www.pisi.ee

Tea, kas täiskuu mõjub, või mis, aga... jõudsin just ühelt esinemiselt koju... kui ikka midagi peab viltu minema, siis ka läheb... muidu täitsa hästi, tavaliste pisiviperustega, mida ikka juhtub, kuid aru ma ei taipa, kuidas täna lehvikud niimoodi suutsin valesti kätte võtta, et nad ei läinud õigel ajal lahti. Pool tantsu vehkisin poolkinniste lehvikutega ja päris õigesti lahti neid vist lõpuni ei saanudki.

Me tegime täna magamistoas remonti või noh, olgem ausad, tegelikult tegi elukaaslane, sest minu jaks on praegu nagu ta on... Homme tuleb jätkata. Me oleme sellel aastal üldse väga palju remonti teinud, peaaegu terves korteris. Mitte midagi suurt, aga seinad, põrandad, uus mööbel jne.
Nüüd tuleb elutoas diivanil täna "öösel" magada, edu mulle sellega mu niigi raskesti magamajäämisega.

Kaunist esimest adventi!
Ma lootsin, et saame selle aasta sees üleval toas plaaditud, aga kahjuks mehe vend ütles, et tal pole aega enne kui uuel aastal. Ei tea, kas alguses, keskpaigas või lõpupoole . Igatahes hetkel jääb remont pooleli.
Kui Karoliin homme kooli läheb, siis viskan tema vana vaiba ära. Eks ta hakkab uut ka süljega leotama, aga sinna pole midagi teha. Vähemalt reedeni seisab ikka puhas .

Mul on kohati unenägusid, kus ma eelmisel päeval poolelijäänud asju lõpetan. Nii ka täna. Mõned minutid peale ärkamist jõuab kohale, et ma pean nüüd ju kogu "tehtud" töö "uuesti" tegema.

Isapoolne vanaema helistas, soovis head esimest adventi.

Lugesin artiklit, mille järgi polnud piraatidel silmaklapp sageli mitte sellepärast, et nad ühest silmast ilma olid jäänud, vaid selle pärast, et nii sai tekilt laeva sisemusse minnes kiiresti klapi peast võtta ning kohe pimedusega harjunud silma kasutama hakata (valgest ruumist pimedasse minnes peavad silmad tavaliselt ikka päris tükk aega harjuma).

Ning, muide, Saturni põhjapoolusel on kuusnurk.

Lähen nüüd üht sõpra aitama.

Ei, ma ei ole unustanud. Jõudsin just trennis koju, Tallinnast. Enne panin jõuluehted välja, ehkki ilm on katastrofaalne. Eile õhtust saadik kallab vihma, terve tee Tallinnasse edasi-tagasi pidev laussadu. Vähemalt Star Fm-st olid eranditult ainult jõululaulud. Pooled lood tulid 3-4 korda kahe sõidu peale kokku. Hakkame Näo finaali vaatama.

Ma olen niiii väsinud. Ei tea millest täna see väsimus, öösel sai üsna hästi magada. Arton ärkas küll pool 7 juba. Tavaliselt magab poole kaheksani. Võibolla sellest olengi väsinud. Mitte, et varane ärkamine otseselt probleem on aga kuna ta muidu magab edasi. Korra ronin voodist välja, teen pai vms. Täna ka nagu jäi magama uuesti, ma kobisin ka voodisse, rõõmustasin, et saab veel tund aega magada. Ja enne kui magama jäin, siuke mõnus uni oli peal, kui Artoni voodist kostis tatatatata. Kohe eriti raske oli end siis uuesti püsti ajada ja terve päev selline uimane olla. Lähengi kohe magama ka.

Lumevaesed talved on vist juba harjumuseks saanud... vaatasin aknast välja hommikul ja mõtlesin, et imelik... lund sajab... ja alles järgmine mõte oli, et detsember ju, täiesti normaalne, et lund sajab...

Karoliini DNA analüüsi vastused tulid ära. Sealt selgub, et tal tugevad Soome juured. Suht halvad geenid, palju vähiriske ja soodumus paljudeks tõbedeks. Piima talumatust ei ole õnneks. Mina sain kinnitust, et ta vajab rasvasemat toitu võrreldes nn tavainimesega.Ainult üks asi pani imestama. Autismi ei tulnud kuskilt välja. Hoopis vastupidi, autismirisk pidi madalam olema. Autism aga tal ongi põhihaigus. Kõiges muus ma olen rahul ja usaldan neid vastuseid.

