pole selle gaasiasjanduse üle pikemalt mõelnud ja koolis seda eriti ei mainita.
Mäletsejatel (lehm näiteks) tekivad gaasid just kõhus olevate sümbiontide eluproduktidena, ja nende seedetraktist väljub suurtes kogustes (nn. kasvuhoonegaasi) metaani.
Üldiselt mina pole eales märganud et kuivatatud puuviljad mul gaase tekitaks. Musti ploome võin ilma igasuguse probleemita pakitäie nahka panna.

Minu loogika põhjal tekitavad gaase seedesüsteemis elavad bakterid (mitte kindel toit) jm mikroorganismid, kes toitu lagundades eri gaase toodavad. Umbes sama moodi kui pärmitaigen kerkib kui pärmseened nö. suhkrut söövad ja CO2 toodavad. Tainast juurde ei teki- läheb aga puhevile ilusti.

Eri bakteriliigid eelistavad erinevaid toiduaineid ja toodavad ka erineval hulgal gaase. Loomadel (sh. inimesel) on kõigil veidi erinev seedesüsteemi mikrofloora, ja seega mõjuvad eri toidud eri loomadele erinevalt.

Kuidas suhtuda kuivatatud puuviljade (leotatult või leotamata) loomale andmisse? Ma ei oska öelda.
Mul on lihtne, minu loomad ei ole nõus kuivatatud asjadest midagi peale banaani (pole küll puuvili aga sarnane asi siiski) midagi vastu võtma ja sedagi eriti ei süüa, pigem peidetakse.
Loogiliselt on leotatud puuvilja kergem seedida. Samas korralikult kuivatatud puuvili annab tegevust juba närimisega- ja seda ka ei süüa niipalju ilmselt.

Seega kuivatatud asjade loomadele pakkumise peaks minumeelest igaüks ise otsustama. Samas kuivatatud ja leotamata kraam ei tohiks ka tundlikele loomadele eriti halb olla, arvestades et osades loomasöökides on rosinaid (kuivatatud marju ju)...

Gaasid tekivad, sest.. :

Seedeelundite teed töötavad kui üks suur tööstus. Kui toit jõuab makku, muutuvad kõik toitained väikesteks komponentideks (aminohapped, rasvhapped ja glükoos) enne, kui need imenduvad peensoolde.
Kui toit aga ei imendu peensoole seina, siis ei saa see ka siseneda vereringesse. Raskesti seeditav toit ja vedelikud saadetakse alla jämesoolde, kus moodustuvadki gaasid.
Erinevatel bakteritel meie sisikonnas on sümbiootiline suhe kehaga – osadel juhtudel teevad need tegelikult rohkem head, kui halba. Jämesool sisaldab erinevaid seedimist soodustavaid ensüüme, mis lõhustavad imendumata jäänud toitained. Gaaside väljalaskmise puhul tarbivad võõrad ensüümid ehk „gaasi ensüümid” ära seedimata jäänud toitained, murdes nende
keemilise sideme.

Ka toit, mis on kehale ebaloomulik, tekitab gaase. Seega, kui teatud kuivatatud puuviljad on roti kehale ebaloomulikud, siis need tekitavad gaase. Vähemalt nii sain ma aru sellest tekstist:

Raskesti seeditavate toitude tarbimine
Paljud igapäevased toidud kuuluvad „raskesti seeditavate” alla – piim on kusjuures üks neist. Lehmapiim on inimese keha jaoks ebaloomulik, mis on ka põhjuseks, miks paljude inimeste jaoks on piimasuhkur vastuvõetamatu. Piimasuhkru suhtes vastuvõetamatus tähendab seda, et keha ei tea, kuidas seedida piima, niisiis saadetakse see kõrvale jääkidena. Kui sinus on juhtumisi palju „gaasi ensüüme” ja kui oled piimasuhkru suhtes vastuvõetamatu, siis võib isegi piim panna su peeretama.

