Postitas Merily » 25. juuni 2013, 00:55
Nüüd olen ma ametlikult närvis neljapäevase ARK sõidueksami pärast. Ma olen 95% kindel, et see pole mul viimane kord sinna eksamile minna, aga ikkagi mingi lootus on, et ehk naeratab mulle õnn ja tulen lubadega tagasi. Milline rõõm see oleks... Arvestades, et sõidutunnis teen ma endiselt suhteliselt palju väikeseid vigasid ja parkimine ei taha alati väga hästi välja tulla, siis on kahjuks see lootus ka juba närbuma hakanud. Õigupoolest ongi parkimine mul rohkem selline õnneasi, et kui tuleb välja, siis väga hästi ja kui mitte, siis ikka täiega metsa. Kui ma siin teiste inimestega sõidan, reisija koha peal, siis näen küll kõik vead ära, mis nad teevad ja kirun inimesi, kes parkida ei mõista, aga ise ma tihtipeale teen neid samu vigu. Ja kusjuures ma tean, et ma neid teen. Saan kohe aru, et vot nüüd läks untsu, aga teen ikkagi. Ok, kukun seekord läbi, saan uuesti teha, aga järgmisel korral on närv ju veel suurem, sest siis on eriti halb tunne, kui teisel korral läbi kukun. Ja ega raha päris puu otsas ka ei kasva.
Kalle, Ibäk, Ziblak, Sigur, Aili, Biru, Piu, Tärts, Ossa, Mustikas, Ants, Imbi, Kustav, Oskar.