www.pisi.ee

Täna tõesti täitsa külm. Käisin kirikus ja siis juba huvilised helistasid, et tulevad kutsut vaatama. Tundusid toredad noored ja välimuselt nagu modellid, pikad - saledad. SV istus süles kõrvad ludus, võõrastas pisut. Pätsu ka ühines meiega, teisi kutsikaid nad ei vaadanud. Lubasid veel mõelda ja siis teada anda. Nii et pean veel ootama lõplikku vastust.

Täna on taliharjapäev. Talve selgroog peaks siis nüüd murtud olema ja aeg liigub kevade suunas. Vanarahvas rääkis, et täna pöörab karu teise külje ja hakkab teist käppa imema.

Lind1100 kirjutas:Kui keegi vahepeal veel on postitama jõudnud, siis enne postitada laskmist veel hoiatatakse - ehk jäi see tähelepanuta? Mul endal ükskord oleks jäänud (st et ühekordsest saada-vajutamisest ei piisanud).

Keegi vahepeal ei postitanud, tegin postituse üsna hilja õhtul, kui teistel ammu tehtud olid. Aga mul ennegi probleeme olnud, et ei lase postitust läbi vaid viskab mingi errori ette. Tavaliselt kontrollin pärast üle, seekord läks meelest. Mis seal ikka.

Täna päikest ei näinudki... vanarahvatarkuse kohaselt peaks siis suvi tulema jahe ...

Aga kevad läheneb, üks aknalaual talvituv kuuking kasvatab hoolega uut õievart.

Luuderohi pole ikka minu lill... poolteist aastat kasvas ja siis otsustas, et kuivab ära.

Mul on ikka pikad juhtmed... kui siiani olin kogu oma tigude ärakasutatud allapanu vihmaussikompostrisse puistanud, siis alles eile tulin mõttele, et otse lillepottidesse saab ju ka panna...

Jätkub saaga teemal asjad, mis pole päris minu teema. Raamat jääb nende arvelt nüüd vist küll lugemata... Nüüd sünnipäevale, siis otsaga kodu poole.

Täna ei läinud isegi trenni. Olime juba poole tee peal, aga päev otsa poleks Tallinnas midagi teha ja siit uuesti minema hakata poleks ka nagu mõtet. Olen siis see 1 õhtu kodus. Väljas nii krõbe, siis mereääreski -7 ja rohkem.

Öösel tühjal maanteel sõita on natuke sürreaalne tunne. Vaid sina, sõiduk, tee ja mõni üksik vastulendav lumehelves. Justkui kosmoselend.

Teisest küljest tuleb ilmseks, kui palju valgusreostust linnad ikka tekitvad. Kaugtuledest hoolimata näib kuma ilusti 15-20km kaugusele ära.

Auh - auh pered, kus te olete? Pätsiku kutsikad on kojuminekuvalmis! Vaktsiin naha vahel ja kiip turjas. Tigedik SV oli kodust väljaspool kõige õnnetum, oksendas transapuuri ja kiljus süsti saamisel. Vist läks närvi pihta. See vaktsiin kehtib vaid kuu aega, siis tuleb uus teha. Päts ise oli üksi jäämisest ehmunud ja niutsus. Nüüd jälle pere koos ja võib koos koerusi edasi teha. Hetkel on kamp oma suurest seiklusest väsinud ja magab.

Otsustasin, et olen täna õhtul haige. Meeste moodi. Et 37,3 palavikuga voodis, teki all. Köhin ja nuuskan ja larbin liitrite kaupa sooja jooki. Kauem ei saa haige olla. Töö tahab tegemist. Muidugi, kui väga vaja, äkki saab kaugtöö päeva teha.

Mina võtan homme oma kassi töö juurde kaasa ehk siis viin sterrima. Uhh, oma loomaga on ikka hirmus, ei suuda kuidagi mõistusega võtta seda ja hirm on nats nahas. Ta niiiiiii kribu ka, 2,1kg ainult. Muidu ma olen väga rahul, et ta sellise väikse kondiga on, mõnus kaisutada ja nunnutada, pisike ja armas, aga narkoosi jaoks võiks ikka vähe kobedam olla.

Pöidlad pihus, Loomahull. Mul tuleb üks kiire ja segane päev. Samas, loodetavasti saavad mõned asjad ka selgemaks. (Kaoses peitub kord?)

