Postitamismäng vol. 8 - postitamisteema

[flo]

Musta ploomiga praekapsas on hea tõesti, mul ka seda pühapäevaks varutud. Aga muidu... laekusin kohalikult jõulupeolt. Võitsin jõululoteriiga vahuveini ja 300 g šokolaadi... läheb peoks! Ei, tegelikult hoian seda kraami aastavahetuseks.

[Kuldhai]

Ilus rahulik hingamispäev. Kirikus käidud, nüüd ootan Mariini koju. Varsti poodi süüa ostma. Mind hakkas ka see musta ploomiga kapsas huvitama, vaatan, kas leian.
Pildil Pontsu peremehe toas kapil aelemas.

[Lind1100]

Andsin emale jõulukingid üle - natuke vara küll, kuid ega elusaid asju ei saagi samas majas olles kaua peita. Muuga veel ootab. Õhtul on 3/4 perega plaanis kinno minna (vend on filmi juba näinud).

Ema vaatas veel varaste hommikutundideni "Gone Girl"-i; tema üldmulje oli sama, mis minul - üsna tigedakstegev film, eriti lõpp. Ise loen järjekordset raamatut, Hendrik Groeni Salapäevik ... üsna teistsugune, kui mu tavaline lugemismaterjal.

Tundub, et leiab kinnitust hüpotees, et lumesadude esinemine on korrelatsioonis minu vajadusega autot kasutada. Viimased poolteist kuud on küll väga täpselt käinud see asi.

[Loomahull]

Varsti sauna. Teised ehivad kuuske. Ei oska tuhkagi rääkida täna. Jube tuul ja paduvihm päev otsa, väkkk.

[Keilyke]

Saaremaal ka vihma sadanud päev otsa. Mingit jõulutunnet pole nii.
Käisime täna mu vennal külas. Tagasitulles muidugi Arton tegi autos väikse powernapi ja nüüd ei taha magama jääda. Ma ammu magaks juba.

[Cresty]

Kauneid jõule!!
Me jagasime kingid juba täna, 23ndal siis, ära ja homme vaatame filme ja sööme ja chillime niisama.
Tegin telefoniga mõned pildid ka meie jõuludekoratsioonidest:

[Lind1100]

Kinos käidud. Ütleks, et suurel ekraanil täiesti vaadatav film, kuid erilist väga midagi polnud. Stampne.

Öösel/varahommikul tundus miskine kõvem torm olevat - natuke vingemat tuult on praegugi, kuusk akna taga kohati kõigub üsna metronoomina, aga seda müha, mis paar tundi tagasi, enam mitte. Vahepeal oli tunne justkui oleks keegi akent lumepalliga visanud, tuulest käis tümps ära. Kuna ma sellest juba niikuinii üleval olin, vaatasin tuttavatega varahommikul õudusfilmi... Eile mahasadanud lumi on, paraku, täiesti haihtunud. Ehk tuleb veel tagasi (nii selleks ajaks, kui tuleb autosse istuda, eks ole), kuigi hetkel on ka pilved enamikus minema seilanud. Õhtul läheme isapoolsete vanavanemate juurde jõululõunale.

Tartu ülikoolil pole enam rektorit... Ootamatult. Eile õhtust siis selline uudis...

[Loomahull]

Ei oska miskit kirjutada jälle. Eks siis häid jõule ja kõike muud. Tegin abikaasale jõulukingi, aga ta ei tea. Meil oli enam-vähem vaikiv kokkulepe, et vastastikku jõulukinkidega jamama ei hakka, aga mina pole tegelikult milleski kokku leppinud. Kui ma seda nägin, ei saanud ostmata jätta.

[Kuldhai]

Ja ongi jõulud...Käisime kirikus ja istusime perega koos. Sain Mariinilt kingiks raamatu Reketiga tüdruk, homme hakkan lugema, tahtsin täna alustada, aga niipalju nõusid pesta ja muud teha, et ei jõua. Raamatus on ka Kaia Kanepi autogramm, see oli mulle suur üllatus. Ah jaa, veel sain uue mobla, mida oligi väga vaja. Alguses on võõras, aga küll varsti ära harjun.