Tjah, lumevaeste "talvedega" oleme ammu harjunud. Just eile mõtlesin, et 4a pole valgeid jõule olnud, 5. aasta tulemas. Korraks jaanuaris viskab tibake lund maha ja külmemaks ja see paar nädalat on üldjuhul ka kogu talv. Ehk veebruaris ka korraks. Ja siis on kevad nii pikk ja vinduv, tänavu olid maikuuski korralikud öökülmad ju. Ja mitte alguses. Vanasti oli alati minu sünnipäevaks lumi maas (19. november) ja enam-vähem sellest ajast läks ja jäigi talvisemaks. Nüüd ei tasu valgetest jõuludestki unistada.
Minul on söök tehtud (2 kotletid, sibulaga ja ilma, kartul, kaste), homse ülejäägi juurde munanuudlid keedetud, viineripirukad ja kaneelirullid küpsetatud (tainas poest), nõudehunnik pestud. Just mõtlen, kas peaks nüüd põrandad ka tolmuimejaga üle käima või jätan selle homseks. Olime siin eelmine nädal mõlemad korralikult tatised, sutsu veelgi, pabersalfakaid iga pool laua peal, kass käib ja kisub neid ribadeks, terve maja on paberitükke täis, hommikul lohistas ühe terve magamistuppa voodi alla, ma ei tea, kust ta selle kätte sai. Ja ühe suurema hakkis just enne esikus ära. Nüüd magab mul kõrval.

Naljakas päev on olnud, aga väga midagi rääkida ei oska - natuke liiga väsinud, et väikest triviat kokku panna. Panin end libedasõidukoolitusele kirja, homme saab siis autoga uisutamist proovida. Täna oli umbes 50% kogu Eesti lumest minu auto peal.

Meil hakkab ka lõpuks midagi toimuma. Homme viiakse Arton jälle minema, st võetakse sidemed ja kateeter ära. Saab see "hea" elu otsa, homsest peab ise kõndima ja pissima hakkama. Lähengi kohe magama, homme on enne 7 äratus. Tullakse Artoni voodipesu vahetama. Ma küll ei saa aru, miks ei võiks sellega oodata pool tundi. Arton tavaliselt ärkvel pool 8. Äratame ikka lapse varem üles, et ta saaks kauem näljasena oodata. Kuna pannakse ta jälle narkoosi alla siis süüa ei tohi hommikul. Protseduur ise pidi umbes pool 9 hakkama. Aga vat uus voodipesu tuleb raudpolt kell 7 panna.

Ma ehtisin eile kodu ära, nüüd ilus jõulumeeleoluline kõik. Tegelikult ainult elutuba, aga see ongi peamine koht. Ma proovin millalgi mõned pildid ka teha, telefoni kaameraga ei suutnud jäädvustada kõike seda sädelust jne. Nägi piltidel palju koledam välja kui päriselt on. Proovin parema kaameraga teha, äkki õnnestub.

Ma hetkel püüan ennast "hulluks" guugeldada ja aru saada ühest analüüsi vastusest. Alates mu haiguse diagnoosist olen ma pooleldi iseseisvalt iseenda arstiks õppinud. Kõik analüüside ja uuringute vastused tulevad digiloosse ülesse peale vastuste saamist, nii et ma alati loen neid ja uurin ja tavalisi vereanalüüse on lihtne lahti seletada ja aru saada, info kõik olemas, kui vaid otsida, aga praegu tehti täpsemad analüüsid ehk siis immunoloogilised ja nendest arusaamine on juba märksa keerulisem. Praegu näiteks püüan aru saada, mis on CD20 veres, mida see täpselt teeb ja milline selle näit olema peab. Samas on huvitav ka uurida ja aru saada. Mul on väga hea raviarst ka, kes võtab mind nagu niiöelda tarka inimest ja juba teab, et ma olen ise enda analüüse vaadanud enne minekut ja põhimõtteliselt juba tean, mis ta mulle ütleb ja ta alati selgitab ka väga hea meelega mulle kõike, mida ma teada tahan. Olen väga palju kohanud neid arste, kes võtavad patsiente nagu lollikesi, kes ei saa ise millestki aru ja kellele polegi vaja nende terviseandmeid lahti seletada. Ja ega minu haiguse algstaadiumis ei uskunud mu perearst ka minu kaebusi, arvas, et noh, tüüpiline patsient, kujutab kõike omale ette sada korda hullemalt. Pidi siis aga ise tunnistama, et eksis (muidugi ta ei tunnistanud seda otseselt) ja saatis mind otse enda kabinetist EMOsse. Seal muidugi hakkas sama ring pihta ja mitmekordne uuesti minemine kuniks lõpuks taibati, et oih, tegelikult peaks sind haiglasse panema. Eks kindlasti ole ka see kohati õigustatud, et ongi neid ülepõdevaid inimesi, kuid niimoodi võib päriselt vaevustes oleva haige inimese väga kehva seisundisse lõpuks viia, kui ei usuta. Õnneks neid väga häid arste on ka piisavalt palju nagu seda on minu raviarst. Aga olen ka sellise otsa sattunud, kes ütles mu hormoontablettidest paiste ja ümmarguseks muutunud näo peale "tüüpiline eesti sea nägu"...