Toidud, mis tekitavad gaase (inimesel):

Õunad ,aprikoosid, oad ,kliid, spargelkapsas,brüsseli kapsas, kapsas, porgandid, lillkapsas,
piimatooted, baklažaan, pähklid, sibulad, virsikud, pirnid, popkorn, kuivatatud ploomid, rosinad, sojauba, tuunikala

Link

Võibolla mõtles Avalanche pigem seda, et nad ei tekita mitte gaase, vaid võivad olla seedimisele rasked.

Ma küll mõtlesin, et enam sel teemal sõna ei võta, sest asi on muutunud mõttetuks jahumiseks ja lõppeks otsustab ju igaüks ise, mida ta loomale annab.

Aga, kuna eelmine kirjutaja mõistis mu ütlust valesti, siis tahtsin lisada, et

ei mõelnud, et on raskesti seeditavad, vaid , et tekitavad gaase. Ja asi vask. Ma ei tõmbaks raskesti seeditavuse ja gaaside vahele võrdusmärki, sest nt kõhukinnisuse puhul soovitatatkse just kuivatatud ploome või viigimarju.

Ma pole muidugi bioloog, vaid lähiajaloolane ja seetõttu eeldasin, et kui nimetatud toit tekitab minul gaase, siis teeb ta seda ka rotil (võib olla rotil ei tekita, sest mulle nad ju gaasidest rääkima ei tule, eksole). Ongi kõik. Rott ja inimene on aga mitmes mõttes päris sarnased (nt katsed ravimitööstuses jne).

Mulle tundub, et mitmed kirjutajad peavad selles teemas auasjaks vaielda, õiendada jne unustades samas selle teema mõtte - mis kujul on parem rotile kuivatatud puuvilju anda. Aga eks vaidlemise tuhin väheneb ka vanuse suurenedes - siis kui maailmas oma koht leitakse ja iseendaga rahu sõlmitakse.

avalanche kirjutas:Rott ja inimene on aga mitmes mõttes päris sarnased (nt katsed ravimitööstuses jne).

Ei taha vaielda. .. Aga minuarusaama järgi kasutatakse rotte katsetes, kuna nende seedimine on palju kiirem. Seega kui midagi katsetatakse, siis on tõhusam katsetada roti peal, kuna tulemus/reaktsioon vm on kiirem. Osad ained võivad küll rotil inimesega sama reaktsiooni tekitada, aga arvan, et kuna inimene ja rott on ikkagi niivõrd erinevad, ei saa roti reaktsiooni võrrelda inimese omaga.
Nagu on nende meigitoodetega, mida testitakse loomadel. Reaktsioon, mis loomal tekib ei pruugi inimesel välja lüüa ja vastupidi. Seega pole mingit mõtet meigitooteid loomade peal katsetada, see on vaid mõttetu loomapiinamine.

Mina annan oma rotukesele pidevalt (3 tükki päevas) ananassi tükke( kuivatatud) ja papayat (ka kuivatatud) ja talle väga maitseb

3 tükki igapevaselt on kindlasti kohe liiast. Kuivatatud puuvili säilitab endas kõik süsivesikud (sh. suhkrud), mis tähendab, et see pisike kuivatatud puuviljatükike annab rotile tohutu koguse suhkruid, mida tal tegelikult vaja ei ole. Loomulikult rotile maitseb see - hea magus ju aga see ei tähenda, et seda võiks talle tihti anda. Paari päeva tagant tükike oleks maiustusena enamvähem normaalne, kuigi pigem tasuks vähem magusaid alternatiive leida või värsket puuvilja pakkuda.

Tegelikult ma neid ise ei söö aga kuna ema ostis üks päev neid koju siis andsin ja talle meeldis.Õnneks sööme väga harva neid ise niiet rotile ei saagi palju anda aga kui järgmine kord ostame siis annan kindlasti vähem