Kas kaaslase kaotanud rotile peaks võtma uue roti seltsiks?

[Andra]

Mu vennal on 2 rotti, 1 suri ära ja ta ei tea, mida teisega peale hakata. Kuidas teisel rotil võib enestunne olla, Kas mu vend peaks uue roti võtma. Sooviks palun igasuguseid nõuandeid selle kohta???

Signe lehelt tsitaat :

Rotid on seltsivad loomad ja tunnevad end kõige õnnelikumana, kui neid peetakse pigem mitmekesi kui üksikult. Seega võta võimalusel mitte üks, vaid vähemalt 2 loomakest. Ka pakuvad loomakesed siis üksteisele seltsi, kui sind pole kodus. Kaks rotti, kes tunnevad teineteist juba noorena, saavad ka täiskasvanuna hästi läbi. Võta kas kas emaslooma või kaks isaslooma, vastasel juhul hakkab meeletus koguses pidevalt poegi tulema ja sa pead varsti suuremale elamispinnale kolima... Kui otsustad isasloomade kasuks, siis peaksid nad soetama enne nende 10.elunädalat - hiljem kokku lastud isaloomad ei pruugi enam üksteisega leppida. Üldse on parem võtta rotid noorena - täiskasvanud rott ei pruugi alati uustulnukaga nii hästi leppida.

Kui vana ta sul on? Mis soost? Siis oleneb kas peaks teise juurde võtma või ei.

[avalanche]

Loe ise ja anna ka vennale roti tutvustamise teemasid lugeda. Muide, ka ühte rotti võib täiesti edukalt pidada, ainult et siis võiks temaga rohkem tegeleda, kuna tal hakkab üksi n-ö kiiremini igav.
Tore, kui võtaksid teise ka, kuid tutvustamine nõuab aega ja kannatlikkust.

[Liisa]

Jah, kui puur piisavalt suur ja kahe roti pidamisega probleeme pole, siis allesjäänul oleks väga tõenäoliselt seltsi üle hea meel. Mu õnnestus ka seni üksi elanud isasele noor poisike sõbraks tutvustada.
Vahel leinavad rotid väga sügavalt kaaslase surma, siis mõjub hästi kui 1) temaga rohkem tegeleda, 2) teha talle sokist "kaisuloom" ja 3) võtta uus kaaslane või kaks. Aga enne tuleks muidugi lugeda, kuidas rotte tutvustada!

[Endised kasutajad]

Kui ma sain endale kaks rotti (isast) siis ma panin nad ühte puuri elama aga nad ei saanud kuidagi ühes puuris koos elada siis ma panin nad erinevatesse puuridesse aga puurid panin neil kõrvuti ja nad said omavahel suhelda. Siis suri kahjuks üks vendadest ära ja teine oli sellepärast väga nukker mitu korda istus puuris oma platvormil ja vaatas kuhu venna kadus. nüüd see rott enam nii kurb ei ole sest ta vend suri talvel ja ta on sellest natuke üle saanud. Kaua rotu veel nugrutseb enne kui oma venna surmast üle saab:? ...mina muidugi nugrutsen siiamaani

[sphinx]

Võta teine kõrvale? See on aidanud osadel...

[Liisa]

Rott võibki kaaslast taga nutma jääda ja võib ka sellesse surra. Aitab see, kui temaga rohkem tegeleda ja kui talle kaaslane võtta. Samas on muidugi riskantne võtta kaaslast rotile, kes on teise suhtes agressiivsust üles näidanud. Mõtle selle üle, milline lahendus sulle ja su rotile sobiks.

[monica94]

Kuna pealkiri võis segaseks jääda, mõtestan lause lahti. Mul oli kaks rotti. Üks neist suri täna ära ning nüüd ongi küsimus, et kaua teine rott üksinda, ilma seltsiliseta hakkama saab?
Minu rott Ruudi on näitab juba praegu kurvastus märke ning ei ole nii aktiivne, kui varem. Ma kardan, et ta kaua üksinda vastu ei pea. Ma olen talle täna võimalikult palju ka tegevust otsinud ja temaga aega viitnud, kuid enam ei taha ta üldse puurist välja tulla ning istub oma pesas. Kas asi on tõsine?
Muidugi hakkan ka kohe homsest talle uut seltsilist ostma, kuid kuna praegu roti aasta on rotte väga vähe müügil. Kas rexi tõugu isane rott u 7 kuune saaks läbi 2-3 kuuse isase rotiga?
(NB! Rott Ruudi ja Miki(tema on nüüd surnud ) olid mu esimesed rotid ning kogemusi pole, seepärast palungi abi kogenumatelt)

