www.pisi.ee

Pöialpoissi ei mäleta, et ma looduses näinud oleks Pisi-pisikene ja üsna harv. Kõige meeldejäävam kohtumine haruldase linnuga Eestis oli vast kord rattaga sõites, kui kraavist otse meie kõrvalt tõusis õhku must-toonekurg, ja lendas kõrgust võttes metsa ja tee vahel meiega paralleelselt.

Muuhulgas kuulsin, et paberkäterätikuid ei tasu veega alla lasta. Erinevalt tualettpaberist, mis märjaks saades pudruks laguneb, on paberkäterättides selle vältimiseks sees peenikesed plast või riidekiud, mis on üsna vastupidavad. Reoveepuhastusjaamad selle üle eriti õnnelikud ei ole -- puhastusseadmed iga natukese aja tagant sellistest "juustest" umbes.

Ma olin väga üllatunud, kui nägin ühes Fb postituses videot, kuidas poest ostetud muffinist tulid veega leotamisel välja mingid tugevad kiud, täiesti söödamatu materjal oli sees.
Eile oli mu ämmal väike juubel - 75 ja meie pulma-aastapäev - 22.

Selle peale tuleb mulle meelde, kuidas täditütar naturaalset mangot pankoogitaignale lisas. Ei soovitanud -- maitsev on küll, kuid pannkoogid näevad väga karvased välja...

Viimastel päevadel olen mõelnud selle Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu peale, millest selgus, et viimastel aastatel on hooldajate suitsiidide arv suurenenud. 2006 - 2016 on endalt elu võtnud 22 hooldajat. Kurb statistika ja ega tõesti hooldajate argipäev pole kerge, isegi , kui hooldad vaid üht inimest. Kõige hullemas seisus on need, kes töötavad hooldajana ja koju tulles ootab ees lähedane, kes vajab hooldust ja kui siis endal on veel mingid tervisehädad või muud mured, siis võivad küll lained pea kohal kokku lüüa juba ainult sellepärast, et puhkust ja vaheldust lihtsalt pole.

Jaah... Osade ametikohtade elu on karm. Endid on rohkem politseinike elu puudutanud... Ka nii, et viimane pilt, kus inimene veel elus on, on meie tehtud.

Sõin hommikust, kuulen, krõps krõps toks. Aknalaual minu kõrval on sootihane ja juba otsib süüa. Ilmselt mäletab, et me talviti just selle akna peale toitu välja paneme -- seda tüüpi tihastel on imetabane mälu, tuhandeid "varasalvi" suudavad meeles pidada. Varsti peale seda kuulen, et keegi allkorrusel laamendab. Korraks mõtlesin, et koer, kuid too on ju õues. Lähen siis vaatama, ja ülla-ülla, rasvatihane lendab trepist üles ja mulle vastu... Meil viimasel ajal satub palju linde sisse, kuidagi läbi ventilatsiooni ja isegi ahju. Tegin külalisest pilti ja saatsin ta rõduuksest välja. Kaugele ei lennanud. Istus samasse minust kolme meetri kaugusele kirsi otsa ja vaatas mind suurt elukat, pea viltu.

Selaginelli hankisin endale. See on selline naljakas "sammalpiuu".

Selleks ajaks kui Lind mantli selga sai rabistas õues juba vihma sadada. Vast lükkan oma välisõhulised toimetused homsesse.

Päevad tunduvad juba nii lühikesed. Karoliin on sellel nädalal veel kodus. Jalg muutub ikka tugevamaks. Järgmisel nädalal jõuab juba kindlasti koolini kõndida.
Söön viirpuu marju, nii head.

Kiirelt läinud päev...nüüd jooksen kohe palvegruppi. Täna sai lahendatud eile kadunud munakarbi mõistatus. Toodi mulle munad uksetaha ja karp läks jalutama. Tuli välja, et üks tuttav vaimse puudega mees, kes siin tööl oli, arvas, et see talle pandud ja võttis kaasa.

