www.pisi.ee

Juba kaks korda olen mõlema põssa ülahuultel ravinud haavandeid, kuid ei saanud aru, millest need tulevad. Eelmisel nädalal siis vaatain loomade lõikehambaid. Mõlemil olid lõikehammaste vahel hästi üleval ja hammaste taga kinni õuna seemnekodade seinad (need kõvad südame küljes). Nende eemaldamine oli tükk tegu - kõige pealt looma käterätikusse et ta liigutada ei saaks, siis suu ühe käega lahti ja peente pinsettidega teise käega pahandust likvideerima. Hakkama sain - haavandid paranesid ja tagasi pole tulnud.
Mina ei anna enam kunagi loomadele õunu südametega ega õunasüdameid. Mõtlesin et äkki on kasulik seda kogemust jagada.

Tean siis ka vältida...

Kasulik kogemus jah . Seni on minu omad isuga laste jäetud õunasüdameid krõbistanud , aga tean nüüd ettevaatlik olla . Seda , et neil midagi hammaste vahele jääb juhtub harva , aga tuleb siiski ette .Onu Oskar jäi korra esihambaid pidi kinni kuivtoidus olnud jaanikauna -hambad läksid kaunast läbi ja tükk ei tulnud sealt enam ise lahti .

Minu omadel polnud väljast midagi näha - see oli ülemiste lõkehammaste taga ja osaliselt lausa hamba ja igeme vahel - otse suhu vaadates polnud midagi näha.
Mind lihtsalt tegi rahutuks see, et haavandid huulelt ära ei läinud ja tagasi tulid.
Ise andsin ka neile enne õunasüdameid - neile lihtsalt meeldis neid järada, aga enam küll ei riski. Ühel veel arvaks, et äkki juhuslikult, aga mõlemil oli täpselt samamoodi.

Jah tõiesti kasulik teada mu sõbranna koerale jäävad need kurku kinni.

Mul sööb õuna südamed ära Reks. Merisigadele ei anna kunagi südametega õunu. Ikka lõigun ilusti lahti ja koorin ära ka veel. Rottidele ei anna isegi mitte kurki koorega, sest Helectra ei soovitanud. Ma ei mäleta küll täpselt, mis juhtus aga seda võib ta käest järgi uurida.

Mina lugesin merisea raamatust (autor on Fritz Dietrich Altmann) oli kirjas , et Õuntel tuleks eemaldada seemned kuna need sisaldavad mürgist sinihapet.

Võivad sisaldada küll, just nagu kirsikividki, aga ei pruugi alati. Arvestades enda kogemusega eemaldan nüüdsest küll alati terve südame.

Appikene,aga äkki ei tohikski meriseale õuna anda?

Õuna ei tohi anda tihti, sest see on liiga toitev, aga kui annad harva ja natuke korraga ja kui süda on eemaldatud (välismaine õun ka kooritud), siis võid ikka anda.

Mina olen andnud eesti õunu koorega ja merisigudike hammastega pole midagi lahti olnud ja mingeid haavandeid pole täheldanud.Välismaiseid õunad koorin ära ja pesen enne.Õunasüdamamikke pole ma kunagi andnud sest teatsin ennegi, et seemnete tervad otsad on tekitanud mõnele tuttavate notsikutele haavasid suhu, ilmselt mitte tõsiseid aga tean kogemustest, et see on täiesti võimalik.
Ja pealegi, ega seal seemne sees ju midagi ülikasulikku pole, nii et ei näe ka põhjust seda anda lootes, et ega minu seale ta ju midagi ei tee, et noh mõned lihtsalt nagu arvavad nii.

Noh tegelikult on ju õunaseemned inimestele kasulikud, sest seal on mingeid vitamiine või asju. Oma meriseale pole ma õuna seemnetega andnud, sest tean, etnotsud ei tohi nii paljusid asju süüa ja parem karta kui kahetseda. Selle peale ei ole ma näiteks mõelnudki, et see seemne kest võib notsudele hammaste vahele minna. Aga tegelikult loogiline ka. Kui ise õuna sööd, siis läheb ju ka vahest ja siis on hirmus vastik olla...

Ma annan neile terve õuna kätte. Kui nad on piisavalt närinud võtan ära.