Aitähh

[Mercar]

Rottidel ei ole tõuge, seda esiteks.
Rottide arv poes rotiaastast küll ei sõltu. See võis mõjutada vahetult aasta alguses kui rottidest ajakirjanduses enam juttu oli. Hetkel see küll miskit ei muuda. Rotte on mitmetes kohtades olnud pidevalt vähem müügil kui muid närilisi (Tartus oli näiteks aastaid vaid 1 loomapood, mis rotte müüs). Tegu siis müüjate antipaatia või lausa mõne poeketi otsusega rotte mitte müüa. Seda siis teiseks.

Nüüd põhiteema juurde.
Kõige suuremad märgid kurvastusest ongi esimestel päevadel. Üldiselt võiks uue roti koju tuua nii ruttu kui võimalik. Meeles pead pidama aga et rotte tuleb enne koos puuri panekut põhjalikult üksteisega tutvustada (mis tähendab hulka tööd ja eri tegevusi). Selleks loe läbi see teema. Ja soovitavalt ka see teema (mis on küll pikk, aga abi ja näpunäiteid tuubil täis).

[cougar]

Hei, mul on vähemalt 4-5 isast kuuvanust rotipoega praegu pakkuda, kaputsiinid ja 1 valge, kui sa oled huvitatud. Pilte vaata kuulutuste alt ja võid ka minu rotiteemat lugeda

Mida kiiremini sa uue poisi või poisid saad, seda parem on. Minu vanamees on peale seda, kui titad majas, väga roosa ja rõõmus.

[Mercar]

Sellised poegade pakkumised tuleks siski privas teha!

[monica94]

To Mercar:
Mulle öeldi loomapoes, et see on rex-i tõugu rott. Või peaks ütlema siis roti liigid? Samamoodi on ju ka albiionod ühed roti liigid?
Õnneks vähemalt ei ole söögiisu Ruudilt ära kadunud. Seda kartsin alguses kõige rohkem.

Kas on muidu vahet ka sellel, kas on nad erinevast "tõust" või "liigist" rotid? Mõtlesin, et kui on ühest liigist rotid, et siis saavad äkki paremini läbi, kuid see vanusevahe siiski hirmutab mind natuke..
Ruudi oli meil esimene rott ja Miki tuli u nädal või kaks hiljem. Nad siis natuke ikka kaklesid, kuid midagi hullu tookord polnud. Küll aga oli mõni kuu hiljem juba ninad veriseks kraabitud üksteisel. Seepärast kardangi, et suur rott võib nüüd pisikesele liiga teha, kuid kas on ka võimalus, et suur just hakkab pisikest kaitsma ja hoidma?

Aitäh

[Kissu]

Karvatüüpide ja kõrvatüüpide ning läbisaamise vahel ei ole küll mingit seost. See oleks sama hea, kui oletada, et mustad koerad ei saa valgete koertega läbi või pikakarvalised koerad lühikarvaliste koertega.

[monica94]

Karvatüüpide ja kõrvatüüpide ning läbisaamise vahel ei ole küll mingit seost. See oleks sama hea, kui oletada, et mustad koerad ei saa valgete koertega läbi või pikakarvalised koerad lühikarvaliste koertega.

okei:D
võtan arvesse. Lugesin ka Mercari poolt antud lingid läbi. Neist oli palju kasu, seega aitäh. Täna läheme isaga rotte vaatama. Eks ma siis kirjutan, kuidas asi toimib.

[Lind1100]

Üldiselt saavad isased kuuvanuse pisipägalikuga hästi sõbraks, kuigi vajalik on korralik tutvustus, mina oma pea kaheaastastele tegelastele sain teise kaks pägalikku ühe õhtuga täiesti tutvustatud ja probleeme ei tekkinudki.
Uued muide on dumbod.

On rottidel markeeringud ja tüübid, nagu foorumit teraselt silmitsedes taibata võid, lisaks veel erinevad värvused.
Liik on kõigil rändrott, (Näiteks nn. laborirott on albiino markeeringuga rändrott.) tõud aga puuduvad.

Rott kuidagi saab ka üksi hakkama, kuid tal ikka mitmekesi palju parem. Olen ka kuulnud juhuseid kus rott tõesti keeldub peale kaaslase surma söömast ega taha liigutadagi.

