Postitas Kuldhai » 30. märts 2018, 20:39
Olemegi jõudnud pühadeaega.
"Süütu Jumala Poeg rippus ristil. Tema ihu veritses piitsalöökidest, käed, mis olid sageli sirutunud õnnistusi jagama, olid nüüd naelutatud ristile. Jalad, mis olid olnud väsimatult armastuse teenistuses, olid löödud puu külge. Tema kuninglik pea oli kibuvitsakroonist vigastatud ja värisevatelt huultelt tuli hädahüüd. Kõik see, mida Jeesus kannatas - haavadest nirisev veri, piinav surmaheitlus, kirjeldamatu hingevalu, kui Isa oma palge Tema eest varjas - ütleb igale inimlapsele: Sinu pärast nõustus Jumala Poeg seda süükoormat kandma, sinu pärast võidab Ta surma ja avab sulle paradiisi väravad. Tema, kes vaigistas vihaseid laineid, ja kõndis vahustel voogudel, kes pani värisema kurjad vaimud ja sundis taanduma haigusel, kes avas pimeda silmad ja andis elu surnule, ohverdas end ristil armastusest sinu vastu. Tema, pattude Kandja, kannatas jumaliku õigluse viha ja sai sinu pärast patuseks."
"Ajastute igatsus" lk. 518.