Tervitusi unetute klubist! Eks ma jäin jälle õhtul kella kuue ajal teleka ette magama ja ärkasin üheksa ajal... pole siis ime, et praegu ärkvel vahin. Mul oli siin tigudega huvitav keiss üleeile. Nimelt avastasin, et kõik tumeda kehaga teotited olid ennast kollektiivselt magama sättinud... teises kastis valged tited söövad ja kasvavad vahetpidamata (mul nad eraldi). Suured teod ka mõlemad magasid. Teotited said veidi sooja dušši ja värske aluspanu, eilseks olid kõik uinaku katkestanud. Näppisin suuri tigusid ka veidi, üks nüüd toimetab, teine tukub edasi... Palun mulle nüüd ka natuke und!

Flo, ma võin sulle seda und jagada küll. Mul seda ülearugi. Üks väga kehv öö on seljataga. Arton ärkas tihti, õmblused segavad ja tahtis kratsida. Kella kuuest alates ei tohtinud juua ka enam anda, ja siis ta sai eriti tigedaks. Vaesed kõrvalpalati inimesed. Õnneks rahukes ruttu siiski. Pärast seitset tuldi siis voodipesu vahetama ja tõstsin Artoni ratastooli. Tüüp pani koridori ajama. Nii me siis hommikul mööda koridore sõitsime. Mängutuba tehti ka meie jaoks varem lahti. Pool 9 tuldi talle järele ja ma nüüd pikutan palatis ja üritan mitte magama jääda.

Jalutasime Pätsuga kesklinna poole, kui äkki Maxima juures hakati rakette taevasse laskma. Nagu sõda lahti. Pätsul aga head närvid! Isegi ei võpatanud. Pöörasime kodu poole tagasi, mul hea meel, et aastavahetuse ajal on loodetavasti samuti rahulik. Kõik mu eelmised koerad on jubedalt kartnud ja uue aasta saabumine on olnud ülimalt stressirohke.
Miks aga nii vara juba paugutama peab .

Oleks peaagu unustanud täna postitada. Koristasin põrandas ära ja triikisin hunniku pesu ära. Nüüd ootan meest koju. Homme meil töökaaslastega jõulupidu.

Mingisugune üritus?

Autoga uisutamas käidud. Ilmselt õige aeg harjutamiseks ka, tagasi sõites oli juba päris korralik lumesadu. Nüüdseks on aknast välja vaadates maa juba täitsa-täitsa valge. Loomahull kindlasti rõõmustab, ning tuttavad lumelaudurid ka. Ise suusatama pole juba mitu aastat jõudnud, ehk see aasta õnnestub?

Mul veel paar asja vaja homseks valmis panna ... ja pool lõhet ära küpsetada.

Kas keegi saab aru, kuidas nüüd hakkab olema see väljaspool ELi kaupade tellimise maksustamine? Mul jäi segaseks, et kas kõik pakid tuleb ära deklareerida või kuidas seda käibemaksu nüüd võtma hakatakse?

Kirjutan esinemise jaoks plaati... juba mitmes kord Nero programmi kasutades üks lugu hakib, windowsi media playeriga saavad lood kenasti, aga lugudele ei saa pikemaid vahesid jätta.

Jälle muudetakse mingeid maksuseadusi? brrr... Aga kaasa rääkida ei oska, ise pole kunagi väljastpoolt EU-d midagi tellinud ja niipea pole plaanis tellida ka.

Ei oska ka seadustes kaasa rääkida. Tavaliselt tulevad mulle muudatused suure üllatusena. Just lehest lugesin, et 2018 tuleb sotsiaalvaldkonnas muutuse aasta. Peaks ennast kurssi viima, mida oodata. No näiteks toimetulekupiir tõuseb täiskasvanutel seniselt 130 eurolt 140 euroni ja lastel 168 euroni kuus. Jaanuarist suureneb ka nn emapension, represseeritute toetus tõuseb ja mis väga oluline - matusetoetus hakkab taas kehtima, kuni 250 eurot. Memm, kelle juures lehte lugesin, teatas selle peale, et tema siis enne ei sure, kui uuel aastal!

Uuh... Ma juba praegugi olen midagi pidanud deklareerima ja volitusi kirjutama, kui mõnest suuremast poest või kallimaid esemeid ostan. Mis siis veel nüüd saama hakkab, ei teagi...

