Lehekülg 1/1

Pipa pesakond 2012

PostitusPostitatud: 02. september 2012, 18:31
Postitas Tutipluti
Nüüd kui suur kiire pausi sisse tegi saan ka aega siia kirja panna meie sündmused.
Pipa sai peale valetiinust uuesti paaritatud 19. juulil Näätälän Rainbow Crow`ga , kes on parajalt paks mõmm ning kelle soontes voolab 25 % metsikut verd. Väike hirm oli kuni lõpuni, et võibolla ka seekord valetiinus. Kosus küll päris usinalt kuid väga ei ületanud valetiinuse maksimumkaalu. No lootus ju ikka oli kui miski aeg hakkas Pipa kõht oma elu elama- st. oli näha et kõhus on elu. Ja siis 27. augustil kui Pipa mu süles selili mõnules oli juba näha kuidas kõht aeg-ajalt kõvaks tõmbus. Ja siis 28. augusti päeval hakkas ta kiiresti ja rahutult pesa sättima ja kraapima. Meie endi pesamuna kes seda kõike uudistama läks sai valusa kohtlemise osaliseks, mis oli selge märk Pipa peatsest lagunemisest. Sest no mis saab olla agressiivsuse põhjus,rahulikul loomal, kui mitte valud. Päris huuleneeti poiss meil küll veel panna ei saanud, aga õppetunni sai küll :D
Ja siis 16.50 sündiski esimene pisikene vinku. Pipa oli ise asjade käigust suht šokeeritud, muudkui ähkis ja roomas mööda puuri. Tekkis juba tunne, et ta ei teagi mis tegema peab. Juhtides aeg-ajalt tähelepanu saba all toimuvale sai ta aga asjale pihta. Ainus keda ta sugugi puhastada ei tahtnud oli üks pisikene, kes ei näidanud ühtegi elumärki :( Ja ka meie püüdlused teda soojendada ja masseerida ei muutnud seda pisikest elutut keha elavaks. Pisike 6 grammine läks vikerkaarele jalutama.
Kui 5 vinkut oli sündinud otsustas Pipa end mõnusalt magama keerata jalad taeva poole - suur töö ju tehtud , et mis te veel tahate. Aga.. pojad tahtsid ju süüa. Kuid mida ei olnud, oli söök :bang: Piima lihtsalt ei olnud. Pisikesed olid sündides 9- 13 grammi.Siis teada saanud ühelt tuhkru omanikult, et piimapuuduse põhjus võib olla veel kõhus olevaid poegi. Tekkis minul väike paanika- tglt väike on veel hästi öeldud. No kõhus oli ka tunda nagu miskit kõva veel. Kell oli pool kümme õhtul kui hakkasin uurima ööpäevaringse veterinaari olemasolu kohta siinkandis. Kuid... see ainus koht mille leidsin keeldus meid vastu võtmast öeldes, et tegelevad ainult koerte ja kassidega !! No mida - ma ei suutnud uskuda . Helistasin veel tuttavatele ja sain teada, et pean ise kõvasti nõudma ning rõhutama et mina ju maksan selle kõik kinni. . Seda enam et teadsin ju mida tahan . Helistasin tagasi ja oh imet - peale väikest konsulteerimist oldi nõus meid vastu võtma. Mis siis muud kui pisikesed sooja pessa ja Pipa ka ning minekule. Oli ju vaja veel sõita ca 50 kilomeetrit. Õnneks oli suht öö ja liiklus hõre. Kohale jõudes vaadati pisikesi nagu imetegusid - keegi ei olnud näinud. Viidi meid siis läbivaatusruumi kus veterinaar katsus Pipa läbi ja ütles, et tema ei tunne midagi kuid kindluse mõttes võivad teha süsti mida mainisin. Samal ajal kui ravim oma mõju pidi avaldama saime meie piimaasendajat ja pisikese süstla , et pisikesi toita. Kolm neist olid aktiivsed toitu vastu võtma kuid üks pisike mitte. Ning kauaks tedagi meie seas enam ei olnud. Kui Pipa ravimi peale miskit edasi poegimise märki ei avaldanud- ca 2 tundi olime juba seal olnud ja oodanud, siis tuli veterinaar, kes pakkus varianti et vaatab ultraheliga. Mainis ikka veel ära ka , et ega ta tuhkrute vaatamisega kursis sugugi ei ole. No mis seal ikka mõtlesin, mingi kogemus skelettide ja südamete leidmisega tal ju ikka on. Käisime siis läbivaatlusel ära ja rõõm oli kuulda kui veterinaar teatas, et tema ei näe !! :-) Kergendus oli meeletu :clap: Tasusime oma "pisikese" arve ja asusime koduteele. Kindel on see, et kui meil seni ei olnud tuhkrud kindlustatud, siis nüüd kohe varsti on.
Koju tulles püüdsime veel pisikesi sööta ja panime nad Pipaga puuri. Kell oli pool 3 öösel ja pean ütlema, et olin väsinum kui siis kui ise sünnitasin. Seega kobisin magama ja jätsin asja kõrgema hooleks. Ega see teab mis magamine ei olnudki - kuuldes pisikeste häälitsusi olin ma kogu aeg poolärkvel. Hommikul pool 6 ärgates ja puuri piiludes oli rõõm suur- kõik kolm ja Pipa tudusid keras.
Nüüdseks on kõik stabiliseerunud. Pipal piim olemas ja tänaseks kaaluvad pisikesed juba 20- 24 grammi. Pisikestest 1 on isane ja kaks emast.
Selline sai siis Pipa esimese pesakonna tulek siia ilma :)
Tänase päeva pildid kangelastest :

