Nii. Meie Hiiumaal jälle, Tiit on terve päeva metsas, esimene ühisjaht, kunagi õhtul tuleb. Vähemalt siiani olen ennast üsna normaalselt tundnud, mis jahti puudutab. Loodan, et ma jään ka siia nn vaiksesse status quo olekusse.
Ladusime Tiidu emaga puid natuke, ma ronisin riida peale ja aitasin kõrge riida ära lõpetada, ta ise ei ulata ja ronijat temast ka ei ole. Lugenud olen palju, nüüd tulin üles arvutisse, pean õppima hakkama. Eile enne sisehaiguste osakeksamit anti mingisugune nn kodune töö, 10 väidet paberil, mida peab kommenteerima (mida iganes see tähendab, ma ei tea täpselt), igatahes otsida materjalidest siis inffi selle kohta vms, ja 4 väitele peab 4 vastusevariandiga küsimused mõtlema. Oeh. Ei viitsi jannata sellega.
Ja no ei saa kuidagi mainimata jätta, et täna on 4. oktoober, täpselt 9 kuud pulmadeni.
4. kuupäevad on toredad, see aasta saab kuid maha arvutada, iga kuuga tuleb pulmapäev lähemale, järgmine aasta saab iga kuu pisikest pulma-kuupäeva tähistada.
Aga Marise lause: "Ma läksin täna mehele" oli ikka üle prahi lõbus.
Ma sain hommikul hea suutäie naerda. Selline abiellumine on ka jah päris mõnus, et lähedastele üllatus ja ise vaikselt ära registreerida, aga ma tahan ikka natuke pidu ka saada.
Ega meilgi mingit suurt pulma ei tule, aga no natuke ikka rohkemat kui tavaline sünnipäevaistumine. Mängu ja tantsu ja tralli ja natuke pulmatraditsioone. Ma plaanin loodetavasti ikka ühe korra elus abielluda, siis tahaks sellest päevast viimast võtta.
Ootan uut aastat väga, praegune 9 kuud on selline müstiline hoomamatu aeg veel. Samas vahel on tunne, et ei jõua ikka kõigega õigeks ajaks valmis. Küll jõuan, mõttetult stressi tekitama ei hakka ja no lõppeks on ikkagi aega maa ja ilm.