[monica94]

Käsimegi poes ära ja uus pereliige sõbrustab praegu Ruudiga ringi. Mingeid lahkhelisid pole märgata ning saavad hästi läbi. Isegi pisikene jookseb Ruudi suure kõhu alla. Ruudi tundub hiiglasena tema kõrval. Üks jube nuuskimine muidugi saba all käib, kuid kõik on hästi. Loodame, et nii ka jääb.
Suur aitäh, kes abi pakkusid

[samton]

Mul oli 2 emast rotti(õed). Eile suri üks neist ära ja teine on väga masenduses. Mida teha? Kas peaksin talle seltsilise võtma? Ta on 2aastane. Kas keegi oskab nõu anda?

[Meloofia11]

Kindlasti võta talle uus kaaslane (emane !). Aga enne tutvusta põhjalikult!

[Kissu]

2 aastase roti puhul oleneb see rotist endast tegelikult. Väga rahulikule/haigema poolsele vanale rotile võib noor päga pigem stressi tekitav olla lausa, seega tuleb vaadata ja mõelda. Ise mõtleksin sellisel juhul kahe noore roti (õekesed) võtmisest, kes siis omavahel saavad mängida ja vana rotikest nõnda palju ei sega aga seltsi pakuks ikka. Lisa eeliseks on see, et kui vanem rott peaks mingi hetk üle vikerkaare silla paterdama, siis ei pea noorele kohe uut seltsilist otsima asuma ja uue tutvustamisega mässama hakkama. Endal on mul praegugi puuris veel omajagu kismasid 9 kuuse rotineiu ja 2 kuuse rotineiu vahel, ma lisaks veel selline, kes tormab iga suurema kisma puhul puuri juurde vaatama, et mis nüüd juhtus.

[samton]

tere mina olen 10 aastane markus ja minu rott suri 24.08.08 öösel
kasvajasse se oli väga kurb. mul on nüüd 1 isane rott järel mis te arvate kas pean sellele rottile uue kaaslase ostma??

[Meloofia11]

Muidugi muretse kaaslane! Parem kaks, sest kui teine rott on vana, ei jäe uus rott üksi, kui ka teine peaks lahkuma.
+ õigekiri korda.

[Maku]

aga mu teine rott on vana ja ma kardan et ta võib hakkata nooremale liiga tegema

[samton]

Loe selles teemas eespool olevaid postitusi, lisaks võid targemaks saada veel SELLEST teemast. Rottide tutvustamisest on juttu SIIN ja SIIN. Otsingut kasutades leiad kindlasti veel kasulikku juttu.

[Maku]

ma olen neid juba palju vaatand, aga äitäh soovitamast

[pisihiir]

Lugesin foorumist vana ja pisikeste kokkuviimise teemal. Meil nädal tagasi üks emane rots opist ei taastunud ja kaaslane- samuti ca 1,5a emane jäi nüüd üksi. Otsustasime kiiresti seltsiks võtta 2 pisikest. (suur küll üsna iseteadva loomuga : peos väga ei püsi ja igal võimalusel tahab kusagile põue, külmkapi taha, kapi ja seina vahele jne pugeda erinevalt vikerkaare taha läinud kaaslasest, kes isegi nimele reageeris ja just inimeste lähedust enam otsis.)
Paar päeva tagasi toodud ca 5nädalased ühest perest tited on veel üsna arad ja suuremaid krõpse kardavad, kuid juba teevad puurivõre vahelt peremeestele särasilmseid nägusid ja on ka kampsil-kaelal uudishimutsevalt jalutamas käinud. Pisikesed meil eraldi uues puuris ja vanem senises kodus. Puuride kaugus üksteisest ca 10 cm.
Olen püüdnud neid vaheldumisi kätte võtta, et üksteise lõhnaga neutraalsel ja tuttaval pinnal harjuks (minu käed ja kamps siis). Väiksem nuusutab üsna huviga, suurem jättab varasemast rikkalikumaid märgistusridasid siia ja sinna.. väike siis jälle nuusib usinasti neid jälgi. Siis suurem nuusib omakorda väikese tehtud märkamatuid jälgi ja peopesa lainetab mul taas..

