Miks rotid hammustavad ning kuidas seda vältida

[aww]

No näiteks kui ma praegu Elli enda kõrvale voodile jooksma lasin, tuli ta minu juurde ja näksas mu jalga üle viie korra (kanda ja varbaid). Ma küll jälle piiksusin, kuid tema ei teinud teist nägugi. Kas äkki aitaks, kui ma paneks ta puuri tagasi ja ei teeks temast välja? Ja kui aitaks, siis kuidas ma ta puuri ajan? Ma ei saa teda veel korralikult tõsta, kuna ta jookseb mu käest minema.

[Mercar]

Puuri panek kohe peale näksamist võib aidata.
Ara roti puhul tõstmiseks on hea kui tal on puuris mingi tema lõhnaga ja mõnus pesa. Kui see voodipeale panna siis selle ringiliikumise peale on arg rott ilmselt veidi ehmunud ja peaks oma pessa varjule pugema. Ja siis koos pesaga puuri tagasi tõsta.
Minu loomadel olid puuris vanad dressipluuside käised ülesriputatud, see oli hea turvaline tunnel kuhu rott meelsasti puges. Pesust tulnud (ilma pesuvahendita pestud, seega rotininajaoks veel koduse lõhnaga) selline pesa toimis alati ja sellega sai siis roti kätte. See puhta kuid varem kasutuses olnud pesa kasutamine on ka kiirem kui puurist hetkel kasutuses oleva pesa välja võtmine (sageli raske seda luukidest kiirelt kätte saada). Samas näksamise järgselt puuripanek peaks tulema kiirelt, et rott ka selle käitumise ja karistuse seost tajuks.

[aww]

Nüüd on see puurist väljas näksamine peaaegu järele jäänud. Kuid ta ajab mu sõrmed puuris ikka toiduga segamini. Näiteks kui ma teen talle pai või annan talle kätt nuusutada, nagu ma juba enne ütlesin, siis ta näksab mind päris kõvasti (mu käed ei lõhna toidu järele). Kui ta on mind näksanud, ütlen ma ai, kuid tema närib ikka edasi ja võtab vahel isegi näpu käte vahele ja hakkab närima.

Ma sain aru, et ma tegin vea, andes talle juba alguses näppude vahelt süüa, aga kuidas ja kas oleks võimalik teda ümber õpetada?

[rrott]

Lugesin teema siin läbi, aga meie teen-mis-tahan-ja-kui-sa-ei-luba-saan-kurjaks roti "manuali" ei leidnud, sellepärast paluksin kogenumate nõu:
Võtsime novembri alguses lemmikloomapoest rotipoja (vanust ei tea, kasvu on juurde tulnud, st. täiskasvanud veel ei olnud). Viimase kuu jooksul on ta mitmel korral pereliikmeid rünnanud. Valdavalt olukordades, kui üritame teda takistada – n.kuskilt maha tõsta, ronimast takistada vms. Ja kohe päris tigedaks saab, karva tõmbab turri ja küünte ja hammastega kargab kätte kinni. Ise sain oma „kogemuse“ kätte pühapäeva õhtul. Ta „kastis“ ära järjekordse tehnikavidina (see on tal mingi fetish, misiganes tehnikavidinad tuleb raudselt ära kasta) ja kui mees seda pühkima läks, istus seal otsas karv turris ja selline „tule ainult“ nägu peas. Ma just enne andsin talle käest head-paremat, mõtlesin, et mind ta nüüd küll ei ründa ja panin käe lihtsalt talle lähemale. Ja nagu väike vampiir oli käe küljes kinni. Lapse käed on mitu korda juba lõhki olnud, aga ma pole kunagi ise näinud kuidas see juhtus (tavaliselt selle eest, et laps ta diivanilt maha on tõstnud). Nüüd kui ise ära nägin, oli esimene reaktsioon pisi.ee’sse kuulutus panna, et annan ära roti koos puuri jms’ga. Aga kuna teil enne konto pidi tegema ja kinnitamine võttis aega, jahtusin natuke maha. Ja nüüd siis küsingi –
-mis te arvate, kas seda käitumist on võimalik välja kasvatada? Rott sai võetud 9a lapsele sõbraks, kas on lootust, et temast uuesti sõbralik lemmikloom saab?
-või siis tasuks ikkagi(arvestades, et kui ma realistlikult mõtlen, siis mul endal ilmselt igapäevaseks tundidepikkuseks rotidressuuriks aga ei ole ja oma last puruks närida ma ka ei luba) mida-varem-seda-parem põhimõttel talle kogenud uus omanik otsida?

[Mercar]

Üheltpoolt kõlab nagu pubekaiga ja see peaks üle minma. Teisalt on vaja järjekindlust. Asjad, mis on keelatud, peavad olema alati keelatud. Kui probleeme nt diivanilt maha tõstmisega siis kahtlustaks, et sellega ei ole piisavat järjekindlust olnud. Samas pubeka eas võib probleeme olla niisamagi. Ikkagi enesekehtestamise aeg, täpselt sama nagu inimlapse või koerakutsikaga.
Asjad millele peaks mõtlema. Rotti ei peaks pidama üksi, rott on karjaloom ja kui ta ei saa enesekehtestamise instinkti liigikaaslaste peal rakendada siis võib see ka üheks põhjuseks olla, miks loom hammustab. Kõlab nagu püüaks ta last paika panna ja kuna see tundub toimivat siis ilmselt üritab ka täiskasvanutega sama.

