Kiwi - Muljed senegali papagoist.
Postitatud: 27. november 2008, 13:32
alustan siis uut temat eelkõige kõikidele senegali papagoi (poicephalus senegalus) omanikele või sellest papagoist huvitatutele, et rääkida oma rohelise sulekera tegevustest, omadustest, eripäradest ja kasvõi muredest.
Minul on kodus ümmardatult 3 aastane senegalipreili Kiwi, tema kuulub poicephalus senegalus mesotypus alaliiki - mesotypus tähendab (keskmisttüüpi) vahepealset - senegali papagoisid on kolme sorti kõige tavalisem on poicephalus senegalus senegalus - ehk siis algne variant kollase vestiga - teine tüüp on poicephalus senegalus versteri - punase vestiga ja siis on mesotypus, kes ka minul, kellel on oranž vest.
Kiwi on väga tore ja sõbralik lind, talle meeldib nii minu kui mu mehe läheduses olla ja nokaga kõiki asju järgi proovida, mis silmapiiril on, ka hetkel arvutiga trükkides, üritab ta ikoone ekraanilt kätte saada ja klaviatuuri lahti kangutada - üleüldiselt peab tema saama, olema ja tegema täpselt sama , mida mina ja mu mees. Ta meil puuris polegi, me ei kasutagi enam puuri, ehitasime talle eraldi mänguala, suure puunotiga ja seal ta siis veedab oma aega, kui kodust lahkume viime teise tuppa puuri, üldiselt on ta elutoas. Meie Kiwi tiivad on kärbitud, olen teinud seda ise alates päevast kui ta saabus - asi oli selles, et tol hetkel elasime veel väikeses korteris ja tal polnud ruumi lennata ja ta ei osanud ning põrkus vastu esemeid ja tema enda ohutuse huvides ma kärpisin tiivad ära - tänu sellele oli ta meist rohkem sõltuv ja harjus meiega kiiremini ära, sest alguse ei olnud ta harjunud inimese puudutusega ja minu esimene kokkupuude temaga oli see,et ta hammustas mul läbi kinda näpu verele. Nüüd ta on hoopis teise käitumiega ja me oleme tema linnukari ja suur perekond. Otustasin, et enam ta tiibu ei kärbi ja nüüd ootame nende tagasikasvamist ja vaatame kuidas tal siis selle lendamisega läheb.
Kiwi usaldab meid ja talle meeldib mulle kampsuni sisse pugeda peitu või hommikumantli käisesse ja siis ta tuleb mu juurde ja paneb oma pea viltu ja nögib natuke peaga, et ma teda kõrva tagant sügaksin. Ta on oma nime õppinud ütlema väga ilusti ja selgelt samuti on telefoni helin selge ja uksekell, harjutan temaga ikka ja kordan teatud tegevuste juurde sõnu, kuid minu jaoks polegi oluline tema matkimisvõime, tundub, et ta kuulab küll hoolega aga eks vaatab, võib-olla ta veel üllatab - üldiselt emaslinnud ei oelgi nii osavad matkijad.
Igatahes olen väga rõõmus oma Kiwiga ja ta on terve pere lind.
vot. see oli siis osa 1 teemal minu senegalipapagoi
Minul on kodus ümmardatult 3 aastane senegalipreili Kiwi, tema kuulub poicephalus senegalus mesotypus alaliiki - mesotypus tähendab (keskmisttüüpi) vahepealset - senegali papagoisid on kolme sorti kõige tavalisem on poicephalus senegalus senegalus - ehk siis algne variant kollase vestiga - teine tüüp on poicephalus senegalus versteri - punase vestiga ja siis on mesotypus, kes ka minul, kellel on oranž vest.
Kiwi on väga tore ja sõbralik lind, talle meeldib nii minu kui mu mehe läheduses olla ja nokaga kõiki asju järgi proovida, mis silmapiiril on, ka hetkel arvutiga trükkides, üritab ta ikoone ekraanilt kätte saada ja klaviatuuri lahti kangutada - üleüldiselt peab tema saama, olema ja tegema täpselt sama , mida mina ja mu mees. Ta meil puuris polegi, me ei kasutagi enam puuri, ehitasime talle eraldi mänguala, suure puunotiga ja seal ta siis veedab oma aega, kui kodust lahkume viime teise tuppa puuri, üldiselt on ta elutoas. Meie Kiwi tiivad on kärbitud, olen teinud seda ise alates päevast kui ta saabus - asi oli selles, et tol hetkel elasime veel väikeses korteris ja tal polnud ruumi lennata ja ta ei osanud ning põrkus vastu esemeid ja tema enda ohutuse huvides ma kärpisin tiivad ära - tänu sellele oli ta meist rohkem sõltuv ja harjus meiega kiiremini ära, sest alguse ei olnud ta harjunud inimese puudutusega ja minu esimene kokkupuude temaga oli see,et ta hammustas mul läbi kinda näpu verele. Nüüd ta on hoopis teise käitumiega ja me oleme tema linnukari ja suur perekond. Otustasin, et enam ta tiibu ei kärbi ja nüüd ootame nende tagasikasvamist ja vaatame kuidas tal siis selle lendamisega läheb.
Kiwi usaldab meid ja talle meeldib mulle kampsuni sisse pugeda peitu või hommikumantli käisesse ja siis ta tuleb mu juurde ja paneb oma pea viltu ja nögib natuke peaga, et ma teda kõrva tagant sügaksin. Ta on oma nime õppinud ütlema väga ilusti ja selgelt samuti on telefoni helin selge ja uksekell, harjutan temaga ikka ja kordan teatud tegevuste juurde sõnu, kuid minu jaoks polegi oluline tema matkimisvõime, tundub, et ta kuulab küll hoolega aga eks vaatab, võib-olla ta veel üllatab - üldiselt emaslinnud ei oelgi nii osavad matkijad.
Igatahes olen väga rõõmus oma Kiwiga ja ta on terve pere lind.
vot. see oli siis osa 1 teemal minu senegalipapagoi