Viimasel ajal kipun just sel kellaajal uniseks muutuma. Huvitav, kaua seekord läheb, enne kui hommikuinimesest taas õhtuinimeseks moondun? Enamasti käib see üsna järsku.

Hommik. Söön ära, siis lähen kontorisse ja sealt edasi koos kolleegidega Tallinna poole. Tõenäoliseltpäris õhtuni välja ei jookse, kuid mina sa tea. Mul on veel hiljem linna (tagasi siinmail, mitte Tallinnas) tegemist.

Täna on rahvusvaheline loomakaitsepäev. Kõigil, kes soovivad anda oma panuse loomade heaks, on võimalus helistada 900 23 23 ( Loomapäästegrupp ) ja annetada 10 eurot. See on kohutav, kui palju leitakse hüljatud kassipoegi, kes enamus kõik on haiged, tiined emased on veel tänavatel hulkumas ja ööd muutuvad järjest külmemateks. Kahju, et kodu kummist pole...

Jaah... Hulkuvad kassid on probleemiks nii kassidele endale kui loodusele.

Sellise "poolmetsiku" looma elu on karm. Teised kassid, kullid, autod ... iga kord, kui vanematele külla sõidan, näen tee peal, et keegi on lõpu leidnud. Ise olen paar korda pidanud ka kassi pärast pidurile vajutama (siiani õnnelikult) -- esimest korda, kusjuures, autokooli eksamit sooritades. Ilus kass oli, pika karvaga ja sokolaadikarva, kohe näha, et kellegi lemmikloom. Aga möirgava pooleteisttonnise põlevate silmadega eluka tõttu ei raatsinud sammugi kiirendada.

Teiselt poolt, hulkuvad kassid on kütid, kes lisaks kiirtele ja muudele inimese jaoks "kahjuritele" püüavad ka karihiiri, linde... Ainuüksi USAs tapavad hulkuvad kassid aastas 1-2 miljardit lindu. Kui inimesi nii palju sureks, poleks meid poole tosina aasta pärast enam ollagi. Ja see on ühe (kuigi suuremapoolse) riigi kohta.

Mõnus õhtu. Tütar tuli külla ja jutustamist jätkub kauemaks. Ime, et ma postitamist ära ei unustanud.

Mõnus soe sügisõhtu. Saatsin tütre rongile, kahju on, et ta homseni jääda ei saanud. Sain täna kirikust uue raamatu pealkirjaga "Viimaste päevade sündmused", juba sirvisin läbi ja hakkan seda põhjalikult algusest peale lugema, väga huvitavad teemad.

Vaikne päev. Lugesin just igasugu kvantjubinate kohta. Mingi tõenäolsusega hakkan nendega tegelema. Või siis hajusandmesalvestussüsteemidega.

Oeh, sain just teada, et homme tuleb korstnapühkija. See päev on üks jubedamaid mulle igal sügisel. Tuleb seda tahma jälle koristada, sest ükskõik kui hoolikalt ta puhastab, ikkagi seda lendab... No ilmselgelt mul on ka liiga palju nipsasjakesi, mis ma suure hirmuga siis ära eest koristan ja linaga katan . Mul on kindlasti mingit sorti tahmafoobia .

Rahulik päev. Natuke unine ka. Järgmine nädal tuleb seevastu väga tihe... Peaks külmkapi ka uuesti üles sulatama. See on endale uue "kasuka" jõudnud hankida.

Tänapäeva inimeste liikumisharjumusi ei saa enam täpselt mobiilide positsioneerimisandmeid kasutades hinnata nagu kümme aastat tagasi -- eriti koolilaste ja üliõpilaste seas on väga palju neid, kes oma mobiilseid seadmeid kasutavad ainult wifi jaoks.

Suurpuhastus peale korstnapühkija käimist... . Seekord tuli kuidagi eriti palju tahma. Nad ei kasutanud tolmuimejat ka, ainult harjad, pannid, kulbid. Aga vähemalt on puhas jälle.