Selline on minu pisikuuseke.
Kauneid jõulupühi!

[Keilyke]

Kauneid pühi meie poolt ka!
Kõht head-paremat täis, kingid jagatud..nüüd nostalgitseme ja kuulame youtubest vanu lugusid.

[flo]

Häid jõule siit ka! Juba teist aastat olen oma vanavanemate ja vanavanavanemate haudadel käimise jätnud öösse... hiliseid jalutajaid on teisigi. Ilus, vaikne, rahulik... no ja loomulikult on põlevate küünalde efekt öösel hoopis midagi muud kui päeval või õhtuhämaras...

[Cresty]

Ma sätin magama praegu. Tänane päev oli mõnus ja rahulik. Vaatasime filme, sõime jõulusööki ja jõime coca-colat. Mu sõltuvus on coca ja ma pean sellest lahti saama kuidagi. Eriti hea on see uus laimiga coca.

[flo]

Päev peaaegu õhtal juba... käisin korra töölt läbi, lindudele, kaladele ja küülikule süüa andmas.

[Loomahull]

Jälle ei oska miskit asjalikku kirjutada. Homme lähme koju! Siis hakkab minipuhkus! Ja peab hakkama aastavahetuse menüüd mõtlema.

[Kuldhai]

Käisime surnuaias. Hämaras oli nii ilus , pühalik ja pidulik, küünlad põlesid peaaegu iga haua peal. Panime küünlad headele tuttavatele, vanapaarile. Käisime neid hooldamas ja peale abikaasa surma jäi mees leinama nii sügavalt, et ei pidanud kaua vastu...kümme kuud hiljem läks naise kõrvale puhkama. Puhake rahus, kallid Leonid ja Linda! Me imetlesime seda suurt armastust, mis teie vahel oli!

[Lind1100]

Ilmselt olen praegu siin majas varaseim ärkaja - nii umbes seitsmest üleval. Natuke peale kahtteist hakkasid esimesed teised inimesed ennast natuke liigutama. Ehk siis ühesõnaga rahulik päev (mul õnnestus selleks ajaks, kui teised liigutama hakkasid, uuesti tukastama jääda). Lugesin veel ühe raamatu läbi.

Eilne jõululõuna oli tore. Sõime ennast heast toidust ümmarguseks ja rääkisime maast ja ilmast.

[Keilyke]

Me käisime ka täna surnuaias isa ja vanaema haual. Pärast käisime maal, pärast isa lahkumist seisab vana maja tühjana, vennad vaikselt remondivad ja ehitavad seal. Venna tütrel oli eile sünnipäev ja sai drooni. Lennutas seda maja taga põllul. Suur lage maa ja siis ikka õnnestus see droon metsa lennutada. Siis otsisime tükk aega. Puu otsas oli lennanud. Õnneks ta tegi kergelt häält kui puldiga lähemale jõudsime aga enne pidime piisavalt lähedale jõudma.

[Cresty]

Ma just värvisin endal juukseid. Tavaliselt käin juuksuri juures, aga mõtlesin, et proovin jälle ise. Sattusin väga hea lõhnaga värvi otsa, millel pole seda kohutavat kanget silmi kipitama panevat haisu. Varsti lähen maha pesema ja siis jälle ilusad ühtlast värvi juuksed.
Mul on viimasel ajal jälle uni paigast ära. Raske magama jääda ja raske üles ärgata. Või siis raske magada ja ärkan koguaeg üles.

[flo]

Olen täna teinud seebikate vaatamise maratoni... pool päeva teleka ees... tea, kas on kuuseis selline või mis, aga silmad on kogu aeg märjad...

[Lind1100]

Tehnika on Maise maailma pisikeseks muutnud. Kunagi oli ka Eesti ühest otsast teise jõudmine päeva tegu, nüüd räägid kell kolm veel vanematega juttu ja kuueks oled kodus, pea kahesaja kilomeetri kaugusel. (Huvitav, kas ma olen viimane põlvkond, kelle puhul isiklik auto veel tavaline nähtus on?) Päevaga jõuab vajadusel kasvõi teisele poole maakera. Ja kui sõber Ühendkuningriikides magama läheb, saab kohe lihtsalt alustada juttu sõbraga Ühendriikudes. Paari sõrmeliigutusega. Aga lähim Päikesesüsteemiväline planeet on jätkuvalt ilmatuma kaugel. Kedagi tuvastamatut parafraseerides - elame maadeavastajate jaoks kehval ajal.

