Nüüd kui suur kiire pausi sisse tegi saan ka aega siia kirja panna meie sündmused.
Pipa sai peale valetiinust uuesti paaritatud 19. juulil Näätälän Rainbow Crow`ga , kes on parajalt paks mõmm ning kelle soontes voolab 25 % metsikut verd. Väike hirm oli kuni lõpuni, et võibolla ka seekord valetiinus. Kosus küll päris usinalt kuid väga ei ületanud valetiinuse maksimumkaalu. No lootus ju ikka oli kui miski aeg hakkas Pipa kõht oma elu elama- st. oli näha et kõhus on elu. Ja siis 27. augustil kui Pipa mu süles selili mõnules oli juba näha kuidas kõht aeg-ajalt kõvaks tõmbus. Ja siis 28. augusti päeval hakkas ta kiiresti ja rahutult pesa sättima ja kraapima. Meie endi pesamuna kes seda kõike uudistama läks sai valusa kohtlemise osaliseks, mis oli selge märk Pipa peatsest lagunemisest. Sest no mis saab olla agressiivsuse põhjus,rahulikul loomal, kui mitte valud. Päris huuleneeti poiss meil küll veel panna ei saanud, aga õppetunni sai küll
Ja siis 16.50 sündiski esimene pisikene vinku. Pipa oli ise asjade käigust suht šokeeritud, muudkui ähkis ja roomas mööda puuri. Tekkis juba tunne, et ta ei teagi mis tegema peab. Juhtides aeg-ajalt tähelepanu saba all toimuvale sai ta aga asjale pihta. Ainus keda ta sugugi puhastada ei tahtnud oli üks pisikene, kes ei näidanud ühtegi elumärki
Ja ka meie püüdlused teda soojendada ja masseerida ei muutnud seda pisikest elutut keha elavaks. Pisike 6 grammine läks vikerkaarele jalutama.
Kui 5 vinkut oli sündinud otsustas Pipa end mõnusalt magama keerata jalad taeva poole - suur töö ju tehtud , et mis te veel tahate. Aga.. pojad tahtsid ju süüa. Kuid mida ei olnud, oli söök
Piima lihtsalt ei olnud. Pisikesed olid sündides 9- 13 grammi.Siis teada saanud ühelt tuhkru omanikult, et piimapuuduse põhjus võib olla veel kõhus olevaid poegi. Tekkis minul väike paanika- tglt väike on veel hästi öeldud. No kõhus oli ka tunda nagu miskit kõva veel. Kell oli pool kümme õhtul kui hakkasin uurima ööpäevaringse veterinaari olemasolu kohta siinkandis. Kuid... see ainus koht mille leidsin keeldus meid vastu võtmast öeldes, et tegelevad ainult koerte ja kassidega !! No mida - ma ei suutnud uskuda . Helistasin veel tuttavatele ja sain teada, et pean ise kõvasti nõudma ning rõhutama et mina ju maksan selle kõik kinni. . Seda enam et teadsin ju mida tahan . Helistasin tagasi ja oh imet - peale väikest konsulteerimist oldi nõus meid vastu võtma. Mis siis muud kui pisikesed sooja pessa ja Pipa ka ning minekule. Oli ju vaja veel sõita ca 50 kilomeetrit. Õnneks oli suht öö ja liiklus hõre. Kohale jõudes vaadati pisikesi nagu imetegusid - keegi ei olnud näinud. Viidi meid siis läbivaatusruumi kus veterinaar katsus Pipa läbi ja ütles, et tema ei tunne midagi kuid kindluse mõttes võivad teha süsti mida mainisin. Samal ajal kui ravim oma mõju pidi avaldama saime meie piimaasendajat ja pisikese süstla , et pisikesi toita. Kolm neist olid aktiivsed toitu vastu võtma kuid üks pisike mitte. Ning kauaks tedagi meie seas enam ei olnud. Kui Pipa ravimi peale miskit edasi poegimise märki ei avaldanud- ca 2 tundi olime juba seal olnud ja oodanud, siis tuli veterinaar, kes pakkus varianti et vaatab ultraheliga. Mainis ikka veel ära ka , et ega ta tuhkrute vaatamisega kursis sugugi ei ole. No mis seal ikka mõtlesin, mingi kogemus skelettide ja südamete leidmisega tal ju ikka on. Käisime siis läbivaatlusel ära ja rõõm oli kuulda kui veterinaar teatas, et tema ei näe !!
Kergendus oli meeletu
Tasusime oma "pisikese" arve ja asusime koduteele. Kindel on see, et kui meil seni ei olnud tuhkrud kindlustatud, siis nüüd kohe varsti on.
Koju tulles püüdsime veel pisikesi sööta ja panime nad Pipaga puuri. Kell oli pool 3 öösel ja pean ütlema, et olin väsinum kui siis kui ise sünnitasin. Seega kobisin magama ja jätsin asja kõrgema hooleks. Ega see teab mis magamine ei olnudki - kuuldes pisikeste häälitsusi olin ma kogu aeg poolärkvel. Hommikul pool 6 ärgates ja puuri piiludes oli rõõm suur- kõik kolm ja Pipa tudusid keras.
Nüüdseks on kõik stabiliseerunud. Pipal piim olemas ja tänaseks kaaluvad pisikesed juba 20- 24 grammi. Pisikestest 1 on isane ja kaks emast.
Selline sai siis Pipa esimese pesakonna tulek siia ilma
Tänase päeva pildid kangelastest :
Pipa isiklikult
pisikesed ukerdamas
hetkeks paigal
Minu pere ja muud loomad:) Taksid Bosse, Lily, Luuna, Jänks Hugo, tuhkrutest rõõmupallid Desiree ja Pipa ning kari loomahulle inimesi :)