Postitas Cnuffy » 19. märts 2015, 00:30
Mõtlesin, et ei hakka uut teemat tegema, kuna mu oma mure on sarnane, kuid samas ka siiski veits erinev.
Olen varem väga palju rotte pidanud, kuid olin sel ajal väga noor ning ei mäleta palju, peale selle kuidas rotu mu teki all ringi jooksis ja peale igat ringi mulle musi tuli tegema.
Seoses praeguse stressiga soovitas arst mõne loomakese võtta ning mina mõtlesin automaatselt rottidele. Ajasime siis mööda Eestit mitu kuud neid taga, kuid ei olnud mitte kuskil. Kui poodidest lahkusin ning mainisin, et tõesti kuskil ei ole, olen kõik kohad läbi käinud...Ütlesid nad, et teavad, sest ka nemad on kõik kohad läbi helistanud.
Ühel päeval saime Rocca al Mare müüja jutule, kes lubas meile spetsiaalsel Lätist paar emast tellida. Täna käisime neil järel ning sain ausalt öeldes südame rabanduse kui nägin, kuidas müüa rotukesed minu silme all puurist saba pidi välja tõstis. Sel hetkel olin üpriski kindel, et nii ei tohi ju teha ja see on ju neile valus, kuid mõtlesin et äkki tema teab siiski rohkem ning ei öelnud midagi ning vaatasin klimp kurgus pealt kuidas ta teise sama moodi puurist välja tõstis.
Koju jõudes olid mõlemad rotud väga tagasihoidlikud ning olin üpriski kindel, et see on normaalne. Muidugi võtsin esimese asjana abimees google'i lahti, et uurida, kas sabast tõstmine on sama valus kui see vaataja pilgu läbi tundus. Ja muidugi selgus, et on ning nüüd ei suuda ma oma viha kuidagi taltsutada. Kuidas moodi saab üks loomapoe omanik sedasi teha?? Kuidas ta üldse kvalifikatseerub sinna poodi müüana?
See selleks. Üks rott on väga aktiivne ning kui puuri voodi peale panin ning lahti tegin oli ta kohe valmis sealt välja tulema maailma avastama. Aga mind kui inimest pelgas endiselt, mis tundus muidugi jälle arusaadav. Märkasin, et kui oma käe nende nina juurde panen, et mu lõhna tunda saaksid, hakkavad kohe näksima. Mõtlesin, et võib-olla sellepärast, et on alles noored ja arvavad, et ma olen toit. Aga siis... kui ühel hetkel tahtsin, et ka tagasihoidlikum rotu mu lõhna tunneks, näksas ta mind algul õrnalt ning siis juba väga tugevalt. Lausa nii tugevalt et kui ma poleks ise piisavalt väle olnud oma näppu ära võtma oleks ta selle ilmselt verele hammustanud.
Tean, et nad vajavad aega, et kohaneda. Seda ma neile muidugi annan ning ei nõua, et nad kohe minuga suured sõbrad oleksid. Aga lugedes siinseid jutte kardan, et äkki jättis too sabast tõstmine nende mälestustesse ühe suure kurva löögi ning nüüd äkki jäävadki inimesi kartma? Ilmselt oleks parim soovitus lihtsalt oodata ja näha, kuid tahtsin küsida, kas äkki oskab keegi teist midagi soovitada, kuidas rotude hirmu vähendada ning neile selgeks teha, et ma olen siin, et neid kaitsta, mitte et neile haiget teha nagu too müüa. Ise ei julge enam nende lähedale minnagi, sest kardan et hirmutan nad täitsa ära.
Samuti on teil ka ilmselt hea teada, et seal selline müüa eksisteerib, kes vähemalt rottidest ei tundu midagi teadvat. Isegi rottide sünnipäeva küsides ütles, et neil ei ole õrna aimugi. Küsisin siis, et kui vanad nad olla võivad( näevad suht pisikesed välja) ei osanud nad ka seda öelda. Pettumus suur.
Olen selles suhtes kogu asjas uus ning ei oska lihtsalt üldse midagi arvata. Näha on, et ilma minu sekkumiseta on nad igati aktiivsed rotud ning vahel ei saa isegi aru, kas nad mängivad või kaklevad, aga usun et kui oleks kaklus, oleks seda kuulda. Aga tagasihoidlikum rott ehmatab iga mu liigutuse peale, isegi kui plaanin vaid pead sügada, ning jookseb välgukiirusel oma majja. Loodan, et asi ei ole väga tõsine ning aeg parandab haavad, kuid ehk on mõni teist siin natukene targem ning kogenenum.
Tänan ette!