www.pisi.ee

Mida soovitate teha, kui rotid on uustulnukaga juba kokku kolitud, kuid mõned vanad elanikud siiani kiusavad? 3 on nii enam-vähem juba harjunud ja sõbrustavad, aga ülejäänud 3 trambivad ümber uustulnuka majakese, kus ta end kaitseb. Pesast väljas käib ainult siis, kui kiusajad magavad ja kui jalutamise ajal keegi neist üles juhtub ärkama, aetakse pisike kibekiirelt pessa tagasi, väikseke ainult kisab. Märkasin ka mõned üksikud hambajäljed uustulnuka kehal.
Mul pole enne sellist olukorda olnud, et pooled vanad olijad võtavad pisikese omaks ja ülejäänud kiusavad kahekordselt. Tavaliselt on selle ajaga (nüüdseks 3 päevaga) pisikesed juba omaks võetud ning magatakse ühes pesas.
Kas peaks uue roti jälle eraldi tõstma ning tutvustamist algusest peale alustama või teen südame kõvaks ja ei keela enam kiusajaid? Ei pane neid tähele?

Mina ei usu, et kiusamise ignoreerimine probleemi lahendab - sa mõtle, millises stressis su pisike elama peab - nagu kooli/koduvägivald. Ühel hetkel võid sa oma pisi-roti tõsiselt haavatuna või koguni maha murtult leida...
Kas sul sellist võimalust ei ole, et saaksid pisikese koos nende rottidega, kes ta kenasti omaks võtsid, kiusajatest eraldada ja siis tasapisi jälle kogu kampa tutvustama hakata? See annaks pisikesele sotsialiseerumiskogemust ja julgust ning on võimalik, et need sõbralikud vanad olijad pisikest õelate tüüpide eest kaitsma hakkavad.
Kui vanad õelutsejad on? Äkki puberteetikud, et võimuiha suur ja hormoonid tugevad?

Eraldamise võimalus on olemas, aga selles küsimus ongi, kas eraldada või mitte. Ma sügavalt kahtlen, et pisikesele see kui koolivägivald on - loomade maailm on ju hoopis teistsugune. Neil käibki kõik natuke jõhkramalt, kui inimestel. Loom ise tundub nende 3 sõbra seltsis väga rõõmus, aga tahab ka teistele külje alla pugeda. Tema tahaks ilmselt "sõbraks saada", aga kiusajad (tegemist ongi puberteetidega) tahavad muud. Kui pisikese teistest eraldaksin, oleks mul tast veel rohkem kahju, kui praegu, sest ta on väga suure šoki juba üle elanud ning kogu titepõlve üksinda veetnud. Kokku jättes saaks äkki kiiremini asja, kui uuesti tutvustama hakates... Suures puuris on ta nähtavalt, hoolimata kiusajatest, õnnelikum, kui pisikeses üksinda.
Ma ei tea, kas Sinu juttu tõe pähe võtta, sest pole Sinu postitusi siin foorumis eriti kohanud ning infot on väga vähe. Mitte, et ma solvata tahaks kuidagi... Ma lihtsalt ei julge võhivõõraid usaldada.

Mina muidugi pole mingine autoriteet, aga mo meelest see pidev edasi-tagasi solgutamine on hullem. Harju jälle uue puuriga, uute suhetega jne.. Muidugi, kui sa kolm sõpra koos tõstad, siis on iseasi. Aga siis võib hiljem olla jälle kolm tükki, kes teistega läbi ei saa.. Hm jah, dilemma on sul päris tõsine Vast läheb asi ikka üle, kuni veel tõsiseks kakeluseks pole pööranud. Pisikesel ju oma "tugigrupp" või fännklaab on olemas, see on väga hea Või tõstad hoopis need kiusajad eraldi? No ja siis see paljukiidetud vaniljesuhkur..?

Mina olen antud küsimuses küll 100% algajaga ühel meelel. Mõtlesin just, kuidas oma mõtteid kirja panema hakata kui nägin, et algaja oli kõik olulise ära öelnud.
Lisaksin veel, et ema juurest toodi Puru väga vara ära, ilma et ema talle väga palju õpetada oleks jõudnud. Esimese asjana uues kohas jäi ta ilma ühest jäsemest, mis siiani kindlasti valu teeb (kui köndi ots oli punane, siis oli ta põletikus). Kas keegi ütleb, kui tõsised on hambajäljed kehal? Lihtsalt hirmutamine või viimane hoiatus? Purust endast ju kellelegi vastast ei ole!
Andke andeks mu otsekohesus, aga ma ei oska muud, kui sellele loomale südamest kaasa tunda.

Mida sa siis otsutasid teha, Merily?