[Loomahull]

Vaat kui hilja peale ma täna jäänud. Ka kodus tagasi siis. Homme plaanis supikeetmine ja niisama täielik lebopäev, isegi uksest välja ei plaani minna. Hakkame Titanicut vaatama, kuna uuel aastal tänavu ei näita. Siis tuleb ise vaadata.

[Kuldhai]

Tänase päeva saavutuseks võib lugeda kutsikate pildistamise lõpuleviimise. Peagi algavad uute kodude otsingud ja kutsud peavad tahes-tahtmata poseerima ja ilusat nägu tegema. Klõpsisin päris palju, enne kui kõigist viiest enam-vähem normaalsed pildid sain.Ainult Laiguga läks ülikiirelt! Nii kui sülle sai, nii istus ja vaatas erksa näoga liikumatult minu poole! Sündinud modell! Teised vahtisid üles ja alla ja külje peale, kõike muud, aga mitte otse minu poole, kuigi ma püüdsin nende tähelepanu saada igasugu imelikke hääli tehes .
Õhtupoole tegin teeõhtuks kiluleibu ja teed. Oli tore õhtu...Laulsime veel jõululaule ja juttu jätkus kauemaks.

[Keilyke]

Ma ka kodus tagasi. Harjumatult vaikne on kodus, kui meest ja last pole. Süüa ka teha ei viitsinud, tellisin pitsat. Sätin nüüd ka kohe magama. Saab voodis laiutada,Saaremaal on poole kitsam voodi ja hommikuks tuleb Arton ka kaissu. Siis on vahepeal väiksed varbad näos, kassil vaja ka külje alla pugeda ja mees peab ka kuskile mahtuma.

[Cresty]

Kuldhai, näita meile ka pilte kutsikatest
Minu "kutsikas" siin kõrval maiustab maiusega praegu ja kui ma lähen näoga lähedale, et musi teha, siis uriseb. Ma olen küll pisikesest peale teda õpetanud, et minu peale ei tohi uriseda, kui süüa või maiustada ja siiamaani polegi probleemi olnud, alati lubanud rahulikult mul enda toidu juures olla ja teda paitada ja musitada, kuniks praeguseni siis.. Aga ma ei jäta jonni ja teen talle uuesti selgeks, et nii ei tohi ja ma ei võta tema sööki temalt ära. Mäletan, et kui ma pisikene olin ja maal vanavanemate juures olin, siis vanaisale hirmsasti meeldis koeri toiduga õrritada, et läheb ja võtab ära neilt toidu. Ma olin ise alles täielik titt, kui ma aru sain, kui vale selline käitumine on ja läksin ta peale alati närvi. Aga noh, tema tegi ikka, mida tema tahtis.
Rääkides sugulastest, siis paar nädalat tagasi suri mul isa ära (ainult 51-aastaselt), aga ma ei rääkinud sellest siin ja ausalt öeldes pole ise ka siiamaani kindel, et kuidas ma tundma ennast peaksin või mis oleks "õige" tunda ja kas üldse on olemas sellises olukorras mingit õiget ettenähtut viisi tundmist... nimelt ma teadsin enda isa kuni umbes mu 10-aastaseks saamiseni. Nagu paljudel- oli ta joodik ja ema põhimõtteliselt keelas mul temaga suhtlemise ära. Kunagi teismelisena otsisin ta uuesti üles internetis, aga ta ajas nii ebameeldivat juttu, et ma jätsin temaga suhtlemise sinnapaika. Nii et ta on mu isa, aga nagu ei ole ka. Tunnen küllaltki, et ta on nagu võõras inimene mulle, nii et ma ei oskagi mitte kuidagi ennast tunda tema surma osas. Ei tunne kurbust, ei mitte midagi otseselt.. tühi tunne on.

