Postitas nuki8 » 13. veebruar 2010, 11:52
Emase võtmine on alati kahe otsaga asi. On olnud juhuseid, kui linnud ei moodusta paari või lähevad lausa tülli. Kui võtad noore, siis võib ta ühel hetkel isaseks osutuda. Mõnikord ei saagi seda teada. Vaatad, et paarituvad aga mune ei tule. Tegelikult hakkasid kaks isast pededeks. Muidugi on värvuseid, mille puhul ei eksi, kui sugu määrad nt. hall. Teine võimalus on geneetiline variant st, kui tead täpselt, et isa pärandab teatud värvuse ainult tütardele.
Pesitsust võiks juba varakult ette planeerida, kui näed, et linnud on selleks valmis st. terved, sobivas vanuses jms. Alguses tuleb otsida potensiaalsed tahtjad tibudele. Neid võiks kohe hulgi olla, sest alati kaob suurem osa ära, kui tibud on valmis koju minema. Edasi hakatakse linde ette valmistama. Täisväärtuslik toit ja lisatoit, niiskuse tõstmine toas...
Peab ka ette arvestama, et vb. jäävad tibud kätte pikemaks ajaks. Selleks peaks neile ruumi olema, kas suure pesitsuspuuri või abipuur näol. Alati võiks olla olemas abipuur, sest üks vanematest võib hakata tibudel sulgi kitkuma, siis on vaja pahategija eraldada.
Tibusi peab harjutama inimestega, enamus ei taha metsikuid linde.
Pesitsus on koormav lindudele ja mingil määral ka linnuomanikule.
Minu jutt on ainult väike ülevaade. Tegelikult on palju asju, mida peab pesitsevate lindude puhul meeles pidama. Nt vaikus ja rahu ruumis, kus linnud munadel istuvad või poegi kasvatavad. On olnud palju juhuseid, kui linnuvanemad tapavad oma pojad või jätavad haudumise pooleli, sest külaline oli pesale liiga lähedal.