Pipa isiklikult
Pilt

pisikesed ukerdamas
Pilt

hetkeks paigal
Pilt

Re: Pipa pesakond 2012

PostitusPostitatud: 02. september 2012, 19:28
Postitas DessaMerisiga
Palju palju palju õnne! Jaksu kasvatamisel!

Re: Pipa pesakond 2012

PostitusPostitatud: 02. september 2012, 19:38
Postitas postituvi
Palju õnne Pipale! :flo: Ja jaksu, hoolt ning piima Pipale pisikestega toimetamisel! Ja Sulle tulevaseks poti- ja ampsukoolituseks :)
Päris jube(st. ehmatav) kogemus võib öelda... kui mõtlen ennast nt. Sinu rolli ...

Re: Pipa pesakond 2012

PostitusPostitatud: 02. september 2012, 19:59
Postitas Tutipluti
Täname heade soovide eest. :)

Vast ei olekski see kõik nii hirmus olnud kui oleksin ise asjast pisut kaugemale eemale jäänud ( liigne emotsionaalsus ei ole alati kõige parem ). Esimene kord ka ju . Tuleviku mõttes olen targem :ups:

Re: Pipa pesakond 2012

PostitusPostitatud: 03. september 2012, 12:48
Postitas mesimummu
Palju õnne ning edu! :flowers:
Ootan ka uusi lugusid ja pilte :-P

Re: Pipa pesakond 2012

PostitusPostitatud: 03. september 2012, 18:00
Postitas maris2
Palju,palju õnne. Et nad kasvaks suureks ja tugevaks.

Re: Pipa pesakond 2012

PostitusPostitatud: 03. september 2012, 19:52
Postitas Anete12
Palju palju õnne ning edu ja jaksu!! :-)

Re: Pipa pesakond 2012

PostitusPostitatud: 04. september 2012, 19:44
Postitas ferret111
Palju 6nne, edu kasvatamisel! :flo: :)

Re: Pipa pesakond 2012

PostitusPostitatud: 05. september 2012, 06:18
Postitas Tutipluti
Nüüd on siis nädalakene möödunud suurest päevast ja käes esimene pisike tähtpäev - 1 nädalased .
Kui alguses oli kuulda pesast pidevat hädaldamist siis nüüdseks on pisikesed juba palju vaiksemaks jäänud. Ka Pipa ise veedab nendega aega rahulikumalt. Esimestel päevadel oli Pipal arusaamine et peaks nagu varem saama joosta mööda korterit. Kuigi see oleks lõppenud poegade vedamisega uutesse ja uutesse kohtadesse. Nüüdseks on tal jooksuminutid siis kui pojad söödetud ja tõesti ise välja tikub.
Aga pisikesed siis järgnevalt
pisike tüdruk 28 grammi
Pilt

suurem tüdruk 33 grammi
Pilt

unine poiss 33 grammi
Pilt

Re: Pipa pesakond 2012

PostitusPostitatud: 05. september 2012, 08:48
Postitas Heleri
Kohe pärast sünnitust ei ole paljudel emastel piima, piim tekib ise umbes 12-24 tunni jooksul ja see tekib ainult tittede stimuleerimise mõjul (st et imema peavad). Mingisugune ternespiim peaks kõigil olemas olema mida vb ongi ainult paar tilka, kuid hoiab kutsikaid elus. Seepärast ei saa aru, miks kliinikus kohe piimaasendajat topiti.... Kaalutõus võib ka tekkida alles 2-3 päeva pärast ja alguses võib kaal isegi langeda kutsikatel, see on normaalne.
Loen, et sündis 5, mis tiestega juhtus, et 3 alles jäi? Lihtsalt uudishimu ja selguse huvides.

Tublid olete!

