Minul on hirm ämblike ees. Ja nii suur hirm, et võib vabalt foobiaks nimetada. Hirmsasti tahaks lahti saada. Pisemaid kehaga sümmeetriliste jalgadega ämblikud kannatan välja, mõned neist on isegi armsad. Hästi tillukesi ka ei karda. Aga koibikud (keda kutsun koivikuteks - kõlab sobivamalt), paksu tagumikuga ja niisama paksud ämblikud - jube!!! Näiteks kui mõnd pilti neist näen, siis hakkab igalt poolt sügelema ja kui mõni neist peaks mulle peale sattuma, hakkan paaniliselt vehklema.
Kõrgusekartus on mul ka, aga arvan, et foobia see ei ole. Vaatlustornidesse ronin ikka, endal küll jalad värisevad all. Hiljuti ronisin Valmas ühte torni ning järgmised 2 päeva olid jalad valusad, sest terve trepikõnni ajal olid jalad krampis ja värisesid. Aga ära käisin ja lähen ka teistesse tornidesse oma hirmu ületama
.
Pimedust kardan ka, kui üksi olen. Surnuaedades veel eriti. Kas ma just mingeid kolle jms väljamõeldud olendeid kardan, aga just inimesi, kes täie mõistuse juures pole.
Kitsad ruumid on ilmselt üks mu foobiatest. Tõeliselt kitsad. Lifte kardan, aga mitte väikese ruumi tõttu. Näiteks Hiiumaal on üks kõrge torn (Kõpu äkki?), mis esimest korda mind niimoodi hingeldama pani, et pidin lihtsalt trepil maha potsatama ja mõned minutid puhkama. Ja seda mitte ainult füüsilise pingutuse tõttu, vaid see, et ma ei saa ennast liigutada - ruum oli lihtsalt niivõrd kitsas.
Keegi eespool on maininud ka hirmu võõrastele inimestele helistamise ees. Mul sama lugu, enamjaolt lasen kellelgi teisel ära helistada
. Kuigi seal ju midagi hirmsat pole... Helistamine ei meeldi mulle tegelt üldse, ka näiteks sõpradele. Eelistan kas näost-näkku rääkida või siis internetis, MSNis. Ma pole eriti jutukas ka, mistõttu kõned on kohmakad. Eriti veel, kui vaja rääkida omasuguse inimesega, kes samuti just eriti sõnaosav pole
.
Arste kardan ka. Väiksest saati kardan, sest alati öeldi, et täna ainult kuulame ja vaatame - rahunesin maha ja lõpus öeldi üsna tihti, et aga võtame ühe vereproovi ikka ka. Mistõttu enne igat kurguvalu tõttu arsti juurde minekut paanitsesin. Hambaarstid on mulle palju valu tekitanud (pea iga kord kontrollis käies tõmmati hambaid välja). Olen üsna kindel, et see oli mulle vajalik, aga ega see valu vähemaks ei võtnud. Ehk siis teisisõnu on mul suur hirm valu ees. Ja see on tõenäoliselt teine
tõsine foobia.