www.pisi.ee

Kui Bull veel pisike,oli siis kartsin küll et vares võib midagi paha teha, aga ei.

Issand, kui huvitav. Pasknäärid ei ole ju tegelikult nii suured linnud, et nad võiksid muudkui rünnata ja isegi tuhkru üles tõsta. Aga võibolla pesa kaitsmiseks ollakse kõigeks valmis.

Nu üles ta ilmselt ei tõstnudgi, kõik juhtus nii ruttu, kuid eks ta tõukas jalgadega või midagi sellist ,sest Bull oli peale seda ikka selili maas

Lisan veidi pilte




Sinna sisse sai ilusti kuid välja saamisega oli häda,siis tegi sellise äpu näo pähe et hoia ja keela

Väga tragi ja armas tuhkur . Arvatavasti seda äput nägu tehes arvas , et aitad ta sealt välja .

No ikka jahh.

Igapäeva elus meil muutunud vaid üks asi: ninelt mul hoida jälle pisike naabermaja tuhkur Snups, nalja saab nendega ikka palju igapäev on üks möll. Lisan siis mõned pildid ka mis mul õnnestunud teha. Kahte looma veel raskem pildile saada kui ühte.





(Ei tea miks kõik pildid ei avane aga vähemalt lingi taga peaks pilt olema)

Nii armsad on nad koos! Sõbrad mis sõbrad.

Nii täna siis pisike Snups viimast päeva meie juures. Käisime hommikul jalutamas ja pisike läks nii pöördesse pole teda sellisena õues veel näinudgi. Nimelt temal jalutamiseks vest seljas, aga kuna ta õues selline süle loom siis otsustasin et täna ei panegi talle seda selga. Ja kui koti õues lahti tegin siis oli ikka selline möll. Ilmselt siis oli tal hea meel et vesti polnud
Lisan siis mõned pildid ka. Need küll tehtud mõned päevad tagasi. Siin siis kapuutsituhkur Snups
.
Ja siin Bull


Käisime ka arsti juures ja saime oma vaktsiinid ära ja minu pisike siis kaalub 1,7 kg ja Snupsu oli ka kaasas ja tema kaaluks siis 1,0. Meie Bull tema kõrval ikka nii suur ja raske ,et tekis juba kahtlus et söödan teda äkki üle. Aga Snups lihtsalt nii pisike ja Kui Bulli sülle võtan, siis ta tundub ikka nii raske.

Eile õhtul tuli Bullil mingi hellusehoog peale. Viskas ennast pessa pikali ja oli nõus et ma teda sügan. Nii ma siis kükitasin ja sügasin teda mingi 15 minutit. Kõige enam meeldib talle muidugi see kui ma esimeste käppade tagant kahe näpuga nagu maseerin (Kaendla alt). Ta oli nagu ümber vahetatud loom. Ise ainult ohkas ja limpsas keelt. See oli nii naljaks ja samas ka nii armas, ta ei lase just tihti ennast sellel kombel silitada ja paitada. Tavaliselt on ta paidega nõus vaid lühikest aega peale ärkamist.
Ta oli minu peale veidi solvunud ka, kuna lasin Snupsi ära koju viia. Nii kui uks kinni pandi ja Snups kodu teed alustas, hakkas Bull teda otsima ja lõhna ajama. Siis ei last ennast enam üldse sülle võtta ega midagi. Oli kohe kuidagi õnnetu kui teda ei leidnud. Isegi sahtlisse magama ei läinud. Snups siis magas minu juures olles sahtlis ja ma ei teagi täpselt kas, Bull oli külalis lahke, või oli see mingi nende omavaheline asi, aga Bull ei maganud kordagi selle 2 nädala jooksul seal. Ja nii ta siis alles eile oli nõus uuesti oma sahtlisse ronima. Ehk oli see hellusehoog ka nagu siis andestus mulle.

