Tänane päev ei ole mitte päiksekild, vaid üleni päikest täis, seda nii kaudses kui ka otseses mõttes.
Ma olin meeletult rõõmus juba hommikul, kiiresti loomad korda ja nõud puhtaks ja minema, poole 10 juba startisin Tartust, tavalisel tma sellel ajal veel loomi toidan ja rotipuuri pesen jne. Halja päikese all maale sõita- milline rõõm! Kaks nädalat linnas vangis olnud, maale, vabadusse, peenarde vahele!
Teated juba olid tulnud, et mu gladioolid tõusevad, ometi saan ma neid nupukesi näha ja otsida! Mul on tõusnud 90 gladioolisõpra, minu armast lillekest! 90 300-st esimese kahe nädalaga on suurepärane tulemus, ilmad on head, neid muudkui tuleb. Ainult põud, meeletu põud on, maa on tuhkkuiv. Uputasin üle kõik.
Kaks viimast peenart tegin valmis, ajasin tuha kokku. Oh mis rõõm oli isegi tolmutada, teades, et õhtul on saun, las käib muld üle pea! Türgi oad, hiina kapsad, peedid ja salateid on sai maha. Salatid võiks muidugi juba laual olla... Kurgid panin maha, peenar oli küll ammu valmis juba, rohi kenasti ära kõdunenud sees.
Tomatid on ilusad, olid küll peenikesd ja viletsad, aga täitsa tomati moodi. Porgand hakkab tõusma, niidikesi oli näha juba. Tuleks ainult nüüd vihma, vihma, see kuivus on kohutav. Homme õhtul tuleb maasikaid kasta, muidu ei saa sealt miskit. Ja gladioole nagunii uuesti. Ootan juba homset hommikut, kas homme on 100 täis. Võib olla küll.
Ja kõige lõpuks õppisin õues (ma mõrvaks igaühe, kes mind praegu maal tuppa sunnib, nii et võtsin oma anatoomia ja DNA-d ja sahhariidid ja bakterid ja kolisin õue), lesisin päikse käes ja tulemusena on mul valged bikiinid seljas.
Päike hakkas kenasti peale. Mul hea nahk, kiiresti võtab pruuniks ja kunagi ei kooru ega puneta ega tee mingeid lollusi. Nii et kui ma homme veel sama hästi õpin, siis linnas täitsa inimese moodi juba, ei ole valge vares enam.
Kui muidu on linna- ja maa-asjad lahus, siis paraku küüsi vahetada ei saa- küünealused on kenasti talutüdruklikult mullaga ära parkinud, nii et linnapreiliks hakates tuleb ilmselt tume küünelakk valida.