Hmm. Ise olen CD/DVDde põletamiseks põhiliselt Braserot kasutanud, kuid see vist puhtalt Unixilaadsetele (erinevate Linuxite distributsioonid jmt). Mäletamist mööda sai sellega suvalisi vahesid jätta küll.

Me saime täna koju!
Küll on hea lõpuks ometi kodus olla. Vaatasime igast saateid järele. Haiglas ei saanud midagi vaadata. Kuigi telekas oli olemas, siis seal oli põhimõtteliselt ainult etv ja etv2, muud kanalid olid Soome keeles. Ja ega polnud sellist aegagi, et vaadata.

Mina ka lõpuks kodus. Nii imeilus talvine on, eile tuli meil ka lumi maha. Õhtul sadas ja hommikul oli ka auto lumine. Puud on ka pisut lumised. No ikka 5cm tuleb ära lund. Ja ära polegi sulanud veel, ehkki plussis. Praegu isegi külmetab õrnalt.

Tõepoolest ilus talveilm on praegu väljas, nagu muinasjutus...Viisime kutsikad esimest korda õueõhku nuusutama. Jope sees, pea väljas . Mõned kartsid, mõned olid uudishimulikud. Nii tahaks neid maha ka panna, aga vaktsineerimata...Pean uurima, kas oleks ok neid oma hoovis jalutada. Tahaks neid õue pissima õpetada. Seda Emajõge, mis toas voolab, on juba päris väsitav koristada.

Ma tulin just reumatoloogi vastuvõtult. Jaanuaris lähen siis jälle tilgutite alla 2 korda, kui muidugi latentse tuberkuloosi analüüs korras on, aga see suure tõenäosusega ka on. Ja kuna bioloogiline ravi mul immuunsuse nõrgaks teeb, siis soovitas arst teha ühe vaktsiini, mis mulle siis täna tehti. Nimi mul küll meelde ei jäänud. Võibolla arvel on kirjas, aga vaevalt see kedagi huvitab nagunii. Igatahes jah, ma juba ootan enda "tilkuma minekut" nagu õed ütlevad, võibolla naljakas kuulda, et keegi sellist asja ootab, aga esiteks on seal päevaravis enamjaolt nii mõnus õhkkond tänu nii toredatele õdedele ja teiseks mõned kuud peale seda ravi hakkab mul alati parem. Kohati on imelik mõelda, et ma saan tänu riigile niiiiiii kallist ravimit tasuta ja siis see mulle soontesse voolab ja ma siis sellise varandusega ringi käin koguaeg ilma et keegi seda teaks. Ma olen küll enda elu lõpuks väga väärtuslik.

Täna oli tore päev. Tööpäev venis küll tavalisest mitme tunni võrra pikemaks ja tänu sellele trenni ei jõudnud, aga ikkagi oli tore.

Meil pea kogu lumi sulanud. Eile veel oli 4-5cm nagu teda maha tuli, täna on päev otsa hästi sula olnud ja vihma tibanud, teede ääres kokkulükatud vesiseid valle on veel. Rohkem pole miskit imetleda, must ja märg ja ilge.

*vaatab aknast välja* Majatagune (siin Tartumail) on mul küll täiesti valge, mis valge... Peaks ühe kasti viimaks kokku pakkima ja teele saatma. Isegi sellega pikalt viivitatud.

Nädalavahetus alanud, Karoliinil kõht täis söödetud, kutsikad kolistavad oma tühja kausiga, vihjates, et võiks nagu arvuti juba käest panna ja seda täitma asuda.
Mind ei häiri niivõrd lume sulamine, kui libedus. Hommikul oli kohati päris libe. Paar päeva tagasi lendasin käpuli, Pätsu pääses lahti ja autotee oli lähedal. Õnneks ta vist ei saanud arugi, et lahti oli, liikus ikka samas tempos ja tuli kutsumise peale juurde. Ma kardan lahtiselt liikuvaid koeri, eriti suuri, kuna Pätsik on pisike. Meil on väga vedanud, et Türil enamasti jalutatakse koeri rihmas või on nad turvaliselt aia taga. Paar hiiglast on tahtnud tulla tutvust tegema, aga ma ei riski. Päts pistab ka röökima suurte peale ja ma ei tea, millega see lõppeda võib. Peremehed - perenaised küll karjuvad, et ei ole vaja karta, ta tahab ainult mängida, on ülisõbralik musikoer jne. .Ühe pontu peremees nii muhedalt ütles, et tema suur poiss pole veel kedagi hammustanud. Aga võib olla pole talle ka mingi valge nähvits ninna karanud.