[flo]

Käisin täna meigikoolitusel... paari tunni jooksul saime nn teooria, et kuidas peaks nahahooldust tegema ja saime enda peal proovida tavalist päevameiki ja selle nn tuunimist õhtumeigiks. Ütlen ausalt, ma pole iial aru saanud, miks on vaja kümmet erinevat potsikut kreeme särke-värke, erinevaid pintsleid ja asju. Ja ei hakkagi aru saama. Üsna ebamugavalt tundsin ennast seal peegli ees endale värve näkku plötserdades. No ei ole minu jaoks, ei ole. Ega ma tulemusega rahule ka ei jäänud. Tagatipuks hakkasid silmad mingi asja peale vett ka jooksma, niiet pärast "sõjamaalingute" fotodele jäädvustamist koju jõudnuna olin saavutanud korralikud pandasilmad ja sundusin joonelt vannituppa ning pesin kogu selle krohvi endalt maha. Järgmine kord, kui on vaja ennast "ilusaks" teha, jätan selle lõbu professionaalidele. Või piirdun traditsioonilise ripsmetušši ja huuleläike kombinatsiooniga.

[Lind1100]

Cresty - eks ta kipub ikka nii olema, et sõpru saab valida, sugulasi aga mitte... Bioloogilises mõistes vanemaks võivad saada enamik inimesi, häid vanemaks olijad pole aga tingimata kõik sellesse rühma kuulujad. Natuke liiga palju olen näinud inimesi, kes süüdistavad iseennast, kuigi tegelikult on hoopis üks või mõlemad nende vanematest parajad koletised. Ei pruugi isegi vägivaldsed olla - ehk lihtsalt valetavad, on omakasupüüdlikud ja ei vaata oma lapsi kui omaenda inimesi, kelle arvamusega tuleb arvestada. Ka vastupidist juhtub - süüdistatakse ennast selles, kes enda lapsed on, põhjusega või põhjuseta.
Öeldakse, et veri on paksem kui vesi - blood is thicker than water. Samas, algselt oli see ütlus hoopis teistsugune - The blood of the covenant is thicker than the water of the womb. Ehk siis ligikaudu - vandekaaslase veri on paksem, kui lootevesi. Käis originaalis eelkõige koos võidelnud sõdurite kohta. Lähedaseks teevad inimesed ikka eelkõige koos läbielatud asjad, nii head kui halvad. Ning kokkusobivad mõtteviisid.
Ma mõnelt inimeselt olen küsinud, kuidas nad kellegisse suhtuksid siis, kui veresugulust ja/või ühist minevikku ei oleks - kas tegu on jätkuvalt kellegagi, keda sa tahaksid tunda? Kui ei, siis ei tasu ka sellele inimesele erikohtlemise omistamine ära... Ja siinkohal kõlab üsnagi nii, et tegu oli ebameeldivapoolse võõraga.
Kurb on, kui inimesed joodikuks hakkavad ja varakult otsa saavad. Muud ilmselt ise ei oskakski arvata. Tunded ei saagi õiged või valed olla. Tunded lihtsalt on.

Mul endal on vedanud. Minu enda isa on suurepärane inimene...

[Kuldhai]

Täna juba liiga unine, et kutsupilte näidata. Homme. Päev oli nii kiire, et alles praegu tegin arvuti lahti.
Head ööd!

[Loomahull]

Oleks peaaegu unustanud. Tulin pesemast tagasi. Titanic jääb homseks, vaatasime täna hoopis ühte teist filmi. Homme teen piparkoogitainast.

[Keilyke]

Sugulasi me tõepoolest valida ei saa. Minu enda isa oli ka suurepärane inimene, suurepärane isa aga kahjuks oli tal ka seesamune viinaviga küljes. Eks tal oli kurb ka, elas üksi, lapsed kõik mööda ilma laiali. Kui pärast surma käisime majas korrastamas, siis voodi kõrval oli tal suvel tehtud pilt; kus kõik lapsed ja lapselapsed peal. Muidugi käisime tal külas, kui saaremaal käisime. Viimati nägingi teda aasta tagasi, kui jõuludel külas käisin. Vahepeal märtsis olime ka saares paar päeva pulmaasju ajamas aga isa juurde ei jõudnud. Oleks ma siis teadnud, et kõigest kuu enne pulmi vend kirjutab, et isa leiti kodust surnuna.. talle ei meeldinud kunagi arsti juures käia ja see sai saatuslikuks. Oleks õigel ajal abi otsinud, oleks veel meiega. Tal oli veresoonte lubjumine ehk seedeorganid ei saanud enam verd. Ta oli paar korda kurtnud kõhuvalu aga siis valuvaigistit võtnud lihtsalt. Ühesõnaga hoidke oma tervist, kui miskit ikka häda teeb, siis tasub kontrollida!