OT: Puru käpake enam punane ei ole ning kondiotsa ka ei näe. Mingisugune kärn on tal seal peal. Otsustasin, et kui järgmiseks nädalaks on hullemaks läinud (või kui paremaks pole läinud), lähen arstile. Ehk saame jälle antibiootikume.
Ma otsustasin Puru siiski suurde puuri jätta. Diivanil jalutades ei teinud keegi mingit nägugi, et Puru uus on. Pisike jooksis ringi, nagu kõik teisedki ning tundis sellest suurt rõõmu. Ma kipun arvama, et lahkutõstmine teeb olukorra hullemaks ning Puru veelgi kurvemaks. Ma nägin, milline ta oli üksi ning milline koos teistega (olgugi, et mõned "teised" teda kiusavad). Üksinda olles istus ta päevad läbi kurva näoga puuriukse taga ning ootas, millal välja saab. Nüüd, kui kiusajaid silmapiiril pole, jookseb puuris ringi ja silmad säravad peas. Ma näen teda iga päev ning on selgelt näha, et üksinda oli ta kurb.
Mida ma veel otsustasin, on see, et kui öösel kismaks läheb, tõstan kiusajad eraldi - seda kuni hommikuni. Päeval tõstan nad mitmeks tunniks diivanile, sest seal on suhted paremad.
Ahjaa, haavakestest pidin ka rääkima. Need on tillukesed ning kaugelt neid näha ei olegi. Peab karva sees "tuuseldama", et neid üldse näha. Samaväärsed nendega, mis mul endalgi rottide turnimisest käte peal on.
Ma ei taha midagi ära sõnuda, aga mul hakkab lootus tekkima - praegu on puuris vaikus ning Puru lasi isegi Heloora Sinimajja (esimene kord, kui keegi seal Puruga kahekesi oli!!!). Diivanil läks ju ka kõik hästi... Arvan, et ma paanitsesin üle, sest Purul on mitu probleemi ning seega mul topeltmuretsemist.
Uskuge, ma ei taha oma loomale halba. Teen kõik Purule nii meelepäraseks, kui üldse võimalik.

Aitäh teile kiire vastuse eest!

Oh, kergendus kohe. Ma loodan väga, et sa ei lugenud mu postitusest välja, nagu oleksin ma soovitanud sul külmalt asi sinnapaika jätta, sest nii ma tõesti ei mõelnud. Ikka mure su loomakese pärast, kes alles nii pisitibukene on ja nii palju pidanud üle elama. Võibolla need kriimud, eriti kui neid näha pole, ongi lihtsalt küünekriimud - no rottidel ju igavesti teravad küüned. Et poksitakse vastamisi ja nii need haavakesed tekivadki.
Tegelikult oligi mõte selles, et sa pead ise vaatama ja hindama, kui Puruke end silmnähtavalt õnnelikumana tunneb teistega koos ja selle nimel pisukest ahistamist ära kannatama on valmis (ja loodetavasti see on ajutine, lühiajaline) - seltsis ikka segasem - siis jäta asjad nii nagu nad on. Paistab, et sa tegidki õige otsuse ja kui tõstad, siis tõstagi just kiusajad "otstahvku" - et Puru lõhn rohkem suures puuris oleks ja kiusajad veidi aega "ümber kasvaksid ohutus kauguses".

Ei-ei, asju külmalt sinnapaika ma ei jäta ning seda sinu postitusest välja ka ei lugenud . Tahtsingi natuke teiste arvamust lugeda ning nüüd olen rahulikum.
Eks ma vaata, kuidas tänane öö kujuneb ning teen siis sellest veel järeldusi.

Minulgi on lausa kergenduspisarad silmis praegu. Usu, ma elan Purule väga kaasa ja ette kujutada, kuidas ta surmahirmu tunneb, kui teised teda "kriimustavad", käis mul üle jõu.
See on suur õnn, et sa ise koolis ei pea olema ja neid jälgida saad.
See kärnake näitab, et haava servad hakkavad lõpuks kokku kasvama ja probleem hakkab lahenema. Loodan südamest, et lahenduse saavad ka suhtlemisprobleemid.
Ja ma TEAN, et sa oled oma loomadele hea perenaine.

Vahva, et teil suhted paremuse poole liiguvad. Olen ise jube paanitseja ses osas, kuna minu Abraham oli kunagi tõsine jõhkard. Uute poiste tutvustamised olen seetõttu ka, pesuprits peos , väga tasa ja targu toimetanud. Aga edu teile!

Et tutvustamist lihtsustada, soovitatakse rottidele peale panna vanilje essentsi. Kas sama tulemuse võib anda ka vaniljesuhkur ning kas ka see on ohutu? Kui nii, siis kui palju seda peale raputama peaks?
Aitaks ka see, kui keegi oskaks öelda, kust vanilje essentsi saada võiks. Millises pakendis/pudelis see on?