Täna üritasime esimest korda kokku viia. Tegime julgema pisilase ja suure rotsa vanillisuhkruga kokku, panime taldriku mõlemale meelepärase kraamiga vannitoapõrandale (no vanni ei ole ) ja panime veepudeli valmis. Suur paar korda ise ka vannitoas jalutanud ja pesus käinud, väiksemale kogemus täiesti uus. Suurem väikesest käis üle paar korda, tugev pissirida järel, kuid suhtus üsna ükskõikselt asjasse. Väiksem targu lõdises ja ei julgenud isegi taldrikult palakesi võtta, samas nina uudishimulikult püsti. Proovisime paar korda veel, ikka reaktsioon sama: sabaaluseid ja julges natuke vanema tegelase saba nuuskida. Aegajalt nuuskisid ja "jalutasid" üksteisest üle, suur endiselt ükskõikselt märgistades . Kuna erilist reaktsiooni ei näinud, viisin mõlemad rotsad tagasi puuride juurde ja kuna suur näis üsna rahulik, proovisin, kuidas on neid koku viia oma süles, kus pisike on mõnevõrra harjunud olema. Natuke nuuskisid süles endiselt (peamsielt sabaaluseid), kuni äkki käis hulk marukiireid liigutusi ja paar piiksu. Lahutasin ruttu suure puuri. Väikesel avastasin kõrvalestalt aga tillukese verise jälje .
Mida sellest järeldada? Oli see kogemata nüüd või tagaselja, kuna kodune puur oli lähemal? Vanem rott näib peale puurikaaslase kaotust aga üha õnnetumaks muutuvat, seda enam, et pisikesed kõrval omavahel öösel trianglit teevad (st oletan, et see ei mõju just rõõmustavalt). väga kaua neid lahus hoida ei tahaks, kuna 2 suurt puuri võtab oma jao ja tahaks ju, et oleks neil üksteisest tuge mitte tüli...
kas peaks laskma pikemat aega kõrvalasuvates puurides üksteist uudistada või proovida vanilli+vannitoa taktikat veel? Arema pisilasega ei julge me tutvustusringi üldse veel teha.
Kas keegi oskab nõu, mida sellisest suurema käitumisest võiks järeldada ja kuidas edasi oleks mõistlik tutvustamist jätkata.

[Mercar]

Üldiselt reegel on, et kui uus taktika (süles tutvumine) kehvasti läheb siis tagasi eelmise taktika juurde.
Ise paneks vannituppa kokku mõlemad põngerjad koos vanema rotiga. Esiteks kui nad on ühest pesakonnast on neil koos julgem suurele pahurale tädile vastu astuda. Teiseks siis peab ka suur oma tähelepanu kahe vahel jagama. Soovitaks enne uut süles katset mõned päevad vaid vannitoaga piirduda. Iga päev mõneks ajaks nad seal kokku lasta. Parem oleks isegi mitu korda päevas. Roti jaoks on päev üsna pikk aeg (mitmed korrad jõuab magada ja süüa), hea oleks kui selle jooksul mitu korda neid seal kokku lasta.

Muide kui suur pisikest märgistab võiks seda uriini pisikesele kasukasse hõõruda, et ta võimalikult selle järgi lõhnaks. See võib ka abiks olla.

[pisihiir]

jäi toona vastamata, et aitäh Üldkorrapidajale. Ikka saime neid mõneks ajaks kokku ka enne, kui vanem emane siiski ise vikerkaart piiluma läks. Nüüd uus sarnane olukord tulemas ja õpetusseõnadest seegi kord igati abi . Meenuski, et aitäh jäi ütlemata

[Dolce]

Tuleb ka vist üksi jäänud rotile uus kaaslane võtta. Loogiliselt ennustades peaks ta uuega leppima kuna pole siiani veel kunagi üksi olnud ja pole ka agressiivne aga kes teab. Samas huvitav, mida leinav rott üldse uuest kaaslasest algul mõtleb, et vana kaaslane kadus ära ja siis tuleb mingi võõras rotititt kuskilt, võib ikka hoopis vihale ajada. Praegu on rotike küll väga imelik, temale mitteomaselt rahulik ja nagu huvipuudus oleks kõige ümbritseva vastu.

[cougar]

Ma arvan, et kui just eriliselt seltsimatu rott ei ole, siis uued kaaslased kindlasti lahutavad ta meelt, kuigi esialgu ehk naginaid ja arvamuste lahknemisi ette tuleb, kuni hierarhia paika läheb. Ses mõttes on kaks uut parem kui üks, neil siis teineteisest nagu julgestust või nii, ja vana ei saa siis ühe kallal õelutseda.