Noniih... ma ei mäleta, millal ma viimati pidin haiguspäevi võtma... sel aastal õnnestus. Aga noh, kodukontoris töötamisel on miinuste kõrval plusse ka... see töö, mis täna sai kolme ja poole tunniga tehtud, oleks kontoris igasugu segajate tõttu võtnud aega topelt kauem. Kui seda va seljavalu ei oleks... pikali-valutab, istudes-valutab, püsti- valutab ka, aga vähem... no ma ei saa ju kõikaeg mööda elamist ringi traageldada...

Meie ka kodus lõpuks. Kõik hästi, uimane ja segaduses natuke veel. Vesti peale nii vihane, näis, kas harjub ikka ära. Praegu juba suutnud 2 auku sisse teha. Ärkas hästi kiirelt, aga jupp aega oli segaduses, ei saanud üldse aru millestki, tuli kallale mulle kliinikus ja susises ja urises mu peale. Ma ei teadnudki, et mu kass sellist häält teha oskab. Nüüd juba nurrus ja jäi sülle tukkuma korraks, aga siis jälle pistis karjuma ja hammastega vesti kiskuma. Sõi, nüüd mängib pappkastiga. Diivanilt alla sai ilusti, aga üles ei jaksanud hüpata. Homme vast kõik korras juba, see va vest ainult seljas.

Oh, tore, et kassil op hästi läks. Kiiret paranemist! Meie Pätsikul ka varsti minek...
Lugesin Maaelu ja avastasin endale üllatuseks, et tavaline teekummel on Eestis võõrliik, kes levides peletab teised taimed minema. Kunagi Eestisse ilutaimena toodud karuputke on tõrjutud juba 10 aastat, aga üldpindala pole vähenenud, uusi leiukohti tuleb aina juurde. Mis veel huvitav, lupiin - vana taluaia taim - tõotab tulevikus tõsist vaeva. Looduses muudab ta mulda ja taimed, kes tahavad väheviljakat mulda, kaovad ära. Lõuna-Eestis on heinamaad kohati lupiini paksult täis.

Pool jaanuari läbi, niiet pole arugi saanud. Tervis täna veidi parem juba. Teod said täna kollektiivse pesupäeva ja elamise suurpuhastuse. Ja kõige suurem akva sai natuke interjöörivärskendust.

Mina ka veel siin. Väga midagi öelda ei jõua, jälle sedatüüpi päev. Loodetavasti varsti kuuleb minu poolt jälle midagi huvitavamat kui "Jep, jätkuvalt siin."

Jep, mina ka ikka veel siin. Nurrik nats imelik veel, aga ilmselt ei midagi hullu. Sööb, joob, kastil käib. Natuke uimane on, pole nii elav kui muidu. Mänginud pole. Eks vest ka segab omajagu, käies ikka vahepeal raputab käppi. Istub ja tukub, ei jookse igal sammul järgi. Tavaliselt ma ei saa vetsu ka minna, ükskõik kui sügavas unes Nurrik hetkel on, siis jookseb mulle järgi. Ja kui uks kinni on ja ta sisse ei saa, siis karjub niikaua ukse taga, kui ma välja tulen ja ta veendub, et ma ei läinudki veega alla.

Täna siis see päev, kui esimene poegadest oma koju läks. Tegelikult tuldi lihtsalt vaatama. Aga siis tuli armastus peale ja ei saadud enam koerata lahkuda. Laigu kolis Pärnusse ja ma arvan, et ta täiega naudib rahu ja jagamatut tähelepanu. Enam ei pea teistega võidu kugistama ja SV-ga maid jagama. Uus kodu kirjutas, et koer istub süles ja maha pannes on nagu väike sabarakk. Lippab igale poole kaasa.

Sain Nilo kodust pilte ja videosid. Ajab palli taga, magab pehmes pesas, vaatab telekat. Öö oli rahulik, kohanes nii kiirelt.Täitsa unistuste kodu tal.
Mul täna kodune päev. Väljas soojem, viin pärast kutsud õue värske lume peale.

Järjekordne päev kodukontoris. Sellega võib isegi ära harjuda. Aknast õue vaadates tundub mõnus ilm, tahaks kohe välja minna ja lund rookida... aga see lõbu peab ootama, kuniks terveks saan.

Kuldhai, mul kohe nii hea meel, et üks kuts juba uues kodus ja tal hästi läheb.