Essents on ehk liiga kange, müüakse ilmselt toidupoodides pisikestes pudelites ja seda pannakse muidu kookide sisse paar tilka. Vaniljesuhkrut on sealsamas ja see on helerohelises (või valges) purgikeses (u. 2-3 dl) või siis lamedates pakikestes nagu Santa Maria või mingid Läti maitseainepakid, sellised beežikad.

aga kui ma oma 2 mutti (üle poole aasta vanad) venna mõni kuu nooremate muttidega kokku lasin, siis hakkas üksteise kargamine pihta. Minu alfa ei laskud karata ennast ja kakles tõsisemalt, aga teised suht kordamööda kargasid üksteise seljas. ka mingi hierarhia värk? tutvustamine ise käis paari tunniga ja hommikul vedelesid kõik venna suures ja põnevas puuris.

plaanin muidu mingi puurivariandi ja kaks tirtsu juurde muretseda, siis ei oota küll mingit igavest naistevahelist hampimist vaadata.

Vanem emane rott saab maikuus aastaseks.
Noorem preili on kahekuune.
Foorumid läbi loetud igas keeles, videomaterjalidega tutvutud jne.
Neutraalne pind vann, mõlemale tundmatu lina põhjas, pisut sööki ka.
Alguses ronis pisike käppadega vanemale selja peale, siis vanem nooremale ja väike jäi liikumatuks. Vanem õrnalt nakitses hammastega ta kasukas - kõik just nii nagu peab.
Siis kakerdasid natuke veel ringi ja suurem ilma hoiatamata hüppas ja hammustas väiksemat nii et too kiljatas
Kas tuleb lugeda lootusetuks juhtumiks või lasta neil pikemalt kõrvuti puurides üksteise lõhnaga harjuda?
Nooremale teha harjutamist veega, et saaks ta enne tutvustamist ära pesta?

Vaata kindlasti üle, kas ta ikka päriselt hammustas. Kas on kuskilt verine või äkki on hoopis sügavam haav. Väiksed kipuvad iga asja peale röökima, võibolla suurem ei teinudki midagi?

Verd ei tulnud ja väga täpselt ei saa vaadata kuna pisike on täiesti püsimatu.
Aga karvatuti tõmbas küll pisemalt välja, see jäi peale lahutamist silma.

Tere! Mul 2 emast rotti, 1he võtsin juurde. Vana rott ei taha pisikest nähagi, ega ta seda keskmist kasvu kah noorena näha ei tahtnud aga ehk kunagi hiljem on lootust. Turtsub, hammustab jne. kui puurid kõrvuti panna.

Probleem aga selles, et kui ma üritan keskmist rotti ja pisikest kokku panna , siis pisem hakkab teist saba alt nuusutama. Ja keskmine rott põgeneb pisikese eest piiksub ja raputab pead hästi kiiresti. Kas see tuleb sellest et ta kardab väikest või kuskilt kuulsin et päevadest? Pisike on tegelikult suhteliselt nahaalne, muudkui üritab teisele saba alla pugeda ja limpsata nuusutada mida iganes Paar korda on see keskmine rott talle kallale ka läinud, lahutasin neid veepritsiga. Oskab keegi midagi soovitada või vähemalt öelda miks rott pead nii kiiresti raputab, pole teda kunagi seda enne tegemas näinud.

Täna tegime uue katse. Kohe esimese asjana lõi hambad algatuseks pisemale turja ja enne kui käe vahele sain siis tegi sabale ka hambajäljed sisse. Taas veretult aga silmnähtavalt tarvitas hambaid - nahk on kriibitud
Äkki leidub siiski kellelgi ajutiselt mingit puuri laenata, et nad saaks üksteist pisikese vahemaa tagant uudistada ja nuusutada nädalakese enne uut tutvustamiskatset?

Sul õigus Remi, kui panna puurid kõrvuti, siiis lõpuks väsib vana rott uue peale ärritumast ja hakkab uut uudistama, siis on lootust neid kokku panna. Sa puuri kaheks ei saa teha, et üks elab üleval ja teine all näiteks, siis nad ei saa nii jõhkralt kaklema minna ja vaixelt harjuvad ehk?

