www.pisi.ee

Mind lausa hämmastas,kui erineva iseloomuga võivad tsinnude pojad olla. Esimene pesakond oli mul kaks poega,üpris rahulikud ja uudishimulikud emased.Kasvasid suuremaks,ikka olid rahulikud ,kuni leidsid uued kodud ja neist said ikka rahulikud süleloomakesed.
Aga see teine pesakond oli kolm isast poega ja täiesti vastand esimesel pesakonnale.Nad olid algusest peale kurjad ja kartlikud ja püüdsid kogu aeg hammustada.Ja nii kuni uutesse kodudesse minekuni.Ju nad isast õppust võtsid.See kaitseb oma peret hammaste ja käppade ja sisinaga.
Ja nüüd on meil kaks poega,poiss ja tüdruk.Viis päeva vanad,aga mitte midagi ei karda,eest ära ei põgene ja tahavad süles magada.Lausa jumalikud! Nii,et tsinnudel on juba sündimisest saati oma iseloomud ja sinna juba parata pole midagi.
Kuuleks heameelega,kuidas teie pisipere ennast üleval peab!Kas on sarnased meie pisikestega.?

Eelmises kahes pesakonnas sündis korraga üks poeg ja need olid küll sellised iseteadvad ja ka veidi ära hellitatud (ainukesed ikkagi ). Ei nad kartunud midagi. Seekord sündis aga kaks tüdrukut ja nende iseloom on täiesti erinev. Üks on julge, uudishimulik ülbik (õiendab kõvasti kui miski talle ei meeldi) ja ka oma kehalt on ta tugevam, kaalub rohkem. Teine on vaikne, vajab harjumiseks veidi rohkem aega, kartlikum ning esimeset väiksem.
Nii et iseloomu ernevused on täitsa olemas. Iga loom isemoodi

Minu tsinnudel oli üks poeg suurem kui teine. Suurem oli julgem. Talle ei meeldinud süles olemina ning talle meeldis jubedalt joosta. Väiksem aga oli selline arg. Kui esimest korda ta tuppa lahti lasksin, siis ta läks kapi alla peitu, ning ei julgenud sealt välja tulla. Hiljem ta siiski kogus julgust ja muutus erksamaks, ning lõbusamaks. Talle meeldis rohkem süles ka olla.
Muide, Syrle, sina said väiksema poja

Ma olen jah tähele pannud, et Tupsu selline arem. Charly on aga siuke pisike ja ülbe nagu ka albumis oleval pildil näha. Eks näis millised lapsukesed neil tulevad...
Aga võiks ka vanemate iseloomu kirjeldada... See ikkagi geenide mäng.

minu isase tsintsu iseloom on emase tsintsu iseloomuga vastupidi isane on selline et kust kuidagigi on võimalik välja saada siis sealt ka välja saab ei näri mitte kui midagi ei püsi üldse süles
aga emane on selline et võtad vaatad rahulikult telekat tsintsu magab süles närimise kohta ei oska veel midagi öelda

Minu tsintsupoeg Tsillu on selline aktivist. Kui välja saab, tormab ringi, puuris ronib mööda seinu üles, ronib torudest läbi, ukerdab emme-issi seljas ja teeb muud pättust. Süles talle niiväga ei meeldi. Ta parema meelega sibliks ringi. Iseloom on tal siis järelikult isasse.

Tänasest on ka meie peres siis juurdekasvu... Esialgu võib öelda, et üks on täiesti ississe: aktivist, missest, et alles sündis ja ka tumedam kui teised. Teised kaks on aga sellised rahulikumad, kuigi ka neist üks ikka energilisem. Eks nad kasva natuke ja siis näeb, kas esialgne kirjeldus peab paika.

Eile kui loodus ringis olin avastas üks poiss seal 4 rõõmsat tsintsu poega algul paistsid kõik sarnased ja uudishimulikud kuid pärastpoole selgus, et üks standard värviga tsintsu rabeles palju rohkem.