www.pisi.ee

Suured tänud! : D Hea, et see juba peaaegu möödas on. ; )

Vaatasin eile kahe suurema tibu sulgi ja avastasin, et suuremaid sulgi oleks justkui keegi söönud. Lihtsalt keset sulge on selline söödud triip. Ma lugesin kunagi selle kohta, aga nüüd ei suuda meenutada ja inglisekeelsetelt lehtedelt ei suutnud ma midagi leida. Saaks keegi mulle meelde tuletada, millega on tegu ülejäänuga saan juba ise hakkama.

Äkki leiad siit midagi http://www.birds-online.de/gesundheit/g ... der_en.htm

Kahjuks ei leidnud ma sealt midagi.

Kas nendest sulgedest pilte on? Niimoodi on raske oletada, millega tegu.

Kuidas tibud elavad ? Ka söövad juba iseseisvalt ? Pilte oleks ka tore näha

Üks tibu sai juba uude koju. Minu tibu on juba täiesti iseseisev ja praegu on tal hammustamise periood, mille loodan ikka tervete sõrmedega üle elada. Ainult kõige nooremat peab veel toitma, aga loodan, et paari nädala jooksul hakkab ka tema sööma.

Ma pidevalt mõtlen, et kas minu lind on isane või emane. Praeguse seisuga tundub, et isane, sest ma lugesin, et isastele nümfidele meeldib lihtsalt ringi jalutada. Ja kui ma õhtuti raamatut loen, siis ta alati tatsub mu õla pealt kõhu peale ja sealt teise õla peale ja nii see muudkui käib.

Mõtlesin talle Melon nimeks anda, aga see ei taha talle külge hakata. Alati, kui kutsun teda, siis ütlen ikka "Kuku tule siia". Kahtlustan, et see ongi nimi mille ta saab.

Katsun lähipäevil neist uusi pilte ka saata. : )

Panin nüüd siia pisi albumisse ühe pildi Kukust. Taustaks on tal minu sidrunipuu. gallery/image_page.php?album_id=71&image_id=6769

Isetoidetud nümfid on kõik kuidagi teistsuguse näoga. Kuku on nii minu Äpu näoilmega

Neil on jah kuidagi sõbralikum ja taltsutatud linnu ilme. Ta on nii vahva lind. Alati, kui panen käe puuri, siis ta ilusti astub mulle käe peale, võtan ta välja ja panen õlale ja siis ta seal lihtsalt istub ja närib mu juukseid. Vahepeal näitan talle peeglit ja alati on sellele erinev reaktioon. : )

Oleks huvi näha ikka tervet lindu ,see mida siiani on nähtud on ainult pea ja veidi keha

Pidasin silmas ka seda, et nad on hõredama tuti ning kitsamate õlgadega. Vähemalt mulle tundub nii.

Ei ole jällegi ammu kirjutanud. On nii häid uudiseid kui ka halbu. Noorim tibu ei pidanud vastu ja siiski suri. See juhtus juba mitu kuud tagasi. Ta oli juba peaaegu kolme kuune, kui ta suri. Järelikult ei olnud ta siiski ni tugev, et ellu jääda. Loodus teeb oma valiku.

Kuku aga on juba pea seitsme kuune. Ma olen talle igasuguseid erinevaid häälitsusi õpetanud. Tema repertuaar on juba nii lai, et ma ei suudagi kokku lugeda, mis häälitsusi ta teha oskab. Mõned on sellised "kuku" "kukukukukukukukukuku", "Piiiiuuuuuuuuuuuuu". Veel oskab ta hobuse kutsumist järgi teha (keelt laksutada) ja lisaks veel erinevad viled. Ma endiselt ei tea, kas ta on emane või isane. Arvan, siiski, et isane, sest ta oskab nii paljusid hääli järgi teha.

Kuku vend/õde (samuti veel sugu tedmata), kes elab juba tükk aega oma uues kodus oskab samuti päris palju vilesid ja helisid. Nii et siiamaani on 100% minu kasvatatud nümfkakaduu tibudest hakanud hääli ja helisid jäljendama.

Väga tore, et su linnud juba nii paljusid häälitsusi oskavad!

Minu lindudest oskab ainult üks hääli jäljendada. Aga minu üles kasvatatud nümfkakaduu tibud on kõik hakanud hääli jäljendama.

Ricot meil enam ei ole. Leidsin ta ühel hommikul puuri põrandalt. Enne seda ei näidanud ta mingeid haiguse tundemärke.

Siiras kaastunne.

Aitäh teile.