Nurrik tuli mulle ilma vestita vastu kui ma koju tulin. Kuidas ta selle ära sai, jääb müstikaks. 1 pael oli ainult lahti, 3 paari oli kinni. Ilmselt üsna äsja oli ära nihverdanud, sest plaaster oli veel peal, aga juba mõne minutiga kakkus hammastega serva lahti. Võtsin plaastri ära ja tegin haava puhtaks, ilus korras kõik. Hakkas ikkagi kohe lakkuma ja näkitsema, ei saa isegi oma silma all ilma vestita hoida. Loodan, et tal see riietumine nüüd käpas pole, muidu on küll nadi lugu.

Kusjuures minu puhul pole enamasti tegu mitte kõneaine puudusega, vaid lihtsalt ise liiga väsinud olemisega. Ma olen vist üks vähestest, kellel on olukord, kus inimesi, kes kuulaksid, on rohkemgi kui piisavalt, kuid neid, kes ise vabatahtlikult midagi huvitavat räägiksid, on tunduvalt vähem.

Facebookis ringleb selline jutt:
Ostis mees endale uue maja suure puuviljaaiaga. Aga kõrval oli vana maja, kus elas kade naaber, kes pidevalt püüdis mehe meeleolu rikkuda, küll loopis ta prügi värava ette, küll mõtles muid sigadusi välja. Ühel hommikul ärkas mees nagu ikka heas meeleolus ja läks verandale, aga seal oli ämber solgiga. Mees valas solgi välja, pesi ämbri puhtaks, läks aeda ja korjas ämbri täis ilusaid õunu ja viis need õunad naabrile. Naaber, kuuldes uksele koputust, mõtles rõõmuga, et nüüd läheb skandaaliks, aga mees hoopis andis talle ämbritäie õunu ja ütles:"Kes millega on rikas, see seda ka jagab!"

Eks selliseid õpetlikke lugusid on teisigi. Ühel või teisel teemal. Vahel on hea selliseid lugeda ja endale meelde tuletada, et mul on kõik hästi. Ok, hetkel küll ei ole, aga varsti jälle.

Reede - nädal peaaegu läbi. Kuidagi kiiresti on teine läinud sedakorda - liigagi kiiresti. Ajataju kohta on erinevaid teooriaid - küll võrdlevat inimesed "madalal tasemel" aja möödumist oma juba elatud eluga, küll sõltuvat aja näilise möödumise kiirus sellest, kui uudne läbielatu on (sama vana asja sada korda "salvestada" pole mõtet, eks ole). Igal juhul keskmiselt tundub vanematele inimestele aeg kiiremini mööduvat. Homme läheb jälle sõiduks...

Reede jah. Ma homme ka tööl, aga 4h ainult ja see ainult pood. Läheb nii kähku. Raske nädal olnud, täitsa väsinud. Vaimselt kurnav nädal mitmeski mõttes. Ootan nädalavahetust, ehkki tööl ja peale seda vaja koristada. Mees õnneks koristab osa, kuniks ma tööl.

Hakkasin siin ajaviiteks kokku lugema plusse ja miinuseid, sarnasusi ja erinevusi, mis on vanal heal foorumil ja FB huvigrupil. Ükskõik millisel. FB-s tekib gruppe nagu seeni pärast vihma. Mulle meeldib vist foorum rohkem, kuigi suurem osa elust on kogunenud FB-sse.

Mulle meeldib ka foorum rohkem. Facebookis on muidugi huvitav, aga siiski,midagi jääb puudu. Näiteks Pätsiku pesakonnast ja üldse oma hoiuloomadest ma ei ole seal midagi kirjutanud, aga siin hea meelega. Täna viisime pojad kõik rihmaotsas välja, nüüd julgesid nad ringi liikuda, isegi mõni jooksis ja ajas juba ninaga lumes mingeid lõhnu taga.
Umbes 10 minutit said olla, siis hakkasid värisema ja tõime tuppa.

Lõunani olin tööl, siis koristasin. Põrandad jäid homseks, ei viitsinud rohkem. Kõik muu on puhas. Vaatasime pea 3h filmi, varsti magama. Homme puhkepäev ja õhtul Tallinnasse.

Facebooki väga mitmetel põhjustel ei kasuta ega hakkagi kasutama. Kasutan erinevaid foorumeid ja puhtalt sõnumivahetusprogramme (täisklaviatuuriga arvutis).

Pikk päev. Muuhulgas sai eriti oluline objekt üles tassitud. Eriti oluline objekt kaalus isiklike kogemuste põhjal rohkem. kui keskmine pisike purilennuk.