Re: Pipa pesakond 2012

PostitusPostitatud: 05. september 2012, 09:22
Postitas Tutipluti
Nagu esimeses postituses mainisin, siis üks pisike oli juba sündides elutu. Ja teine pisike suri kliinikus. Püüdsime küll soojendada ja vaikselt masseerida kuid keha muutus aga järjest külmemaks ning nii ta kahjuks läks...
Nagu ka mainitud oli endalegi üllatuseks haruldane et siin suures linnas ja selle ümbruses oli ainult 1 kllinik ööpäevaringselt avatud. Ja tuhkrutega ei olnud nemad enne kokku puutunudki- seepärast keelduti meid esimesel korral üldse vastugi võtmast. Stockholmis on ainult 1 kliinik ! , kes teab tuhkrutest natukenegi rohkem kuid see oli selleks kellaajaks oma uksed juba sulgenud.
Ja tundub, et paljud siinsed tuhkrute kasvatajadki ei ole seega kõigest teadlikud :D Eks saan paljutki omal nahal läbi kogeda ja järeldused teha.

Re: Pipa pesakond 2012

PostitusPostitatud: 05. september 2012, 13:55
Postitas rimpsukas
Hei! Väga armsakesed! Kahju muidugi neist, kes surid, aga jahh niisugune see elu juba on. Ootame uusi pilte ja soovin jõudu ja jaksu Pipale!

Ole tubli!

Re: Pipa pesakond 2012

PostitusPostitatud: 05. september 2012, 14:45
Postitas spuuki
Jõudu ja jaksu Pipale ja pisikestele ka minu poolt!! :biglove:

Re: Pipa pesakond 2012

PostitusPostitatud: 07. september 2012, 02:17
Postitas kulla
Palju õnne meie sipsikute poolt ka. Jõudu emmele kasvatamisel.

Re: Pipa pesakond 2012

PostitusPostitatud: 08. september 2012, 09:55
Postitas Lyysu
Väga kenad vinkud :) Kindlat meelt kasvatamisel :)

Re: Pipa pesakond 2012

PostitusPostitatud: 29. september 2012, 08:14
Postitas Tutipluti
Märkamatult on möödunud üks kuu pisikeste vinkude sünnist. Nüüdseks ei ole nad enam pisikesed vinkud vaid juba tuhkru moodi marakratid, kes söövad isukalt kana, mängivad ja püüavad olla korralikud ning teha oma hädad väljapoole pesa kust meie siis nad edasi sobivasse kasti suuname. Kui varem tundusid pisikesed päris vaiksed olevat, siis nüüd peale aedikusse kolimist ja lihatoidule minemist annavad nad väga häälekalt märku kui kana otsas või mõni probleem vaevab :-D Pisikeste kaalud on 211 ja 241 grammi vahel.
Esimene lihaamps.
Pilt

Ühekuused marakratid.
Pilt

Ferret Fairy Andora
Pilt

Ferret Fairy Alessio
Pilt

Ferret Fairy Aprilia
Pilt

Kuna meie elamises on ka palju muid loomi, siis nüüd kui väiksed tuhkrud neile nähtavad aedikus lõi ühel koeral välja emainstinkt, mida ta ise ei ole varem saanud rakendada. Esialgne hirm, et liiga tahab väikestele osutus valeks. Ma isegi ei ole näinud nii õrna käitumist ja hoolitsust tema poolt kui nüüd kui oleme vahel lubanud tal mõnda pisikest nunnutada.

Kasuema kaitsva kõrva all

Pilt

Re: Pipa pesakond 2012

PostitusPostitatud: 29. september 2012, 08:48
Postitas mesimummu
Oh, viimane pilt on väga armas, läks hinge kohe :biglove: !

Re: Pipa pesakond 2012

PostitusPostitatud: 29. september 2012, 10:53
Postitas rimpsukas
Oh, nii armas on vaadata, et koerkasuema ja tuhkurlaps on nii suured sõbrad. :biglove:

Re: Pipa pesakond 2012

PostitusPostitatud: 13. november 2012, 21:07
Postitas Tutipluti
Nonii- aeg on möödunud suht märkamatult. Kutsikad on suureks kasvanud ja neist 2 reisisid koos juba oma uude koju . Said juba noorena laevareisi ette võtta - ning läksid Soome. Varsti on aeg ka viimase mürakaru käes. Ning teekond suhteliselt sama- laevareis ja Soome.
Kurb on neid ära saata- nagu oma lapsi saadaks minema. Aga eks nad natuke ongi ka minu oma lapsed :happy: Ja jäävadki minu omadeks ka kuigi on kellegi teise kasvatada. Käekäiku jälgin edaspidigi.
Kui ma esialgu kartsin, et kas ma ikka saan nende normaalseks kasvatamisega hakkama, siis nüüd olen endaga suht-koht rahul. Eks äpardumisi oli ka, kuid ... inimene õpib ikka ainult oma vigadest. No kui targem oleks siis ka teiste vigadest, kuid ikka oma nahk tuleb ka tulle viia.