Märgistamine on looma loomulik tegevus ja selle vastu ei saa. Eeldan et jutt on paarist tilgast, mitte korralikust lombist?
Märgistatakse asju mis loomale olulised (nt perenaise käed) samuti asju mida palju kasutatakse ja mis seega erilisi lõhnu omavad (nt arvuti hiir, mobiil, perenaise lemmikraamat jne, samuti asju mis majast väljas käivad ja nii ühelt poolt roti lõhna levitavad vajavad pidevalt lõhna "värskendamist"), samas ka oma territooriumi. Tasub märgistamise osas veidi siit lugeda, sellest peaks teema käitumise all olemas olema. Aga üldreegel on ikka, et mitte jätta asju vedelema, mis rotikäes kannatada võivad saada...

[rrott]

Aitäh vastuse eest. Paar küsimust tekkis siiski veel. Kas rotte ei peeta üldse ühe kaupa? Me ei ole kindlasti plaaninud teist veel juurde võtta. Kui meil hierarhia õnnestuks paika panna, kas me suudaksime talle karja asendada või oleks tal väga kurb ja üksildane elu?
Häbi mulle, et nii ettevalmistamatu olen. Hamster ja merisiga on mul endal lapsena olnud, võtsime roti, kui natuke intelligentsema aga ei osanud arvata, et tema pidamine nii teistsugune. Roti raamat ka ju väga informatiivne )
Ja olen veel mitmest kohast lugenud soovitust kastreerida –teoreetiliselt see ju võtaks talt soovi ennast kehtestada? Aga kas operatsioon (narkoos) on väga ohtlik?

[Kuldhai]

Mõni üksik rott on selline, kes teiste rottidega üldse läbi ei saa, enamasti tuntakse kaaslaste üle rõõmu. Rotile meeldib suurem kari, 3 - 4 looma või rohkemgi, 2 on miinimum. Inimene ei suuda rotile karja asendada. Vaja on siiski omasugust, keda näkitseda ja kelle kaisus magada ja muud rotlust teha. Eks igasugune operatsioon on risk, eriti väikese looma puhul.

[rrott]

Olen nüüd paar päeva suurt karjajuhti ja rotiülemust mänginud ja edukalt, hammustada pole saanud. Aga ta silmnähtavalt tahab ikka ise ka tähtis olla. Märgistab kus võimalik ja kui pühkima lähen, siis turtsub ja tõmbab küüru selga seal kõrval. Olen ta siis kohe kinni krabanud, et ta ennast rohkem üles kütta ei jõuaks ja ta selili keeranud ja pikalt moraali lugenud. Eile leidis kuskil koha, kus ennast ka korralikult ära märgistada, karvad olid märjad ja haisesid vastikult. 2x käisin teda kraani all loputamas. Küsiks veel teie kogemusi: oletame, et mul õnnestub teda veenda, et mina olen direktor mitte tema, kas teised pereliikmed peavad omakorda hakkama tõestama? Aga märgistamist see ju ikka ära ei võta? Kas kastreerimine lahendaks mõlemad – nii domineerimise kui märgistamise probleemi? Teoreetiliselt see võtaks tal ära soovi alfaisane olla ja domineerida? Kas sellised madalamad ametimehed rotimaailmas ka märgistavad?

[Mercar]

Vat kas kõik pereliikmed peaks ennast kehtestama, ilmselt peaks, kui nende vastu agressiivsust üles näidatakse. Üldiselt läheb pubekaiga paari kuuga üle ja siis peaks jälle rahu majas olema. Aga samas käitumine ka kinnistub, ei saa ootama jääda, et asi iseenesest laheneb. Selili panemist võiks ikka kõik teha.
Mul on olnud korraga 6 (emast) rotti, kelle hulgas kindel alfa olemas. Kõik kuus märgistasid, kes rohkem, kes vähem aga see ei tundunud sõltuvat sellest kes alfa. Kas kastreerimine mõjuks ei oska öelda, mõnel loomal võib mõjuda (kasside ja küülikute puhul vähemalt) samas mõnel ei mõju üldse. Rottide puhul ei ole kuulnud, et keegi selle pärast kastreeriks või, et keegi oleks selles osas muutust täheldanud peale kastreerimist.

[cougar]

Arvan, et märgistamise vastu see ei aita. Looma emotsioonid väljenduvad ka lõhnas, näiteks kui rott rahulolus märgistab oma teekonda, siis teised rotid teavad, et see paik on ohutu. Kui aga mingis punktis peaks ilmnema oht näiteks kiskja näol, siis on sel märgitilgal ka teine lõhn ja ilmselt on seda rohkem siis - järelikult loevad teised rotid sealt välja, et jookske nüüd, see on väga paha paik.
Kuna rottidele on märgistamine niivõrd omane ja elementaarne, mitte nagu kassidel ja koertel, et märgitakse reviire või kiusu pärast, siis seda arvatavasti kastreerimine ära ei võta. Pean silmas, et lõigatud roti puhul ta ei märgista enam bossamise eesmärgil, aga rada markeerib ikkagi ja siis on sellel ka hoopis teine lõhn (teise roti jaoks, kui seal mõni oleks). Kiusu või hirmu pärast laseb rott sorinal ja see on hoopis midagi muud. Kui igasugu nublakaid või sinu kätt märgab, see on tema enda jaoks, et ta teaks, et see koht on turvaline. Roti pidamisel tuleb sellega lihtsalt leppida. Näiteks kui ma pistan käe rotipuuri, siis ronivad kaagid mu käeseljale ja siristavad selle kohe üle - heast meelest, mitte kiusu või bossamise pärast.
Aga kui ikka hammustab nii, et veri lendab, siis võib kastreerimine aidata. Kuid mina ei riskiks, sest liiga palju on olnud juhtumeid, kus pisike loomake ei tule enam narkoosist välja. Mina sotsialiseeriks teda teistmoodi.