Ta võis Snupsi ära minekul küll teda igatsema jääda. Ja siis tahetaksegi natuke hellust selle käest kes hetkel kõige lähemal on. Meil on nii, et tavaliselt on ainult Sylvester nõus mingi aja süles olema, Arnold paneb padavai minema. Aga kui ma olen mingi aja neist eemal, ja siis tagasi tulen, siis on mõlemad mul süles nagu niuhti. Viimati oli nii peale jaanipäeva, kui nädalaks ajaks nad vanaema hoolde viisin. Pärast tagasi tulles ronis Arnold ise öösel peale voodisse minekut mulle kõhu peale tuttu. Kujuta ette minu üllatust

Aga sulle soovitan Bullile nii palju hellust jagada kui saad, natuke maiust ka. Paari päevaga läheb see õrnusehoog ilmselt üle, naudi seda niikaua kui saad

Pean tõdema et see kestiski vaid üks õhtu. Hetkel ta juba tema ise ja retsib mu pesukorvi nii ,et see vaid krigiseb . Aga aeg-ajalt ikka kiikab sahtlisse ka äkki seal ikka on Snups ja ta lihtsalt ei leia teda

Üks pisike pildike siis :

Meeletult armas loomake

Ja kui sa teda päriselt ka veel näeks . Tänud.

Oh tõsised nunnudused.

Meil nüüd siis selline värk. Nimelt Bull nagu kellavärk hakkab kella 10 ajal õhtul esiku ukse najal tantsu lööma, tahab õue saada. Muidugi eks ma ise harjutasin teda sellega. Mul oli siin vahepeal puhkus ja siis olid nii palavad ilmad, et targem oli toas püsida, ja nii viisingi ta välja alles õhtul kui juba jahedam oli. Ja tema tema seda unustanud ei ole. Üks õhtu sadas vihma, ja talle nii hirmsasti meeldib vihmaga õues olla. Mina ajasin siis omale kummikud jalga ja õue. Pisike oli nii õnnelik et sai vihmaga õue. Lasin tal kõik porilombid ümber maja läbi solistada. Päldistas seal lompides nagu väike laps ja märja rohu sees hüppas ja kargas nagu segane. Talle meeldis jubedalt vesi mis voolas vihmatorust välja. Pistis pea torusse ja vaatas kust kohast see tuleb. Nii lahe oli teda vaadata.
Mõned pildid siis ka:

Nii armas tuhkruke!

Sellel aadressil ,siis meie poolt tehtud ,pildid tuhkrute suvepäeva esimesest päevast. http://www.snap.ee/user/mummulinekummik ... aevad_2009

Panen kirja siis oma muljed suvepäevadest. Vaatamata sallele et inimesi oli suht vähe oli mul lõbud. Pureti mind korralikult veriseks, nagu nii mõnigi teine, tuhkur Cherry poolt . Bull sai kohe alguses Sillu käest sakutada, millele siis järgnes kohutav hais. Ja värsked tuhkrute omanikud tuntsid siis ka tõelist tuhkru pussu . Ja nagu nägudest oli näha siis see neile ei meeldinud, aga kellele see ikka väga meeldib.
Inimesed oli kõik väga toredad ja alati on lõbus kuulata teiste lugusid ja õpetussõnu.
Mängudest toimus ka sel aastal mõõtmine, lisaks ka kaalumine ja oma looma ära tundmine. Ma tundsin Bulli vist kõige kiiremini ära, kuna ta värises, sest võtsime ta une pealt sülle ja kaasasime mängu. Nii et veits ebaaus olukord võrreldes teistega oli.
Aga igatahes tänud korraldajatele ja ootame juba järgmist aastata pikisilmi, ehk siis õnnestub ka meil kaheks päevaks jääda.

Ja Bull oli esimene tuhkur, kes Alfonsiga mängida sai!

Ja polnudgi ju nii hirmus nagu sina kartsid?!

No jah, kui mürgel oli juba öö läbi kestnud sain aru, et see on mäng Aga kas Bull on kunagi näitusel osalenud ka?

Ei ole. Ehk järgmine aasta see meil ka õnnestub.

Kallis Maris tänan sind sellise suurepärase kingituse eest,hoopis mina pean teid tänama ,et olete minu tuhkrute järglasele sellist suurepärast kodu pakkunud

terv.K

Aitähh sulle K.
Lausa rõõm on sellisele musimopsule kodu pakkuda.

Üks pisike pildike siis. Tal on päris selgete joonteg mask pähe tekkinud.

Nii.Bull ja pisike Snupsu on nüüd tõelised sõbrad. Nimelt, nad magavad koos sahtlis. Ma juba eile vaatasin, et Bull ei viitsinud ennast liigutada, kui Snups ta kõrvale läks. Ja nüüd hakkasin otsima ,et kuhu siis Bull ennast magama on sättinud ja leidsin nad koos sahtlist. Lisan siis mõned pildid ka:
Snupsi naeratus on siis selline



Ja siin, Snups Bulli kindlas haardes

Nii armasad

Tõsised nunnuloomad!