Hommik. Karoliini põlv on veel õrn, libises väljas ja jälle lonkab...Ega nüüd enne kooli ei saagi, kui alles peale vaheaega.

Õhtu. Tänane päev on koosolekuid täis. Homme on veel vähemalt üks. Eks näis, kuidas sellega läheb.

Koosolekud peetud. Nüüd läheb tööpäev ilmselt vähe tavapärasemat rada pidi edasi, ehkki ebaharilikus töökohas.

Küll oli täna soe. Käisin Pontsuga jalutamas, järas rohtu pidevalt, eks nüüd läheb suuremaks oksendamiseks. Võib - olla ongi seda juba tehtud...lähen neile kohe maksa serveerima, eks siis näha ole.

Tegin täna pontshikuid. Umbes poole tegemise ajal sain nipi kätte, kuidas peab neid küpsetama. Panin algul liiga palju õli ja lasin liiga pruuniks. Lõpp oli juba täitsa söödav, aga viimased suutsid mind jälle üllatada - jäid potti koos õliga veidikeseks ja tõmbasid nagu käsnad selle õli omale sisse. Hammustades arvatavasti peab ettevaatlik olema - õli pritsib kahte lehte .

Ilus soe ilm oli. Käisin inimestega väljas söömas. Nüüd mängin beta-testijat. Siiani pole suutnud midagi katki teha.

Reede! Täna peab arsti juurde minema, aga muidu nagu reede ikka, memmed läbi käia ja homseks hingamispäevaks valmistuda. Homme on lõikustänupüha.

Puud on kõik juba kollased. Sügis on käes. Ilmselt saab autole nädalavahetusel talverehvid alla panna -- siinmail olevat juba öökülma olnud, ja sellega seoses kiilasjääd.

Täna oli kirikus tavapärasest pidulikum. Tähistasime lõikustänupüha, laud oli kaetud hea - paremaga aiast ja põllult. Pärast istusime koos söögilauas.

Vaiksemapoolne päev. Soe. Mustikataimed on väga punased, nagu pisikesed vahtrad. Sõime "Hiinaka" toitu. Nüüd ilmselt hakkan homseks ülesandeid ette valmistama.

Selline tore pühapäev oma naljadega. Hommikul kohe Pontsu tormas mu jalgade vahelt uksest välja, no hea küll, mõtlesin, kui sa kord juba väljas oled, käime siis õues ka ära. Läksimegi, aga eemal langetati puud ja see kukkus sellise sahinaga, et Ponts tõusis tagajalgadele ja näugus tuppa. Oligi meil värske õhk selleks korraks nuusutatud. Siis oli kiriku võti kadunud. Andsin ta eile ühe proua kätte ja väitis, et tõi tagasi, aga no pole selle kapi peal, kus ta pidi olema. Lõpuks saime aru, et ta mõtles kiriku esikus olevat kappi, mitte meie esiku oma.
Homme varahommikul pean minema vereproovi andma, püüan täna eriti tervislikult süüa, hommikul saialill, täisterajahuvahvlid, ingver, mesi, ebaküdoonia, viirpuumarjad, õhtul närin peeti, porgandit ja kabatshokki. Õunu kahjuks pole, aga neid sain eile süüa.
Teksti kirjutan uuest Meie Ajast: "Pühakiri õpetab meid, et otsige esiti Jumala riiki, siis saate kõike muud pealekauba. Kõige väärtuslikuma õpetuse allikas on Piibel. Kui me õpime tundma Jumala riigi seadusi, ja me teame, et Jumal ongi tarkuse allikas, siis saame ka meie sellest tarkusest osa. Rakendades Piibli õpetusi, saame suurima olemasoleva lootuse osalisteks. Jumal avab meile järjest uusi tarkusi, mis selles põhjatus kullaaugus kirjas on. Ta on hell ja armastav, lahke südamega Isa, kes tahab oma lastele parimat. Kutsun sind, hea lugeja, uurima, õppima, kaevuma veel sügavamale Jumala Sõnasse."