Üsna kurvaks kiskus see tänane postitus nüüd. Tahtsin tegelikult hoopis muud rääkida aga las see jääb siis homsesse.

[Cresty]

Olen täiesti nõus teie kõigiga, et sugulasi valida ei saa.. Mul on üldse üks väga keeruline suguvõsa. Ega mul emaga ka vedanud pole. Tal pole küll viinaviga, aga minu isa viinaviga viis tema närvid metsa (tuli ka kätega emale vahel kallale jne) ja alates umbes 10-eluaastast elas ta seda kõike minu peal välja. Ja mitte üldse vahel või natukene, vaid kohutavalt palju. Ma olen välimuselt isale sarnane, seega võite arvata, kuidas mu emal oli lausa vastikustunne minu osas. Ma ei hakka siin lahti seletama seda kõike, sest seda oleks kohutavalt palju, mida rääkida, aga kokkuvõttes kannatasin vaimse vägivalla all kõik need aastad kuni sain 18 ja läksin päevapealt kodust minema. Noh, mu kasuisa ja ema tulid esmakordselt ka kätega tol päeval kallale, nii et võtsin enda käekoti ja läksin. Tagasi enam kunagi ei läinud, aga olen saanud hakkama ja mul oli koolist tohutult abi. Mul oli lihtsalt imeline sotsiaalpedagoog koolis. Ma ei tea, kus ja kas ma üldse oleksin veel olemas, kui mul poleks teda tol hetkel olnud ja mu elukaaslast.. ... Ka väga kurb positus minupoolt , aga ega selliseid teemasid on ka elus ja on kahjuks väga paljudel. Õnneks mul on suurepärane väike õde (16-aastane) ja praegu vaatamata kõigele ma ikkagi olen jälle hakanud suhtlema enda emaga, kuigi ta on samasugune edasi, karjub pidevalt mu õe peale ja enda vigadest aru ei saa.. Irooniline, aga ta on väga armastatud õpetaja lasteaias. Ta võtab oma lasteaia tööd lausa nagu püha ja niiii tohutult armastab seda ja neid lapsi seal, aga enda lastest räägib halvasti kodus kasuisaga ja karjub enda teismelise peale koguaeg, kes on supertubli koolis jne.. Tundub, et ta oskab väga hästi väikeste lastega hakkama saada, aga kui nad suureks kasvavad, siis ta ei tea enam, kuidas käituda.. mu õe puhul oli ka seda näha, kuidas ta püüdis teda võimalikult kaua enda "pisikese titana" hoida ja kasvatada. Nojah, mis teha, eksole. Eks ma suhtlen enda emaga praegu uuesti ainult selle tõttu, et mul täiesti vajaka jäi emaarmastusest alates 10-eluaastast.

flo, ma käisin ka mõne aasta eest meigikoolitusel, aga mitmekuusel ja meigikoolis. Meik, nagu ka kõik muud asjad elus, kas pakub huvi või ei paku. Mulle näiteks väga pakub huvi ja kui ma vaid viitsiks teistele meiki teha ja kui mu tervis vaid parem oleks, siis ehk oleksin meigikunstnik praegu. Ma ütlen täiesti ausalt, et youtube on palju parem koolitaja kui meigikool. Ja palju kreeme ja pintsleid- kõikidel asjadel on oma eesmärk ja teevad meigi tegemise lihtsamaks, kui teada mille jaoks iga asi on. Aga jah, turul on nii palju firmasid ja nii palju tooteid, et eriti alguses ajab selline valik küll pea segi. Mina aga olen õnnelik, et valik nii suur on ja tänulik, et on firmasid, kes ei kasuta loomseid koostisosi ja ei testi loomadel.