Veekilpkonnad ja neid varitsevad ohud

[Andreas]

Samamoodi nagu maakilpkonnadele on ka veekilponnadele ohtlikud teised loomad, tähelepanematud inimesed jne. Samas on ka mõningaid asju, mis erinevad.
1) Veekilpkonn ei tohi olla veest väljas rohkem kui 24 tundi järjest. Vahetevahel on teatud haiguste puhul vaja looma kuivas hoida, kuid ka siis tuleb loomale regulaarselt pooletunniseid vanne teha.
2) Veekilpkonn ei tohi liiga kaua vees olla. Akvaariumis peab kindlasti olema soe maaosa, kus loomake saab ennast kuivatamas käia. Kui kilpkonn pikema aja jooksul (mitmed päevad, või isegi nädal) ei ole kordagi veest väljas käinud, võib probleem olla selles, et maaosa pole tema jaoks piisavalt atraktiivne, ehk siis puudub piisav soojus, maaosa on liiga väike või on sinna raske pääseda. Liiga pika vees viibimise tagajärjel võivad tekkida haigused.
3) Stress - kilpkonna tuleb kindlasti võimalikult palju hoida stressi tekitavate tegurite eest. Stressi tagajärjel võivad arglikumad loomad lõpetada söömise ja halvemal juhul isegi surra. Looma peaks ideaaljuhul käes hoidma ainult äärmisel vajadusel nagu näiteks siis, kui on vaja akvaariumit puhastada või looma ravida. Palju oleneb muidugi loomast endast, mõni kilpkonn on väga akvtiivne ja julge, ning teda võib vahel välja jalutama võtta. Looma, kes pidevalt väiksemagi ehmatuse peale peitu poeb, tuleks võimalikult vähe häirida. Hea on akvaariumit hoida rahulikus kohas, kus võimalikult vähe inimesi ja teisi koduloomi liigub.
4) Akvaariumi sisustuses tuleks vältida loomale ohtlikke esemeid. Kindlasti ei tohi kusagil olla teravaid servu, mille vastu loom ennast katki võib tõmmata. Punakõrvad on piisavalt aktiivsed loomad, et nad kõik ohtlikud kohad ruttu üles leiavad. Põhja katteks tohib kasutada ainult ümaraid jõekivisid, mis on piisavalt suured et kilpkonn neid alla ei suuda neelata. Liiva pole samuti hea kasutada, sest seda satub suures koguses kilpkonna kõhtu, ning võib kaasa tuua sooleummistuse.
5) Teised akvaariumielukad - vältida tuleks suuri röövkalu ja muid loomi, kes kilpsile ohtlikud on. Kalade puhul tuleb vältida selliseid isendeid, kelle kehal leidub mingeid teravaid luumoodustisi, sest varem või hiljem satuvad nad kilpkona kõhtu.
6) Kui võtad kilpkonna akvaariumist välja jalutama või päris päikese kätte, siis pead väga tähelepanelikult jälgima, et mõni loom, lind või inimene talle liiga ei teeks. Samuti ei tohi konnal lasta omapäi liiga palju ringi tatsata, sest tal on omadus igasuguste sodihunnikute alla ronida, ning seal võib ta ennast väga kergelt vigastada.
7) Kilpkonna tuleb hoida külmetumise eest, sest see võib kiiresti kaasa tuua tõsise haiguse.
Kõige tähtsam on õiged pidamistingimused ja sobilik menüü, kui neid reegleid jälgida siis on võimalik enamusi probleeme vältida.

[nuu]

Tore! Leidsin siit vastuse mõnele küsimusele, mis mind, kilpkonnavõhikut, juba mõnda aega painasid (näiteks see, kui kaua nad kuival maal ja kui kaua vees suudavad olla... Aga mul on veel üks küsimus, mis pisut ka selle temaga seotud on... Kas veekilpkonnaga on võimalik kolida?
1. Veest väljas olemist kannatab ta vist piisavalt kaua, et võiks nagu akvaariumi veest tühjaks lasta ja kaasa võtta, aga siis peaks hiljem kusagilt uue vee saama, lihtsalt kraanist seda lasta ei saa ju...
2. Kolimine vist tekitab päris korralikku stressi...?
Need konnad on oma liignimele kohaselt hirmus ilusad, Andrease galeriid vaadates veendusin selles veelkord. No vaadake neid mustreid tema külgedel! Meeldivalt pikaealised (rottidega võrreldes) on nad ka... Ega minust lähiaegadel konnaomanikku nagunii ei saa, aga vaikselt võib ju huvi ikka tunda...

[Andreas]

Kas veekilpkonnaga on võimalik kolida?

On ikka. Sel juhul tuleb loomale muretseda sobiv transpordianum, milles peab tagama ühtlase temperatuuri. Talvel on oht külmetumisele aga suvel võib liiga kuum keskkond kaasa tuua rabanduse...

lihtsalt kraanist seda lasta ei saa ju...

Kilpkonnale võib vabalt lasta ka kraanivett. Kui on kahtlusi vee kvaliteedi osas, võib teha mõningaid lihtsamaid teste (ph ja karedus), ning kraanivett saab muuta isegi kaladele sobivaks vastavate ainetega.

Kolimine vist tekitab päris korralikku stressi...?

See oleneb loomast ja sellest mismoodi kolimine korraldada. Minu elukas ei näidanud peale korralikku kolimist küll mingeid stressimärke üles

Ega minust lähiaegadel konnaomanikku nagunii ei saa, aga vaikselt võib ju huvi ikka tunda...

Never say never , aga huvi on igati teretulnud nähtus.