Postitas Lind1100 » 28. detsember 2017, 17:30
Cresty - ise kipun arvama, et kohati on need inimesed, kes vahepeal tunduvad mõistlikud ja kingitusi teevad isegi kõige hullemad, mis vaimsesse kahjusse puutub. Kui on püsivalt halb inimene, siis sellest saadakse kiiremini aru ja minnakse minema, kuid kui ainult vahel, siis kiputakse endale ütlema, et ta ju "tegelikult" armastab mind, lihtsalt mõnikord vihastub või on minus pettunud, või et ta "tavaliselt" on hea inimene, või siis loodetakse, et inimene muutub "rohkem heaks" kuna ta vahepeal justkui on... Ja niimoodi kulutatakse väga mitu aastat oma elust (ja närvidest) ära.
Meigiga ei tasu minu ligidale tulla - ei salli seda lõhna/tunnet/tolmust olekut. Samas, kunstitaiese tüüpi meik teiste inimeste peal võib huvitav olla. Selline, mis ei üritagi loomulik olla. Päris kehamaalingud on ka kohati huvitavad. See, missugune "loomulik" meik teiste inimeste peal välja näeb, mulle seevastu eriti ei sümpatiseeri. Näeb tolmune välja ja kipub natuke näomiimikat ära katma. Siis ei lähe enam näolime pisemad elemendid (nn microexpressions) näojoontega enam päriselt kokku, ja tekib selline väike robotiefekt...
Kuldhai - No kes kutsikast paremini nunnu näoga otsa vaadata oskab? Paraku, vaatama võiksin tulla, kuid endale koera ei võta ilmselt niipea. Reisin liiga palju ringi ja muud taolist. Kunagine suur unistus oleks mõni suurem suleline - hallpapagoi näiteks. Tema siis juba peaaegu inimese tasemel kaaslaseks. Praegu piirdun kanade (kes, muide, pole mitte lollid loomad) ja roheliste elusolenditega. Muidugi, vanematekodus on koer (Donna) ka, kuid teda pean pigem venna/isa koeraks.
Ma olen nüüd ametlikult vanem, kui eile. Midagi suurt ei viitsi korraldada (jõulude ning uusaasta vahel!), seega täna lihtsalt pisike kooskistumine koogi ja kohviga.
Inimesed, märgake head, mitte halba! Kõik pole nii nagu paistab.
Ettevaatust, rott on väljas!