Mul endal probleem vastupidine vanemad rotid juba enamvähem leppisid pisemaga, aga väike hüppab suuremate peal ja hammustab neid kui kokku panna (Vict tahab mängida) ja lõpuks ajab vanad nii kettasse et läheb kakluseks

See ärritumisest väsimine ei ole 100% kindel. On ka juhtumeid, kus kaks rotti lihtsalt ei sobi omavahel ja kõik - tee mis tahad. Puuride kõrvutiolek aitab tutvumisele kaasa, kuid ainult nii ei saa. See on tutvustamise 1. etapp ning et rotid kokku kolida, peab kõik etapid läbima.
Puuri pooleks tegemine on samuti variant, kuid minul isiklikult on sellega olnud väga (ja kohe tõesti VÄGA) kurbi sündmusi. Suurem võib väiksemat terroriseerima hakata, hammaste abil. Minul ei olnud puur küll tutvustamise eesmärgil poolitatud, kuid suuremad alumisel korrusel hammustasid väiksemate sabasid, käppasid. Ühesõnaga kõike, mis kätte said. Mis sest, et olin kõik nii võimalikult ära turvanud, kui minu võimsuses oli. Seega soovitan sellega ettevaatlik olla.

zmoke - seepärast tavaliselt võetaksegi kaks rotibeebit, et siis on, kellega mängida. Suuremad saavad "suurte jutte" rääkida ja väiksemad siis omi jutte .

No jh aga mul hakkab vana rott vaixelt surema, kuna tal mitu kasvajat juba ja suht lojuks läinud, ei taha veel magama panna kuni liigub ja paistab et väga ei piinle. Lihtsalt ei tahtnud et kümne kuune rott üksi jääks. Mul kolmest puurist kokkupandud puur. Kardan et kolmele aktiivsele rotile jääks see lihtsalt kitsaks.

Kui ma oma vana rotti ja seda 10ne kuuset esmakordselt tutvustasin, pärast 4 nädalat kõrvuti elamist ja vana roti tõmblemist, siis ei läinud nad isegi kaklema ja magasid juba samal päeval kõrvuti, aga jah iseloomud ikka suht erinevad.

Merily- Äkki oskad öelda kaua umbes kestab rotil see mänglemis-hüplemis-hammustamis periood? Ma pole teiste puhul sellist tõmblemist tähele pannud Pisike peaks olema hetkel umbes kuue nädalane

See oleneb täiesti rotist. Mul on üks rott, kes on väiksest saati hästi vaikne. Samas üks on selline, et hakkab juba vaikselt 1-aastaseks saama ja ikka tahab mängida. Seega niimoodi täpselt öelda ei oska ma miskit. Kõik rotid on erinevad nagu kõik inimesedki.

Tänud algajale puuri laenamise eest veelokrd. Peale nädalast kõrvuti elamist läks tänane tutvutsmine hästi. pisut stressi tekitav võis küll pisikesele piigale olla - ta sai enne tutvustamist kraani alt läbi lastud peale mida ta haises veel rohkem kui tavaliselt. Kuivades läks lõhn ära ja vanillisuhkur sai ka kasukasse puistatud. Vanem tüdruk ronis kohe turjale ja lakkus elu eest, pisike oli krampis nagu kivikuju. 30 sekundit lasime koos olla, eks homme ka päev
Suur edu see, et hambaid seekord ei tarvitatud tutvumiseks

Mnjah, tänane tutvustamine nii edukas polnud. Pisike sai vaniljesuhkruga puuderdatud aga pissis vannis linale. Niipea kui vanem seda oli nuusutanud siis pani hambad pisikesele sisse ka. Õnneks silmnähtavalt õrnalt ja pisike piiksatas vaid ehmatusest. Homme uuele ringile .. oehh

Niisiis, kuna mind on tabanud tõeline titetuhin ning praegune Imac Rat`i puur saab max. kahe kuu jooksul upgrade´i (loe: umbes +50 % praegusest mahust) ...Siis nüüd uurikski Rotipesalistelt , et, kas neljale puberteedikust poisile oleks mõeldav 1-2 tegelast lisada või on probleemid juba ette programmeritud???
Ps! Üks poiss on suhteliselt terrorist , nökerdab ning aeg-ajalt eemaldab teistelt mõned karvatutid ...

Järgmine tutvustamine sama kurb, vanema plika poolt kohe kohe hambad sisse
Kas ma olen ikka õigesti aru sanud, et peale hammustamist kohe nad lahutada tuleb?
Ehk on hammustamine võimu näitamise märk ja peale seda läheb rahulikumaks?

Äkki proovid pesupritsiga - mina omi pritsisin - suurem piiga saab aru, et pärast hammustamist järgneb ebameeldiv aisting. Ja muidugi kolige ühisteks jalutuskäikudeks võõrale territoriumile. Igal juhul soovin kannatlikku meelt.

Nüüd lugesin su üle-eelmist postitust ka, et tutvumine toimub vannis. Äkki proovid kuskil sohval nii, et ise pisipiigat süles hoiad...