Muutsin teema pealkirja juba ammu ära aga kirjutada kuidagi pole tahtnud. Seega.
Meil siis kodus uus paskaak nimega Nera. Ma poleks endale uut tuhkrut võtnud, aga. Mõtlesin et kui üldse veel tuhkru võtan siis saab see olema loom kellel on hädasti kodu vaja . Ja nii läksgi. Ühel päeval sattus Tartu varjupaika terve pere tuhkruid. Otsus Nera omale võtta tuli ruttu. Võibolla sellepärast et Nera on välimuselt veidi Bindi moodi.
Koju saabudes oli Nera piraaja. No mina ei saanud näppe väga veriseks. Vaid kerge kriimustus. Aga Lennart sai ikka ja saab täna ka veel ikka korralikult pureda. Ei tea kas Nera on minu välja valinud või miks ta Lennartit pureb. No ma muidugi alguses kaitsesin Nerat Edisoni eest ka, ta tundis end mu süles turvaliselt. Tänaseks on see pisike piraaja aga minuga tõeline musipall. Lennart ütleb et olen ta ära hellitanud, aga ta ise on muutunud selliseks takjaks mu küljes.
Edisoniga nad alguses läbi ei saanud. aga arvan et mingi kuu või poolteist läks ja siis oli juba enam vähem. Ei pidanud enam tubade vahelt uksi kinni panema ja sai normaalselt elada. Ega ma nende lepitamiseks ise suurt midagi teha ei saanudgi. Edison otseselt ei rünnanud aga endale ligi ka ei last. Kui kokku said siis oli terve elamine haisu täis. Kui ma nägin et lahti olles kismat pole siis hakkasin neid juba ööseks ka koos lahti jätma. ma arvan et läks kokku umbes kaks kuud. Nera saabus meile märtsis ja nüüd juuni alguses suudavad nad juba kaisus ka magada. Ma arvan et see läks meil isegi hästi. Alguses tundus et see lugu on lõputu. Naljakas oli aga see, et kui nutrit neile andsin suutsid nad seda koos lakkuda ja tegid teineteisel suud ka puhtaks. Kui nutri lõppes siis oli kisa taevani ja haisu tuba täis.
Nera peab veel vetsu kombeid õppima. Ta teab kus kast on aga teeb ikka enamus ajast kasti kõrvale.
Nera
Kahjuks ei ole mul hetkel arvutis pilte kus nad koos oleks, sõbralikult.