www.pisi.ee

Kas meriseale võib anda saia ja leiba?
minu oma ntx tahab väga kuivanud saia ja leiba...

yldiselt ei tohiks see talle midagi halba teha kõik taimne ja teradest ja teri söövad nad oma toidusees nigunii

Leiba ei tohiks eriti anda, kuna see on soolane ja siis tahavad loomad kohe juua, siis peab värske vesi tal olema kättesaadav.

nju see nigunii peaks olemas
ja soolane see ka oluliselt pole võibolla peenleib aga teraleib pole soolane ... ja sepik on hea ja sai ... kõigis neis tiba maitseaineid aga mitte niikatastroofiliselt et ullumoodi jooma ajada

siis on hea..
ega ta peenleiba tahagi

ma oma mäletamistmööda isegi loomaarstilt vist kysisin kunagi seda et kas seda tohib neile sööta .... ja ta niipalju kui mina mäletan ytles et vahelduseks võib igatlaadi asju proovida
nii et ma vahest annan oma nodzikutele ka ... kuigi nead pole sellest just erilises vaimustuses ... aga midagi halba see otseselt teha ei tohiks

kalakene kirjutas:Leiba ei tohiks eriti anda, kuna see on soolane ja siis tahavad loomad kohe juua, siis peab värske vesi tal olema kättesaadav.

Kas muidu ei pea??

(nokib natuke! )

Krõbistasin täna hommikul ise näkileiba süüa ja notsikud ajasid ka kõrvad kikki ja ninad püsti seda kuuldes. Andsin siis igale ühele killukese näkileiba, läks kõvaks ragistamiseks lahti.
Ega keegi ei arva, et see neile ebasobiv on?

Ma arvan, et näkileiba võivad nad süüa küll. See peaks hammastele ka hästi mõjuma. Veel soovitan anda neile saiakuivikuid (minu notsikud vaimustusest neist).

Kuivikuid saavad nad nagunii.
Arvasin ise, et ehk on näkileib liiga soolane.

Väiksemates kogustes näkileiba andes ei tohiks küll notsidega midagi juhtuda. Isegi olen leivakoorukesi-näkileiba vahel andnud. Elavad täitsa edasi veel

Aga kas midagi juhtub kui ei anna?
Mina pole üldse andnud, muidugi võin hakata andma, aga kas see oli siis suur kaotus ja kas koorikute andmine on vajalik?

Tegelikult mina arvan, et kuivanud koorikute andmine kulutab lihtsalt hambaid. Midagi lahti ei ole kui sa ei anna aga neile reeglina maitsevad.

Nu mina omasid mingit muud närimismaterjali pole järama suutnud meelitada, nii et hammaste lühemaks kulutamiseks on kuivik väga hea. Küllap siis ka näkileib. Aga ma arvan, et ma ei hakka seda omadele sama palju andma kui kuivikuid.

Praegu juhutun seda teemat lugema.. Eile hommikul ka minul põssa tegi väga nõulikku häält laua pealt, kui kuulis, kuidas ma näkileivaga krõbistasin. Lasin tal siis äärast natuke näksida. Midagi loomset see ju ei sisalda ja teravilja söövad põssad ju kuivtoidust ka. Ja soola pole seal ka minu meelest meeletult. Soola nad ju toidust muidu ni kui nii ei saa, ainult mineraalikivist.

Jumala tore, et võib anda...
Minu notsikule ka maitses see väga-väga aga ma ei julgenud talle nii väga seda anda... Ma mõtlesin, et see kahh ju nagu leib ja loomapoes öeldi mulle, et merisigadele leiba ei tohi anda...

Loomapoodide müüjad tihti isegi ei tea, keda nad müüvad, rääkimata kõigest muust. Mulle näiteks isegi loomaarst väitis, et kaht emast merisiga ei tohi mingil juhul koos kasvatada, et hakkavad hullusti kaklema, kahe isasega ei pidavat probleeme olema. Minu meelest oli see ikka vähe teistpidi. Nii et ikka ise tuleb kõik kahjuks üle uurida ja enamikke poemüüjaid küll mitte uskuda. Kahjuks
Kusjuures kui soolasisaldust vaadata, siis harilikus rukkileivas oli see peaaegu poole suurem kui Fazeri näkileivas.

Tegelikult ei ole ei kahe emase ega kahe isase pidamisel häda. Saavad omavahel läbi küll. Probleemid tekivad alles siis, kui kahe isase juurde üks emane tuuakse.

Nii minagi olin kuulnud (arst ilmselt polnud üldse midagi kuulnud). Nüüd ongi ainult teist isast veel tarvis - kuulutus kolis ka juba mõned päevad tagasi kuulutuste rubriiki üles. Üksi Vuntsil kuidagi nukker näkileiba krõbistada.

Tegelikult arvan ma, et merisigadele ei tasuks anda pehmet kuivatamata leiba (leivakoorik on lubatav). Pehme kuivatamata leib võib tekitada mingil määral gaase ja käärimist kõhus.

Puhtkeemiliselt peaks leib ka kuivanult kõik oma omadused säilitama (muidu poleks võimalik kuiva leiva ahjus "taastamine") ja seedesüsteem isegi närilistel on suhteliselt märg keskkond. Kui keegi vastupidist ei väida, siis ma arvan, et ka kuiv leiv kutsub esile üsna sarnast reaktsiooni värskega. Iseasi on muidugi see, et leivakuivikud ka näriliste hammastele ilmselt hästi mõjuvad.

Tegelikult oleneb vist palju ka leivast. Osasid leibasid tehakse kääritamise meetodil teisi mitte ja kuivatatud leib tundub ikkagi parema varjandina.
Ise annan notsikutele ainult saiakuivikuid küll, kuna leiba ei kuiva kodus kunagi ära ning kuna näkileiba ei osta.
Olen ka vahest harva neile küpsiseid andnud (aga seda seljuhul kui on suhteliselt vähese suhkruga küpsised).

Jah peenleivakuivik peaks sellest seisukohast tõesti parem olema, kui hapuka rukkileiva oma.
Näkileivad jälle enamasti sisaldavad rohkem kiudu, vähem soola, on kuivad ja kõvad - tundub parim variant, kui tundub, et üldse andma peab. Mul lihtsalt juhuslikult oli loom süles, kui näkileiba sõin. Ülejäänu on pigem loogiline järeldus keemiast ja füsioloogiast.

Minu sigudikele meeldivad üle kõige hoopis teraleiva koorukesed.Vahel sööme sedasi Elvisega koos võileiba kui lesin raamatu ja taldrikuga mõnusalt voodis ja siga toimetab ka ümber minu.Talle meeldib siis minu võileibade kallale hiilida ja koorikud ümbert nahka panna.Alguses näksib möödaminnes ja ettevaatlikult , piilub ,ega ma ei märka.Mõne aja pärast aga unustab end täielikult ja jääbki taldriku kõrvale nosima.

ükskord ma röstisin seemne saia(Tosta) ja notskam süles ja ta upitab upitab ennast üles poole võtab sellest saiast kinni ja lahti ei lase enam tirib hoopis enda poole ja eg mul muud midagi teha polnud lasin tal veidi süüa seda